aitsemeetodid olenevad ka kiirgusallika liigist. Kiirgusallikas võib olla suletud anda välist kiirgust või lahtine ja sattuda organismi, hjustades sisemist kiiritust. NISEERIVA KIIRGUSE KINDLAKSTEGEM riva kiirguse olemasolu saame kindlaks teha kassetti asetatud fotofilmiga. Film on kaitstud valguse mõju eest ja peale ilmutamist enemine võrdeline saadud doosiga. Geiger-Mülleri loendaja koosneb eseinalisest klaas- või metalltorust, mis on täidetud hõrendatud a ja milles on kaks elektroodi. Ioniseeriva kiirguse toimel ektrilaeng, mis vallandub lugejas impulsi. mpulsid registreeritakse ja need võidakse davaks muuta. Loetud impulsside arv on võrdeline saadud doosiga, saabumise sagedus aga doosikiirusega. el sellistel loendajatel on väga õhukese seinaga aken, treerida veel ka alfa ja beetakiirgust. Geiger-Mülleri
on A. Kotli. Lõpliku projekti koostamise aluseks võeti A. Kotli võistlustöö. Laululava arhitektuurne peaelement on kahe kaare vahele tõmmatud varikatus. Lava kohale kaldu ulatuv esikaar on 73 m avaga ja keskelt 32 m kõrge ning toetub võimsatele kandadele. Esikaar oli mõeldud raudbetoonist, kuid ehitajad keeldusid seda teostamast ning valmistasid esikaare 2 m jämedusest betooni täisvalatud metalltorust. Nii püüti ehitust industraliseerida ja loodeti pääseda tellingutest (mis pärast ikkagi ehitati). Tegelikult muutis metallkaar ehitise asjatult kalliks ja rikkus põhjalikult arhitektuurset ilmet. A. Kotli oli väga õnnetu ja leidis, et laululava on saanud liiga tehnilise välimuse. Kahe kaare vahelist nõgusapinnalist, mitmes suunas kaarduvat katust kannab rippuv trossidest võrk, võrgusilmadega 3x3 m. Laululava ja väljak pidi kindlasti valmima XV üldlaulupeoks 1960, seega jäi 1957
korda. Mis põhjustab sellise erinevuse? Saepuru vahel on seisvat õhku, mis isoleerib soojusjuhtivust 116. Kui katsuda toas seisnud erinevaid materjale puitu, metalli, riiet, siis tundub, et metall on külm, riie aga soe. Kas nende temperatuur on erinev? Kui katsuda samu materjale kuumas saunas, siis metall lausa kõrvetab, puit on kuum, kuid riie parajalt soe. Milline on selle nähtuse seletus? Metall on hea soojusjuht 117. Tellistest laotud korstnas on tõmme tugevam kui metalltorust tehtud korstnas. Miks? Mida kõrgem on suitsugaasi temperatuur, seda parem on tõmme. Metallikorstnas jahtub kiiresti 118. Kohv püsib läikivast metallist kannus kauem kuum kui portselankannus. Miks? Läikiv pind kiirgab vähem soojust kui matt pind 119. On kaks ühesuguse kujuga metallkannu, üks tumeda pinnaga, teine heleda läikiva pinnaga. Mõlemas kannus on kuum vesi. Kuidas teha kindlaks, kumma kannu kiirgusvõimsus on suurem (kumb kiirgab ajaühikus rohkem energiat)? Kumb
kohad, kus kiirgust kasutatakse, märgistada, kasutades rahvusvahelist kiirgusohu märki. Rahvusvaheline kiirgusohu märk IONISEERIVA KIIRGUSE KINDLAKSTEGEMINE Ioniseeriva kiirguse olemasolu saame kindlaks teha kassetti asetatud tavalise fotofilmiga. Film on kaitstud valguse mõju eest ja peale ilmutamist on tumenemine võrdeline saadud doosiga. Geiger-Mülleri loendaja koosneb õhukeseseinalisest klaas- või metalltorust, mis on täidetud hõrendatud gaasiga ja milles on kaks elektroodi. Ioniseeriva kiirguse toimel tekib elektrilaeng, mis vallandub lugejas impulsi. Need impulsid registreeritakse ja need võidakse ka kuuldavaks muuta. Loetud impulsside arv on võrdeline saadud doosiga, nende saabumise sagedus aga doosikiirusega. Mõnedel sellistel loendajatel on väga õhukese seinaga aken, et registreerida veel ka alfa ja beetakiirgust. Geiger-Mülleri loendaja KIIRGUSKAITSE EESKIRJAD
