,Aafrikas ja KaguAasias.Aastane juurdekasv on neis metsades suur,isegi kuni 50m3/ha aastas.Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest.Metsatööstusklastrid hõlmavad metsamajandamise,puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused.Metsatööstus tegeleb puidu varumise,töötlemise,mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Metsamajandus tegeleb metsade majandamisega: nende väetamise ja kuivendamise, metsaistutuse, võsa ja harvendusraiega jms. Taimekasvatus Loomakasvatus Teraviljad Nisu,riis,mais,hirss,rukis Veised Piimakari,lihakari,tööloomad Mugulviljad Bataat,kartul,jamss Sead Lihakari
aastas (Eesti metsade pindala on 2,28 miljonit hektarit, viimase viie aastaga on metsade pind kasvanud 0,04 miljoni hektari võrra). Suurem osa sellest langeb Aafrika ja LõunaAmeerika aladele ning süüdi on metsamaa muutmine põllumaaks. Lisaks kakao- jt istandustele on uus tendents palmi- ja sojaõli tootmine biodiisli tarvis. Euroopas ja tänu Hiinale isegi Aasias metsade pindala suureneb. Kõige üllatavam ongi Hiina metsaistutuse mastaapsus, 15 aastaga kasvas metsaistanduste pindala 18 miljonilt 31 miljonile hektarile. Hiina roll maailma metsa- ja puidutööstuses on samuti kiiresti kasvamas, 2004. aastal jõudis see riik juba ühes metsatööstuse harus maailma suurimaks, tootes 54,5 miljonit kuupmeetrit puitplaate. Kokku on maailmas veidi alla nelja miljardi hektari metsa, millest kaks kolmandikku on kümnes kõige metsarikkamas riigis. Maakera maismaast (koos siseveekogudega) on
mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks, et inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Metsad (tamm, pöök, mägedes ka mänd ja kask) katavad umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist, mis nüüdseks kindlasti juba vähenenud on. Rohke metsaistutuse tagajärjel loodetavasti see ala üha suureneb. On aga säilinud vähe metsi peamiselt juba 16.-19. saj. hävitustöö tagajärjel ning need on muudetud laiadeks põllu- ja karjamaadeks. Koos metsadega on noilt aladelt kadunud ka metsloomad. Põldudele on aga elama asunud jällegi põldudele iseloomulikud organismid. TÖÖSTUS Suurbritannias leidub tööstuslikest toorainetest tina ja rauda. Tööstusharudest on
lehtmetsad, peamised puidutooted on 64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; Puude liigne mahavõtt, loodusliku mitmekesisuse hävitamine, loomad koduta Mõisted: Metsatüüp - peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi. Metsamajandus - Metsamajandus on metsanduse allharu, mis tegeleb metsade majandamisega: nende väetamise ja kuivendamise, metsaistutuse, metsaraiega (sealhulgas võsa- ja harvendusraiega) jms. Metsasus - Metsasus- metsamaade osakaal riigi pindalast (protsentides). Puiduvaru - Puiduvaru- mingi maa-ala metsas olev puidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. puidu juurdekasv - puidu aastane juurdekasv on metsavarade hindamise mõõtühik, mis näitab, kui palju aasta jooksul puitu juurde kasvab. Arvestuslank - Arvestuslank- metsa vanuselise struktuuri ja seisundi põhjal
Hoides taime püstiasendis, täida istutusauk mineraalmullaga.Tihenda pinnas taime ümber.Kontrolli, kas töö sai tehtud korralikult taime õrnalt ladvast tõmmates ei tohi see maast välja tulla.Istutamisel peaks taime juurekael jääma kuni paar sentimeetrit ümbritsevas maapinnast kõrgemale, sest vajudes jääb taime juurekael maapinnaga tasa. 7. Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud töödkvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik, seadu ja algtihedus.
koonilise teravikuga maasse ja jalaga hoovale vajutades avaneb teravik, mis mulda kõrvale moodustab istutusaugu, seejärel pannakse torrusse taim mis vajub mööda seda istutusauku, taim peab jääma ülemise servaga 1-2 cm maapinnast sügavamale ning see vajutatakse jalaga kinni. Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud tööde kvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist, kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime, kultuuri külvide puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik ja algtihedus.
Külviks tõmmatud rennide puhul on seemnete katmine ühtlasem kui hajalikülvil. Seemnekulu sõltub idanevusest, külvikohtade arvust hektaril ja ka külvivõttest. Külvil võib ka kasutada abivahendeid : külvikarp, külvireha, külvitoru ja külvikiilu. 7) Metsakultuuri vastuvõtmine Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud tööde kvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik, seadu ja algtihedus.
6 Võttes arvesse puidu töötlemisega seotud tööstusharude suurt hulka, võib eeldada, et see käibega seotud summa on isegi mõnevõrra alahinnatud.(1) Laienenud Euroopa Liidus kaldub metsamaa osakaal üldise haritava maa suhtes kasvama (vastupidiselt põllumajandusmaa pindala jätkuvale vähenemisele): igal aastal lisandub enam kui 450 000 ha metsa. See on Euroopas juba mitme aastakümne jooksul rakendatud metsaistutuse ja taasmetsastamise strateegiate ning metsanduses ,,Euroopa oskusteabe" rakendamise tulemus. Metsapindala suurenemine teeb Euroopa Liidust ülejäänud maailmaga võrreldes erandliku piirkonna, võttes arvesse, et kogu maailmas väheneb metsa pindala igal aastal murettekitavalt 15 miljoni hektari võrra (eeskätt troopiliste metsade ja viimasel ajal ka boreaalsete metsade arvel). (1) EU-25 annab 2025% maailma puidu- ja puidutoodete toodangust, sama suur osakaal on tal