eriti närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punarebase värvivariandist on saadud farmides kasvatatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Rebane on kõigile tuttav ilusa pika saba ja punase kasukaga metsaloom. Rahvasuus hüütakse rebast ka reinuvaderiks ja kanavargaks. Kasutatud materjal Tekst: http://www.hot.ee/metsloomad/page4.html http://www.hot.ee/metsloomad/page11.html http://et.wikipedia.org/wiki/Rebane http://et.wikipedia.org/wiki/Rebane_(perekond) Pildid: http://mynarskiforest.purrsia.com/ev3int.htm
Pakistanis, Birmas, Kampucheas , Tais, Laoses, Nepaalis, Malaka poolsaarel. India elevant on aafrika elevandist väiksem. Isegi väga kogukate vanade isasloomade mass ei ületa 5 tonni ja õlakõrgus 2,5-3m. Erinevalt aafrika elevandist on india elevandil suured võhad üksnes isastel. Aafrika elavandist erineb india elevant veel londi ja purihammaste ehituse, selgroolülide arvu ning mõnede teiste anatoomiliste iseärasuste poolest. India elevant on palju suuremal määral metsaloom kui aafrika elevant. Seejuures eelistab ta põõsastest ja bambusest tiheda alusmetsaga valgusküllaseid metsi. Erinevalt aafrika elevandist koduneb india elevant kergesti, muutub kiiresti väga kuulekaks, allub hämmastavalt kergesti õpetamisele ning suudab teha keerulist tööd. Raskesti läbitavates soistes ja metsastes piirkondades sõidetakse elevandi seljas ratsa: iga looma seljal paiknevasse spetsiaalsesse sadulasse mahub vabalt 4 inimest arvestamata elevandi
Rebase eluiga Rebase käitumine Rebase vaenlased Rebase kasulikkus Rebase kahjulikkus Rahvajutud rebasest Rebase looduskaite ja jaht Kokkuvõte rebasest Lisad Kasutatud kirjandus 2 Lühidalt rebasest Rebane on kõigile tuntud metsaelanik, koerlaste hulka kuuluv imetaja, kes on inimeste muinasjutudes väga kaval, tark ja leidlik loom, rebane on ka kõigile tuttav ilusa pika saba ja punase kasukaga metsaloom. Rahvasuus hüütakse rebast ka reinuvaderiks ja kanavargaks.Vahest isegi inimese kohta öeldakse, et ta on kaval kui rebane. Rebsael on kaks kikkis kõrva, kaks säravat silma, neli hüppevalmis jalga, väike värin sabaotsas, kui ta püüab hiirt. Kuigi paljudele võib-olla ei meeldi rebane, aga ikkagi midagi ei saa muuta, kuna rebasel on looduses enda kindel koht, mille tõttu ka rebased peavad elama, vaatamata sellele, et nad ei ole alati kasulikud.
vanuselt. Imetatakse poegi kolm nädalat. Ühe kuu vanuselt saavad noored juba iseseisvateks. Maksimaalne eluiga on 18 kuud. On tähtsal kohal mitmete putukate arvukuse reguleerijatena. Samal ajal on ka ise toiduks paljudele röövloomadele ja -lindudele. Metsnugis: Eestis on metsnugis tavaline liik nii mandril kui ka saartel. Arvukus umbes 4000. Üksiku eluviisiga. Päevaajal varjab ennast tavaliselt puuõõntes, oravapesades või muudes sarnastes paikades. Ta on tüüpiline metsaloom. Eelistab elada risustunud, vanade õõnsate puudega okas- ja segametsades. Lagedal võib teda kohata üksnes jahti pidavana. Peamiselt liigub edasi maapinnal, kuid on osav ka puude otsas. Metsnugis on tüüpiline kiskja. Toitu hangib nii puu otsast kui ka maapinnalt. Peamise toidu moodustavad väiksemad imetajad, kuid ta on suuteline murdma ka jäneseid ja sageli langevad tema ohvriks linnud. Üsna palju sööb ta raibet. Jooksuaeg on kesksuvel juunis või juulis. Kuna
Nugiste kere on sihvakas ja tugev. Metsnugise karvastik on tumepruun kivinugisel on see heledam, kahkja varjundiga ja hõredam. Kaelal ja rinnal torkab silma suur laik, mis kivinugisel on valge ja tagapool jaguneb kahte ossa, metsnugisel aga kollakas või oranz, tahapool ahenev nagu on näha ka piltidel (vt fotod lk 10 ja 11). Metsnugise tallad on talvel tiheda karvaga kaetud, kivinugisel aga peaaegu paljad. (Loomade elu, 1987) Kivinugis (foto Toomas Mitt) Metsnugis on tüüpiline metsaloom. Ta eelistab vanu risustunud, suurte õõnsate puudega okas- ja segametsi; lagedale tuleb üksnes saaki jahtides. Ka kivinugis elab mõnikord metsas, kuid sagedamini asustab ta siiski metsatuid kaljuseid mäenõlvu, ovraage, kivimurdusid põllukaitseribasid, aedu, 11 tihti ka asulaid, koguni linnu. Tegevad on nad peamiselt pimedas, kuid neid kohatakse päevalgi. Metsnugis peab jahti ta nii puu otsas kui ka maapinnal.
kaguosas. Puude all on palju alustaimestikku ja nende see elab erinevaid putukaid. Metsas elab ka palju loomi , näiteks karu, rebane ja metssiga. Metssiga on tavaline metsaloom ja metssigu võib leiduda igal pool metsas. Metsas elab ka palju linde näiteks kanakull ja kuuse-käbilind. Kanakull on maarahvale kahtlemata üks kõige vihatumaid linde. Piisab suvalise "tiirleja" ilmumisest taevalaotusse, kui juba haaravad närvilised käed kaheraudse ning tulemuseks on tihtipeale mõne haruldase linnu haavamine või tapmine. Kuuse-käbilinnu omapäraks on tüse nokk, mille otsad teineteisest ristamisi üle ulatuvad. Lind ise on varblasest veidi suurem. Peale
Eesti muinasjutud. Tallinn: Eesti Raamat. Männi, M. & Luhila, P. (2015). Eesti metsad kubisevad loomadest: vaata kaardilt, kus võid trehvata hunti, kus hirve. Külastatud 30.04.2017, aadressil http://lemmik.postimees.ee/3307831/eesti-metsad-kubisevad-loomadest-vaata-kaardi lt-kus-void-trehvata-hunti-kus-hirve Pleijel, H. (1993). Ökoloogiaraamat. Tallinn: Huma. Repossi, G. (1984). Elu ja surma küsimus. Tallinn: Valgus. Turovski, M. (2016). Hunt - kõige õnnetum metsaloom. Külastatud 30.04.2017, aadressil http://maaelu.postimees.ee/3476427/hunt-koige-onnetum-metsloom Vuorisalo, T. (1999). Keskkonnakaitse ökoloogilised alused. Tallinn: Eesti Loodusfoto. 23 Lisad Lisa 1. Muinasjuttude lühikokkuvõte 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 Lisa 2. Muinasjuttude tegelased
annaabi.ee 
