Mürgiseks teeb laguprodukt metanaal. Tulemus tarbimisel: närvikahjustused, neerukahjustused, nägemiskahjustused. Oksüdeerub etanoolist aeglasemalt etanooli saab kasutada vastumürgina. Surmav on klaasitäis 40%list metanooli. Esmaabi: teha maoloputus, anda juua etanooli, kutsuda kiirabi. Etüleenglükool HO-CH2-CH2-OH Kasutatakse antifriisi ja pidurivedeliku koostises. Tugevalt toksiline, surmav annus nagu metanoolil, kahjustab eriti maksa ja neerusid. 5 Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohoolsed_joogid http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol http://www.folklore.ee/~renata/myrk/alkoholid.html http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:YSEeJ9uudMQJ:www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/orgaanika/Alkoholid.rt f+alkoholid&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee Oma keemia vihiku konspekt 6
Seda tähistatakse LD50 (poolletaalne doos) ja selle mõõtühikuks on mürgi kogus kehamassi kilogrammi kohta. Mürke on kahte liiki. Ühed toimivad üldmürgistavalt, ruineerides mitmete elundite töö. Teised on valiva toimega, nad blokeerivad mõne erutuse- või ainevahetuskanali. Need on tavaliselt mürgisemad. Mürgil on peiteaeg- aeg mürgi sattumisest organismi kuni mürgitusnähtude ilmnemiseni. Tsüaniididel on see väga lühike (paar minutit), metanoolil ligikaudu pool tundi, fosgeenil (COCl2) mitu tundi. Mürgistuste puhul on rida iseloomulikke sümptomeid. Nii esinevad enamiku raskete mürgistuste puhul teadvus- ja psühhikahäired kuni teadvuse kaotuseni, hingamishäired, mürgiste ja söövitavate gaaside (fosgeen, kloor) sissehingamisel ka kopsuturse. Vingugaas ja mõned maomürgid tekitavad verekahjustusi, mitmete raskete mürgistuste puhul hakkavad veresoonte seinad läbi laskma. Mõned mürgid (etanool,
"vile" või vingumine. Kuid tegelikult ei tulegi see kompressorist, vaid hoopis rihmaratta ja rihma vahelt välja surutavast õhust. Vile tooni saab muuta rihma pingutades või lõdvendades, aga see nõuab suurt ettevaatust. Kui palju siis võib rõhku peale keerata? See, jättes kõrvale mootori vastupidavuse, sõltub eelkõige kütusest ja staatilisest surveastmest. Oluline on nn. kombineeritud surveaste (effective compression ratio).Tavabensiinil on piiriks 1215, võistlusbensiinil 24+, metanoolil ja nitrometaanil hoopis kõrgem. Valemiks on (1 + rõhk/14.7) x staatiline surveaste. Näiteks 8.5 surveaste ja 7 psi boosti annab (1+7/14.7) x 8.5 = 12.5 , ehk saab kasutada tavabensiini. Tüüpiline metanoolimootor surveastmega 12, rõhuga 30 psi aga annab (1+ 30/14.7) x 12 = 36.5! Mõni sõna tänavamootoritest. Tuleb tunnistada, et tavabensiin ja Rootsblower on üsna ebaefektiivne kombinatsioon
hävitamiseks. Mürkkemikaalid on väga mürgised inimesele ja loomadele, mistõttu tuleb järgida täpseod kasutusnõudeid. Mürke on 2 liiki, kus ühed toimivad üldmürgistavalt, ruineerides mitmete elundite tegevuse ning teised, mis on valiva toimega, kus nad blokeerivad mõne erutus- või ainevahetuskanali. Mürgil võib olla peiteaeg, kus mürgitusnähud ilmnevad kunagi hiljem. Näiteks tsüaniidil paar minutit, metanoolil pool tundi, fosgeenil mitu tundi. Mürgistuse puhul võib tekkida teadvus- ja psüühikahäireid kuni teadvusekaotuseni, hingamishäireid, mürgiste ja söövitavate gaaside hingamisel kopsuturse. Vingugaas ja maomürgid tekitavad verekahjustusi, raskete mürgistuste puhul hakkavad veresoonte seinad läbi laskma. Etanool, unerohud, tsüaniidid põhjustavad kehatemperatuuri langust. Sagedased on ka mürgistuste puhul krambid.
