2002. aastal tehti riigimetsas lageraiet 7900 ha ja muudes metsades kokku 16 000 ha. Samal ajal uuendati metsa riigimetsas 7000 ha, kuid muudes metsades ainult 3000 ha. Eesti territooriumi metsasus oli 19. saj. teisel poolel 25, 1940. a 31, 1965. a 36 ja käesoleval ajal erinevatel andmetel 47 - 52%. Oletatakse, et metsasus suureneb aastaks 2030 58%-le. Probleemid: . rangelt kaitstavate metsade osakaal ei ole piisav kindlustamaks kõikide Eesti looduslike metsaliikide säilimist; . raied on koondunud okasmetsadesse, samas jääb lehtpuitu kasutamata ja tekib üha juurde lehtpuuvõsa; . erametsades ei tagata väärtuslike okas- ja lehtpuistute piisavat uuenemist; . ebaseaduslike raiete hulk on suur ja nendega tekitatakse keskkonnale suurt kahju; . on risk ületada puhkemaastike taluvuse piire; . erametsamaale jäävad kultuurmaastikud on hääbumas.
Kaasaegne metsa- ja looduskaitsepoliitika ning seadusandlus toetab kõigi metsade looduslikku säilitamist, seda tõestab ka kirja pandud Eesti Metsapoliitika, mis ütleb, et metsade majandamise ja keskkonnakaitse põhiprintsiibiks on metsaressursside säästlik, pidev, ühtlane ja mitmekülgne kasutamine (V.E.M LK2). Metsad hõlmavad enda alla ligi poole Eest pindalast, suuremat osa nendest kasutatakse omanikele tulu andva ning metsale omast liigirikkust hoidva tulundusmetsana. Et säilitada metsaliikide kodu, peab puistu majandamine jäljendama ning jälgima metsa looduslikku arengut. Arvestades eelnevat on hakatud ka Eestis, naabermaade eeskujul, kaitsma metsade vääriselupaiku ehk kohti, mis on eriti elustikurikkad ja vajavad kaitset. (V.I.E LK 104) Vääriselupaiga kaitsmine Vääriselupaikade kaitsmise vajadusest teadvustati esmalt aastal 1997 Eesti Metsapoliitikaga, mis oli ka esimeseks ametlikuks dokumendiks. Ka RMK on võtnud enda peale kohustuse
● Aktiivne taastamine (inimene aitab kaasa) Metsaökosüsteemide taastamine ● Rekultiveerimine (Reclamation) (inimtegevusega rikutud maa taas kasutuskõlblikuks muutmine, korrastamine) ● Metsasuse taastamine (afforestation - muutub kõlviku tüüp, reforestation - jääb samaks) ● Struktuuri ja funktsioonide taastamine (Rehabilitation) ● Veerežiimi taastamine ● Ohustatud metsaliikide kaitsmine AFFORESTATION - metsa istutamine maale, kus puudus metsakate REFORESTATION - metsa istutamine maale, kus on eelnevalt olnud mets Taastamisvõtted metsatüübirühmade kaupa Ettevalmistustööd ● Kirjeldatakse ala seisund, takseerkirjeldus, puistuplaan, varasemad majandusvõtted, piirkonna metsamajanduse ajalugu, kaitseala välispiir, tsoneering, kaitsealused liigid ● Välitööd Uuringud ja seire
Niiduliikide arv ja võsude hulk suureneb eriti kiiresti siis, kui võsa eemaldamisega kaasneb puujuurte läbiraiumine. Seetõttu soovitatav enne puud rõngastamisega suretada. Esimestel taastamisjärgsetel aastatel ei suurenda niitmine rohustu liigirikkust, kuid hoiab ära taasvõsastumise. Kahaneb puude summaarne transpiratsioon, mistõttu suureneb mulla niiskusesisaldus. Mahavõetud puude juurestiku mineraliseerumine põhjustab lühiaegse väetusefekti, mis seletab mõnede varasemate metsaliikide ohtruse tõusu (püsik-seljarohi). Eesti ala inimasustuse kujunemine pärast jääaega. Millised on vanimad tänapäevani looduses nähtavad maaviljeluse märgid Eestis ja millal ligikaudselt muutus põlluharimine siin üldiseks nähtuseks? Oluline tähis pärandkoosluste kujunemisel on umbes 6500 aastat e.Kr., mil algas atlantiline kliimaperiood. Tollases soojas ja niiskes kliimas valitsesid eelkõige laialehised puud, nagu praegu võib näha Saksamaal ja Poolas
