Tootmisena käsitletakse erinevate raiete läbiviimist metsamaterjalide saamiseks. Täpsed tingimused ja piirangud metsamaterjalide tootmisele seavad metsakasvatuslik pool ja metsaosale püstitatud eesmärk. Turustamine on toodetud metsamaterjali müük, mis peab silmas turu reegleid ja riigi huve. Metsakaitse ja -valve on tegevuste kogum, mis on suunatud metsa kaitseks nii inimese seadusevastase tegevuse eest kui looduslike metsakahjustuste vältimiseks. Teiste sõnadega tegevus varguste, tulekahjude, kõikvõimalike haiguste ja muude metsakahjustuste ennetamiseks ning ärahoidmiseks. Metsaparanduse all mõistetakse metsateede ja olemasoleva kraavivõrgu korrashoidu. Illegaalne metsandus. Riigi väitel on moodustab illegaalsete raiete maht 1-2% kogu Eesti raiemahust. Eesti Rohelise Liikumise 2004 avaldatud analüüsis leiti, et koos maksupettuste ja
metsamajandamise valdkonnas; 3) erametsaomanike metsa majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste suurendamiseks tehtavaid investeeringuid ning metsakasvatustöid, sealhulgas pärandkultuuri ja vääriselupaikade säilitamist ning metsaparanduseks tehtavaid töid; 4) erametsaomanike metsandusalast ühistegevust; 5) meetmeid erametsas metsaomanikust sõltumatult tekkida võivate metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks; 6) metsamajandamiskavade koostamist. (2) Toetust võib saada erametsaomanik või metsaühistu. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud toetust: 1) ei saa metsaühistu, välja arvatud juhul, kui tal on metsamaa; 2) makstakse kuni 70 protsendi ulatuses metsamajandamiskava maksumusest. (4) Erametsaomanik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline ja eraõiguslik juriidiline isik, kellel on metsamaa.
Praegused kahjustuste vältimise võimalused: metsakultuuride tarastamine, üksikpuude kaitsmine repellentide kasutamine ained, mis lõhna ja maitse tõttu mõjuvad ulukitele peletavalt kuusekoore kraapimine vaiguerituse stimuleerimiseks raiejäätmete metsa jätmine ja eksponeerimine kuni kevadeni ulukite elupaigavaliku suunamine lisasöötmisega (sel on ka omad ohud) ja soolakute paigutamisega hirvlaste asustustiheduse kontrolli all hoidmine relvaga ja ehk ka suurkiskjate abiga (neid metsakahjustuste piirkonnas mitte küttides) JAHITROFEED Eesti ulukitelt on võimalik saada 13 trofeed. Põder, sokk ja hirv - on võimalik saada sarved Metssiga - kihvad Karu, ilves ja hunt - saab kolju ja nahad Rebane, kährik ja nugis koljud Varsti lisandub ka koprakolju! Trofeesid hinnatakse näitustel, kus neid hindavad litsentseeritud kohtunikud. Andmed kantakse kataloogidesse. Pärast hindamist saavad parimad trofeed medalid (hinnatakse pallide alusel)
Metsatulekahjude ennetamiseks antakse kohalikule omavalitsusele õigus keelata metsa kasutamine ja võõras metsas viibimine (§ 35 lg 3 p 1 ja 2). Keskkonnaministrile antakse õigus metsatulekahjude vältimiseks rakendatavate meetmete rahastamise korraldamiseks liigitada maakonnad suure, keskmise ja väikese metsatuleohuga maakondadeks (§ 40 lg 8). Seaduses on sätestatud, et metsaomanikul on kohustus kaitsta metsa tulekahjude eest (§ 42 lg 1 p 1) ja et metsaomanik esitab metsateatise metsakahjustuste kohta peale sellest teada saamist, kui puistus on olnud metsatulekahju pindalaga vähemalt 0,1 ha (§ 41 lg 1 p 3 ja lg 2 p 4). Detailsemad nõuded metsa külastajatele ja ka metsa omanikele on sätestatud Päästeseaduse alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud metsa ja muu taimestikuga kaetud alade 32 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 170-171. 33 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected].
männivaksik, massilise sigimise korral ka võra- ja kooreüraskid). Noorendike kahjureid võib tinglikult jaotada kolme rühma: a) noorte puukeste tüvekahjurid; b) juurekahjurid; c) pungade, võrsete, okste ja lehtede kahjurid Metsakahjurite tõrjeks rakendatakse metsamajanduslikke, mehaanilisi, keemilisi ja bioloogilisi abinõusid, kusjuures keemilise tõrje tähtsus viimastel aastakümnetel on pidevalt vähenenud. Järjest rohkem püütakse leida ja rakendada metsakahjustuste vältimiseks metsamajanduslikke ja bioloogilisi abinõusid. 75. Ulukikahjustused metsas. Kuidas ulukikahjustusi vältida? Põder kahjustab metsa peamiselt talvel, toitudes paju-, haava-, männi-, pihlaka-, saare-,tamme-, kadaka-, kase- jt. võrsetest. Metskits kahjustab metsapuid, toitudes talvel peamiselt noorte puude ja põõsaste võrsetest ja pungadest. Hirv (punahirv) on meie metsades levinud kohati, eelkõige saartel. Võrsete kärpimise ja nii
Tekitatud haavanditest levib puudele juurepess ja puud hukkuvad ning nakatavad ka teisi terveid puid. 1990. ndate alguses oli kahjustatud 13000 ha kuusepuistuid, 1995. a 9121 ha. Sajandivahetuseks põtrade arvukus vähenes ja koos sellega vähenesid ka kahjustused. Praegu jälgitakse rangelt põtrade arvukust ja kütitakse ca 25 % asurkonnast, ehk peaaegu iga-aastane juurdekasvu osa. Põtru on meil ca 10500 isendit ja lähiaastate prognoos on, et metsakahjustuste vähendamiseks suurendatakse põtrade küttimislimiite ca 30 % - ni. Punahirve (Cervus elaphus) arvukus on meil ca 1300 isendit ja esinemine vabariigis väga ebaühtlane. Rohkem elab hirvi saartel, Hiiumaal, Lääne-Saaremaal ja Abrukal, samuti Lõuna-Eestis Valgamaal. Punahirve elupaikadeks on rikkaliku alustaimestikuga segametsad, suvel on toiduks peamiselt rohttaimed, talvel puude-põõsaste koor ja võrsed. Punahirve tekitatud kahjustused on
Kuna erametsamaadel asuvate Natura 2000 alade pindala kokku on ca 85 000 ha, siis on kuni aastani 2013 võimalik iga-aastaselt erametsaomanikele piirangute talumise eest kokku maksta 5,24 miljonit eurot. Toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndis või hoiualal asuva ühe hektari metsaala kohta on 60,08 eurot aastas, sihtkaitsevööndis 109,93 eurot hektari kohta aastas. Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, metsatulekahjude ennetamiseks ja metsakahjustuste taastamiseks oli 2011. a taotlusvooru eelarve 3,04 miljonit eurot ning makseid nende investeeringumeetmete tegevuste osas tehti 2,3 miljonit eurot. Nimetatud tegevuste toetuste eelarve 2012. aasta taotlusvoorus on 2 miljonit eurot. Nt kompenseeritakse kuni 30-aastaste noorendike hooldamise kuludest 160 eurot hektari kohta. Lisaks mitmetele vähem levinud metsa väärtuse parendamise võttele toetatakse metsade majandamiseks vajaliku tehnika soetamist 50% ulatuses.
annaabi.ee 