· Kliinilised isolaadid kasvavad välja 4-6 nädalaga. · Kiirelt kasvavad: M. flavescens, M. aurum, M. phlei, M. smegmatis, M. fallax. · Aeglaselt kasvavad: M. africanum, M. asiaticum, M. avium, M. gastri, M. leprae, M. tuberculosis, M. ulcerans jne. Metabolism · Mükobakterid on metaboolselt väga võimekad, sest nad ei kasva mitte ainult suhkrutel ja alkoholidel, vaid ka süsivesinikel, nii alifaatsetel kui ka aromaatsetel. Osa kasvab ka metanoolil. Patogeensed mükobakterid · Perekonnas Mycobacterium on 2 ohtlikku patogeeni: tuberkuloosi- ja leepratekitaja. · Tuberkuloositekitaja avastas R. Koch 1882. a Tuberkuloos · Seda põhjustavad inimestel M. tuberculosis, M. bovis ja M. africanum. · Tuberkuloos levib inimeselt inimesele süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). Kui tuberkuloositekitaja hingatakse sisse, siis jõuab ta
Kiirelt kasvavad: M. flavescens, M. aurum, M. phlei, M. smegmatis, M. fallax. Aeglaselt kasvavad: M. africanum, M. asiaticum, M. avium, M. gastri, M. leprae, M. tuberculosis, M. ulcerans jne. Metabolism. Mükobakterid on metaboolselt väga võimekad, sest nad ei kasva mitte ainult suhkrutel ja alkoholidel, vaid ka süsivesinikel, nii alifaatsetel kui ka aromaatsetel. Osa 12 kasvab ka metanoolil. M. smegmatis kasvab kemolitoautotroofselt H2 + CO2 peal. Nad kasvavad ka gaasilistel süsivesinikel etaanil ja propaanil. Patogeensed mükobakterid. Perekonnas Mycobacterium on 2 ohtlikku patogeeni: tuberkuloosi- ja leepratekitaja. Tuberkuloositekitaja avastas R. Koch 1882. a. Tuberkuloos. Seda põhjustavad inimestel M. tuberculosis, M. bovis ja M. africanum. Tuberkuloos levib inimeselt inimesele süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne)
selle tõstmiseks mõningaid manuseid (näiteks isopropüülnitraat). On olemas ka komplekslisandid, mis tõstavad tsetaanairvu, alandavad hangumistemperatuuri ja vähendavad tahma teket. Diiselmootor töötab vaid siis normaalselt, kui sissepritse silindrisse algab mootori reguleerimisjuhendis märgitud ajahetkel. Diiselmootori jäiga töötamise põhjustab ka see, kui suvist diislikütust vedeldatakse talvekütuseks bensiini või metanooliga. Bensiinil on tsetaaniarv 10 ja metanoolil 3. Bensiini ja diislikütuse isesüttimise omadused peavad olema vastupidised: bensiini isesüttimistemperatuur peab olema kõrge ja diislikütusel suhteliselt madal. Juhul, kui bensiini isesüttimistemperatuur on normist madalam, tekib ottomootoris detonatsioon. Bensiini sattumine diislikütusesse põhjustab isesüttimistemperatuuri tõusu ja diiselmootori jäiga töötamise, diislikütuse sattumine bensiini hulka põhjustab mootoris detonatsiooni, sest isesüttimistemperatuur langeb.
selle tõstmiseks mõningaid manuseid (näiteks isopropüülnitraat). On olemas ka komplekslisandid, mis tõstavad tsetaanairvu, alandavad hangumistemperatuuri ja vähendavad tahma teket. Diiselmootor töötab vaid siis normaalselt, kui sissepritse silindrisse algab mootori reguleerimisjuhendis märgitud ajahetkel. Diiselmootori jäiga töötamise põhjustab ka see, kui suvist diislikütust vedeldatakse talvekütuseks bensiini või metanooliga. Bensiinil on tsetaaniarv 10 ja metanoolil 3. Bensiini ja diislikütuse isesüttimise omadused peavad olema vastupidised: bensiini isesüttimistemperatuur peab olema kõrge ja diislikütusel suhteliselt madal. Juhul, kui bensiini isesüttimistemperatuur on normist madalam, tekib ottomootoris detonatsioon. Bensiini sattumine diislikütusesse põhjustab isesüttimistemperatuuri tõusu ja diiselmootori jäiga töötamise, diislikütuse sattumine bensiini hulka põhjustab mootoris detonatsiooni, sest isesüttimistemperatuur langeb.
annaabi.ee 