Siduri hüdroajam: 1)Siduri koda 2) Lahutus hark 3)Võll 4)Töösilinder 5)Õhutus nippel 6)Voolik 7)Ühendus toru 8)Peasilinder 9)Tõukur 10) Piiraja 11)Servovedru 12)Väljalaske toru Koosneb siduripedaalist servovedrust (11) peasilindrist (siduripumbast) (8) ja töösilindrist (4) ning neid ühendavast metalltorust (7) ning voolikust (6). Peasilinder: 1)Täitekanal 2)Kolb 3)Mansett 4)Tolmukaitse 5)Tõukur 6)Liigend 7)Stopper 8)Korpus 9)Töömansett 10)Vedru 11)Survekanal Peasilindris (8) on seesmise ja välimise mansetiga kolb (2). Vedru (10) hoiab kolbi (2) kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava (1) ühendab anumat silindri tööosaga
vabaneb ja sidur lahutub. Siduri hüdroajam: 1)Siduri koda 2) Lahutus hark 3)Võll 4)Töösilinder 5)Õhutus nippel 6)Voolik 7)Ühendus toru 8)Peasilinder 9)Tõukur 10) Piiraja 11)Servovedru 12)Väljalaske toru Koosneb siduripedaalist servovedrust (11) peasilindrist (siduripumbast) (8) ja töösilindrist (4) ning neid ühendavast metalltorust (7) ning voolikust (6). Peasilinder: 1)Täitekanal 2)Kolb 3)Mansett 4)Tolmukaitse 5)Tõukur 6)Liigend 7)Stopper 8)Korpus 9)Töömansett 10)Vedru 11)Survekanal Peasilindris (8) on seesmise ja välimise mansetiga kolb (2). Vedru (10) hoiab kolbi (2) kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru.
võimalus asendada ta uuega. Käepidemed Mootorsae käepidemed peavad võimaldama sae hea juhitavuse erinevates tööasendites ning vastama ohutus- ja ergonoomikanõuetele. Ka peavad nad vähendama kätele kanduvat mootori vibratsiooni. Käepidemed on saega ühendatud läbi mitmesuguse konstruktsiooniga amortisaatorite. Tagumise käepideme külge on välja toodud mootori juhtseadised. Universaalsaagide esimesest käepidemest hoitakse kinni vasaku käega. Eesmine käepide on valmistatud metalltorust kaarekujulisena ning kaetud kogu ulatuses kummi- või plastümbrisega. Käepideme ühtlase kujuga kaar võimaldab vasakut kätt libistada mööda käepidet ning hoida teda töötamisel kõige mugavamas asendis. Tagumisest käepidemest hoitakse kinni parema käega. Sinna on koondatud juhthoovad. Tagumise käepideme all on tald mootorsae paigalhoidmiseks käivitamise ajal. Selleks surutakse käepide parema jalaga vastu maad. Osadel saemarkidel (näit
valikuga. Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. 19 20 Joonis 25:Siduriketta ehitus. 1.hõrdkatted. 2.plaatvedrud. 3.veetavketas. 4.needid. 5.hõõrdseibid. 6.veetava ketta rumm. 7.reguleerseibid. 8.vedru. 9.võnkesummuti plaat. Hüdroajam (Joonis 26) koosneb siduripedaalist servovedrust 10 peasilindrist (siduripumbast) 7 ja töösilindrist 3 ning neid ühendavast metalltorust 6 ning voolikust 5 Joonis 26:Siduri hüdroajam. 1.siduri koda. 2.lahutus hark. 3. töösilinder. 4. õhutusnippel. 5.voolik. 6.ühendus toru. 7.peasilinder. 8.tõukur. 9.piiraja. 10.servovedru. 21 Peasilinder Peasilindri ülesanne on tekitada vedeliku survet hüdraulilise sidur lülitamisel. Peasilindris 8 on seesmise ja välimise mansetiga kolb 2. Vedru 10 hoiab kolbi 2 kõige tagumises asendis
annaabi.ee 
