Meetmed (tegevussuunad): · Maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamine ja rakendamine (arengukavade aluseks on ressursi optimaalse kasutamise skeemid, mis soodustavad ressursi kasutamist vastavalt riigi vajadustele teaduslikel alustel). · Maavara kaevandavate ja kasutavate ettevõtjate tegevuse suunamine keskkonnasäästlikkusele regulatsioonide ja toetuste süsteemi rakendamise kaudu. Mets Eesmärk: Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis (pikemas kui strateegias käsitletud aeg 25 a). Mets peab pakkuma nii majanduslikke hüvesid (puit, seened-marjad jm metsatooted) kui sotsiaalkultuurilisi hüvesid nagu rekreatsioon, matkamine, ajaloolis-kultuurilised paigad (hiiemäed jne). Samas peab olema säilitatud metsaökosüsteemide mitmekesisus, tasakaal ning taastumisvõime. Meetmed (tegevussuunad):
statistikaameti andmetel [1]: t ö ö t l e m a t a ü m a r p u i d u eksport mitte ainult ei jätku, vaid suureneb pidevalt. Vanad vead peegelduvad metsa näos. Metsakasutuse planeerimine on läbi teinud pika ja põhjaliku arengu, teadmised tegutsemiseks on olemas. Selleks aga, et tagada ühtlane, järjepidev ja jätkusuutlik majandus, ei piisa vaid ühe põlvkonna pingutustest. Nagu teame oma möödunud sajandi kogemustest, paranevad haavad pikkamisi ning oht taas rumalusi teha püsib. Metsakasutuses tehtud vead peegelduvad ilmekalt metsade nüüdseks välja kujunenud vanuselises struktuuris. Juurdekasvu kõrval on see teine oluline tegur, mida tuleb arvestada puidukasutust kavandades. Just vanuselise jaotuse ebaühtluses peitub ka põhjus, miks ühel või teisel ajalooperioodil ei ole võimalik planeerida raieid ainult juurdekasvust lähtudes. Samas ei tähenda see seda, et metsakasutuse ajaloos tehtud vead peaksid jäämagi korduma. Loodus oma mitmekesisusega on andnud meile suurepärase
KK strateegia eesmärgid (17): Jäätmed: aastaks 2030 on vähendatud 30% võrra ning oluliselt vähendatud jäätmete ohtlikkust. Jääkreostus: aastaks 2030 on likvideeritud kõik jääkreostuskolded. Joogi ja suplusvesi: on inimese tervisele ohutu. Veekogude seisund: saavutada põhja ja pinnavee hea seisund, hoida veekogusid millel juba on hea Maavarad: KK sõbralikum kaevandamine ja resursside efektiivne kasutamine ning min.kadude ja jäätmetega. Mets: metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine pikas perspektiivis. Kalastik: tagada kalapopulatsioonide hea seisun ning mitmekesisus. Ulukid: tagada jahi ja muude ulukite mitmekesisus ja asurkondade elujõulisus. Muld ja maakasutus: KK sõbralik mullkasutus ja loodus ning kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine. Maastikud ja elurikkus: liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja
Jääkreostus: aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded. Joogi ja suplusvesi: joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu. Veekogude seisund: saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea. Maavarad: maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Mets: metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis (pikemas kui strateegias käsitletud aeg 25 a). Kalastik: tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Ulukid: tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus.
saamas hobusekasvatus. Eesti hobusekasvatajad kasvatavad hobuseid oma ratsabaaside tarbeks, müügiks teistesse riikidesse, tegelevad hobuste väljaõpetamisega nii oma kui teiste riikide hobuseomanike tarbeks. Viimastel aastatel on traditsiooniliseks saamas, et Skandinaavia maades, Inglismaal ja teisteski Euroopa riikides korraldatavatel metsanäitustel, messidel demonstreeritakse hobukokkuvedu, hobuseid ja kõikvõimalikke riistu ja seadmeid kui loodussõbralikku metsakasutuses, mis loob uusi töökohti tühjadesse maapiirkondadesse. Metsamajanduses on küllalt olukordi, kus metsamaterjali transport hobustega on sobivam või odavamgi kui transport masinatega. Rohkete puhkajate poolt külastatavates metsades, maastikuhoolduses, suvilaõuedel, väikesaartel, tuulemurdudes, üksikpuude raiel või metsamaterjali väljaveol juuremädanike ohtlikest kuusikutest ja noore metsa harvendamisel on hobune tõsiselt mõeldav võimalus. Seda näitab ka nn
maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist. Mets Eesmärk: Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis (pikemas kui strateegias käsitletud aeg 25 a). Mets peab pakkuma nii majanduslikke hüvesid (puit, seened-marjad jm metsatooted) kui sotsiaalkultuurilisi hüvesid nagu rekreatsioon, matkamine, ajaloolis-kultuurilised paigad (hiiemäed jne). Samas peab olema säilitatud metsaökosüsteemide mitmekesisus, tasakaal ning taastumisvõime. Kalastik
annaabi.ee 
