MASINTÕLGE Masintõlge · Tekstide automaatne tõlkimine · Suudab tõlkida iseseisvalt · Tõlkimisprotsess parem, kiirem, säästlikum · Praegu täielikult automatiseeritud masintõlge puudub Piiratud masintõlge · Toortõlge arusaamine teksti tähendusest · Piiratud sisendi tõlge ette on antud ainevaldkond ja lähteteksti formaat N: TAUM-METEO ingl-prantsuse ilmateated · Eeltoimetatud tõlge lauseid lihtsustatakse N: EL dokumendid Statistiline masintõlge Sõnadele võib mitte leiduda vastet teises keeles Kuidas käsi käib? How is hand walking?(ingl k) Õige variant How are you? Kivi kotti! A rock into the bag. (ingl k) Õige variant Good luck! T* produtseerimine ehk nimetatud parameetrite väärtuste maksimeerimine Masintõlke meetodid · Otsetõlge · Ülekanne
Leht1 PLANEET TÜÜP JRK Päikesest Suuruse jrk Tiirlemisper. Atmosfäär Pinnaehitus Kaaslased Autom.jaamad Avastajad Merkuur Maa 1 8 88d hõre, aastaaegu pole, kuni kivikõrb, meteo- - Mariner10 - 179kraadi riidi kaatrid, 2km-sed astan- gud, tih=5,4
Kuna osoon on väga reaktiivne ja ebapüsiv, siis selle puhtal vormil tootmine on väga keeruline ning ohtlik ja see tõttu tehakse seda harva.5 Osoon võib ka tekkida kui O2 ja NO2 segunevad ja on tugeva valguse all. Sellised segud esinevad väga saastatud õhuga linnades. NO2 kontsentratsioon on tavaliselt madal, kuna N2 ja O2 ei reageeri omavahel tavalistel temperatuuridel.6 4 http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteo/osoon.pdf 5 http://www.horisont.ee/node/1851 6 http://scifun.chem.wisc.edu/chemweek/ozone/ozone.html Graafik 1Osooni tekke ja lagunemine Osooni kiht Kuigi osoon paikneb väikestes kogustes terves atmosfääris alates maapinnast kuni umbes 95 kilomeetrini, paikneb enamus osoonist (ca 90 protsenti) stratosfääris, mis asub 10-50 kilomeetri kõrgusel maapinnast. Meie laiuskraadil on osooni kõige rohkem 20-22 kilomeetri kõrgusel.
A number of sub-grid scale processes are represented, including convection, boundary layer turbulence, radiation, cloud and microphysics. It can be run as a global model, or a limited area model and can also be coupled to land surface, ocean models, wave models, chemistry and Earth system components. Kasutatud allikad http://www.ilmateenistus.ee/definition/hirlam/ http://www.shmu.sk/sk/?page=1&id=meteo_num_tep http://www.chmi.cz/files/portal/docs/meteo/ov/aladin/results/ala.html#T2m,prec,v10mms lp,nebul,nebuldet,RH2m,veind? http://www.met.hu/doc/tevekenyseg/ecmwf/Szintai_Ihasz_2006_Idojaras.pdf http://www.cnrm.meteo.fr/aladin-old/ http://www.meteo.physik.uni- muenchen.de/DokuWiki_en/lib/exe/fetch.php?media=lscraig:herz:l95:lectures:ws_cosmo_i i_reich_en.pdf http://www.met.hu/en/omsz/tevekenysegek/idojarasmodellezes/modellek/ http://www.metoffice.gov.uk/research/modelling-systems/unified-model http://www.met
suhteliselt kõrgel. Mõned uurijad seletavad nõo moodustumist eeskätt mandrijää kündega. Vanemate järvede nõokontuurid kujunesid juba kvaternaarieelsel ajal aastamiljoneid kestnud erosioonilis- denudatsiooniliste protsesside toimel, kuid järvede nüüdisilme pärineb siiski viimasest jääajast, mil mööda nõgu liikus aluspõhja tugevasti kujutav jääkeel. Meteoriitsed järved, mis on tekkinud mõnda meteoriidikraatrisse. Eesti järvedest on meteo- riitne näiteks Kaali järv. Meteoriitsete järvede nõgu on tavaliselt küllaltki sümmeet-riline ja täpselt poolkera kujuline, sest see on tekkinud siiski meteoriidi põrkumisel maapinnaga. Mandrijää-alused järved on kaetud jäämassiiviga või mandrijääga. Nende järvede vedela vee olemasolu tingib paks jääkiht, mis talitleb soojendajana. Mõnikord soojendavad sellised järvi geotermaaljõud.
Selle tulemusel oleks võimalik 100km kõrgusele iga lasuga toimetada 100 kg osoonikihti taastavaid aineid. Kuna aga Antarktikas häviva osooni mass moodustab igal aastal 2 miljonit tonni, on arusaadav, et vajatakse tohutul hulgal vastavaid laskeseadmeid. Enda teatel on Venemaa spetsialistid nende seadmete tootmiseks valmis. Kasutatud kirjandus Internet: http://www.va.ttu.ee/~erkie/osoon/osoonileht1.html http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteo/ehitus_pilt.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Osoonikiht 7 Sisukord Sissejuhatus 2 Osoonikiht 2 Osoonikihi iseloomustamiseks kasutatavad mõõtühikud 3 Osoonikihi keemiline tasakaal 3 Osooni liikumine atmosfääris 6
põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel. 4.2 Kust tulevad meteoorid? - Taevast, vastab tavainimene. - Kosmosest, vastab teadjam inimene. Õigus on mõlemal. Meteoor kui vaadeldav taevanähtus leiab aset tõepoolest taevas, täpsemalt atmosfääris. Eesliide meteo viitab ilmastikule, seega millelegi õhus toimuvale; öötaevasse tekkiv helenduv jälg asubki 70 130 km kõrgusel. Ainult, et selle jälje tekitaja ei saa kuidagi olla maise päritoluga tema suur liikumiskiirus ( ENE andmetel 11 73 km/s ) viitab millelgi kosmilisele. 4.3 Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ja kuju Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem.
Maapeal muutub kättesaadud materjali struktuur. ● magmatism, magma peegeldab Maa siseehitust, kuid ta seguneb oma teekonnal erinevate gaaside ja vedelikega ● meteoriidid: ○ kivimeteoriidid- sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega. Koos- nevad peamiselt silikaatsetest mineraalidest, millest paljud on levi- nud ka maakoores. Kuigi kivimeteoriidid on kõige levinumaks meteo- riidi tüübiks (94 % langemistest), ei avastata neid tänu sarnasusele Maa koostisega ○ kivi-raudmeteoriidid- koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust ○ raudmeteoriidid- koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. On täiesti erinevad Maa kivimitest nii välimuselt kui tiheduselt.
annaabi.ee 
