Mandriline kliima- Mandrite siseosade kliima, mida ei mõjuta ookeanid Mereline kliima- Kliimatüüp, millele on iseloomulik suhteliselt suur aasta sademete hulk ja väike õhutemperatuuri aastane amplituud Samatemperatuurijoon- Joon, mis ühendab kaardil ühesuguse keskmise õhutemperatuuriga punkte Maailmameri- Maakera kattev katkematu veeväli, mis ümbritseb maismaad Riimvesi- Looduslike veekogude vesi Rannajoon- Vee ja maismaa kokkupuutejoon Rannik- Laiem üleminekuala maismaalt metele Siseveed- Maakera maismaaosas paiknevad veed Põhjavesi- Maakoore ülemises osas asuv vesi Allikas- Koht, kus põhjavesi väljub veepinnale või veekogu põhja Murenemine- Mineraalide ja kivimite lagunemine maapinnal füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite toimel Huumus- Mulla orgaaniline osa Seniit- Lagipunkt, maakera tasapinna suhtes risti asuv punkt Polaaröö- Periood, mil päike ei tõuse silmapiirile vähemalt ühe ööpäeva
lõiguvahe enne ja pärast lõiku 12 punkti; Alapunktide pealkirjade vormistamisel kasutatakse pealkiri 3 laadi kirjasuurusega 14 punkti. Näide: 1 PÕHIPEALKIRI (Pealkiri 1, kirjasuurus 18 punkti, läbiv suur täht) 1.1 Teise taseme pealkiri (Pealkiri 2, kirjasuurus 16 punkti) 1.1.1 Kolmanda taseme pealkiri (Pealkiri 3, kirjasuurus 14 punkti) 2.3 Viitamine Töös tuleb viidata kõigile kasutatud allikatele: teiste autorite töödele, seisukohtadele, arvand- metele, valemitele ja muule. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viidatav tekstiosa peab olema täpselt identifitseeritav. Selle tagamiseks viidatakse üldjuhul le- hekülje täpsusega. Kui korraga viidatakse mitmele allikale, esitatakse viites kõik, ning eraldatak- se need semikooloniga. Teiste autorite seisukohtadele ja andmetele viidatakse kas refereeringute või tsitaatidena. Refereering annab teise autori mõtte edasi vabas vormis, tavaliselt kokkuvõtlikult või kommen- teerivalt
AC 25; AC 35 1,0 0,15 A 35; A 50 1,15 0,15 AC 50; A 70 1,15 0,15 b AC 70; A 95 1,35 0,20 L Alumiiniumjuhtmetele ristlõikega 120 mm2 ja üle selle, terasalumiiniumjuht- metele ristlõikega 95 mm2 ja üle selle ning terastrossidele ristlõikega 35 mm2 ja üle selle kasutatakse raskussummuteid. Need paigaldatakse kandeklemmi keskpunktist või pingutusklemmi servast kaugusele S: T S = 0,0013 d G d − juhtme läbimõõt, mm T − tõmbejõud juhtmes aasta keskmisel temperatuuril, N G − juhtme ühe meetri kaal, N
Kasutamine: redutseerija mitmete metallide (eriti malmi) tootmisel, kütus, elektroodimaterjal jm. KARBÜÜN Heksagonaalse võrega pulbril. aine, (Karbiin) mustjas, hallikas või valkjas (sõltuvalt (lad. carboneum kristallide suurusest). sufiks -üün) Süsinikuaatomite lineaarne polümeer ( (sp-hübridis.); viide kolmikside- kaht liiki, metele kas -C Ξ C - C Ξ C - … (-karbüün või =C=C=C=… α-karbüün (polükumuleen) Sünteesiti 1960.-tel aastatel (vene tead-lased V.Kor(ak jt.) etüünist; praegu mitmed saamismeetodid
XF4 Tugevasti veega küllastunud, Jäitevastaste ainete mõjule avatud jäitevastase ainega või mereveega tee- ja sillakatted Betoonpinnad, mis on avatud jäi- tevastaseid aineid sisaldavatele prits- metele ja külma mõjule Pritsmete tsoonis asuvad külma mõ- jule avatud mererajatised 6 Keemilised mõjurid XA1 Madala keemilise agressiivsusega keskkond Looduslik pinnas ja pinnasevesi vastavalt EN 206-1 tabelile 2 XA2 Mõõduka keemilise agressiivsusega kesk- Looduslik pinnas ja pinnasevesi
Suurendades reostaadiga sujuvalt pinget, jälgitakse voltmeetri näitu ühendatud generaatoriga. Kontaktide sulgumisel, s. o. het> köntroll-lambi süttimishetkel. Relee rakendumispinge peab kel, mil ampermeeter hakkab näitama voolu, voltmeetri olema 2 . . . 6 V (soodsaim on 4). Vajaduse korral muude- osuti kõigub veidi. Kui sulgumispinge ei vasta tabeliand* takse ankruvedru pingust ta toendi painutamisega. metele, muudetakse ankruvedru pingust. Relee-regulaato- ril «Bosch» nihutatakse selleks ankrul olevat vedruliista* kut. Kontaktide suletud seisus peab liikuva kontakti vedru- liistaku otsa ja ankru vahele jääma väike pilu. 216 217 Esilaterna valgusvihu ja signaalseadiste reguleerimine. Esilaterna valgusvihu kontrollimiseks