Niiduliikide arv ja võsude hulk suureneb eriti kiiresti siis, kui võsa eemaldamisega kaasneb puujuurte läbiraiumine. 2.Seetõttu soovitatav enne puud rõngastamisega suretada. Esimestel taastamisjärgsetel aastatel ei suurenda niitmine rohustu liigirikkust, kuid hoiab ära taasvõsastumise. 3.Kahaneb puude summaarne transpiratsioon, mistõttu suureneb mulla niiskusesisaldus. 4.Mahavõetud puude juurestiku mineraliseerumine põhjustab lühiaegse väetusefekti, mis seletab mõnede varasemate metsaliikide ohtruse tõusu (püsik-seljarohi). Puisniidud Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustuga hõredat looduslikku puistut. Puisniitude uurimise ja kaitsmise peamised põhjused: a) puisniidu koosluste erakordselt kõrge väikeseskaalaline liigirikkus ja rohkete kaitstavate liikide leidumine b) kõrge vanus inimtekkeliste ja inimmõjul püsivate poollooduslike ökosüsteemide hulgas on puisniit üks vanimaid c) polüfunktsionaalne ja loodusesõbralik
Metsade kasutusviis on pidevas muutumises: · Ajalooliselt suurim ümberkujundaja oli metsade aletamine. Tänapäeva seisukohalt vaadates vana, stabiliseerunud muutus. · Aastatuhandeid on asulate ümbruses metsades karjatatud ja niidetud, samuti toimis nn püsimetsandus ehk valikraie. · Viimased 200 aastat suurepinnaline kuivendamine ja lageraie määral, mida pole kunagi ajaloos enne olnud. Endine põllumaa.... · ...on ka võsastununa kõige vähemväärtuslik metsaliikide seisukohalt. Seal algab metsamulla ja ökosüsteemi areng n.ö. algusest. · Mets pole ainult puud-põõsad-rohustu ja nendega seotud liigid, kõik on seotud mulla aineringega (seened, muud lagundajad). · Põldudele kasvanud kuusikud surevad ,,kahjurite" kätte keskmiselt 60-80 aasta vanuselt, põlismetsades elavad kuused 250-280 aastaseks. Kuivenduse mõju: · Turvas laguneb, muutub mullaorgaanika aineringe, selle tagajärjel teiseneb metsa kasvukohatüüp, puistu
sajandit. Tänu oma struktuurilisele mitmekesisusele pakuvad Eesti metsad ideaalseid elupaiku ja kasvukohti paljudele liikidele. Võrreldes paljude Euroopa tihedalt asutatud riikidega leidub Eesti metsades veel looma- ja taimeliike, mis on mujal Euroopas haruldaseks muutunud või isegi välja surnud. Näiteks leidub siin looduslikke elupaiku suurkiskjatele, nagu karu, ilves ja hunt, kelle populatsioonid on säilinud vaatamata küttimisele. Sellegipoolest teatakse veel väga vähe metsaliikide tegelikust liigirikkusest. Arvatakse, et Eesti metsades elutseb üle 20 000 liigi. Praeguseks on kindlaks tehtud on üle 8000 liigi imetajaid, linde, selgrootuid, soontaimi, krüptogaame ja seeni (7). Metsas elavad ja kasvavad liigid moodustavad 30,4% (401 liiki) 1314-st ohustatud liigist Eestis (4). Umbes 600 liiki peetakse haruldaseks ja/või ohustatuks laiemas mõttes: enam kui 200 neist on haruldased ja ohutatud ka Euroopas. See võrdlemisi suur hulk
annaabi.ee 
