Ning neile antakse võimalus sponsorite saamiseks oma oskuste näitamise ning intervjuuga. Tribuudid tõusevad metallplaatidel areenile Küllusesarve ümber. Küllusesarv on ehitis, millest võib leida kõike vajalikku ellujäämiseks, seehulgas toit,jook aga ka relvad. Katniss on väga osav kütt, ta isa õpetas teda 12. ringkonna aladelt väljas küttima ning ta isa surmast saadik on ta käinud jahil koos oma parima sõbra Galega, seega oleks temale vajalik vibu. Peale 60 sekundit metallplaadil lähevad mängud lahti, kuni viimase ellujääjani. Peale selle, et kõik teised tribuudid sind tappa tahavad, peab hakkama saama ka nälja ning januga. Kõike seda vaatavad kõik telekast ning kui midagi erilist ei toimu, saadavad mängujuhid areenile veelgi rohkem ohtlikke asju.
olukorrad. Eriti tuleks keskenduda järgmistele aspektidele. Raskuste tõstmine Materjalide teisaldamisel võib tekkida õnnetusoht näiteks siis, kui puuduvad sobivad abivahendid raskete esemete, näiteks stantsiosade, elektrimootorite ja suurte metallplaatide tõstmiseks, või kui abivahendeid ei kasutata. Esemete tõstmine võib põhjustada õnnetusi ka siis, kui need ei ole eriti rasked, näiteks kui tõstmiseks on ruumi liiga vähe või kui metallplaadil on terav serv, mis võib lõigata. Masinate, tootmisliinide ja troppide kasutamine Masinate kasutamisel võib õnnetusoht tekkida näiteks siis, kui ohutusseadmed puuduvad või on rikutud, näiteks kui puuduvad kaitseekraanid või korralikud luugid. Samuti suurendab ohtu see, kui töötajaid ei juhendata põhjalikult, kuidas seadmeid ja tööpinke kasutada. Õnnetusoht on suurem, kui avariipidur puudub või asub raskesti kättesaadavas kohas. Käsitööriistade kasutamine
kasutatud tähtsaimaks materjaliks on vanad katkised kotid. Väidetakse, et Burri, hariduselt arst, huvitus sellisest robustsest materjalist juba 1944, kui ta sõjavangide laagris Texases kunstiga tegelema hakkas. Töödes, mis meenutavad verest läbiimbunud sidemeid ja lahtiseid haavu, on nähtud sõjaaja surmade ja kannatuste mälestust. Burri katsetas ka muude ebatavliste materjalidega: näiteks kuumutas ta värvi metallplaadil, nii et paisunud, vahel lõhkenud ja lõpuks tardunud värvimullid muudavad maali ruumiliseks ja reljeefseks. Burri Kõige kuulsam ja mõjurikkam oli siiski prantslane Jean Dubuffet. Kolmanda katse järel aastal 1942 õnnestus tal kunstnikuna läbi lüüa. Ta maalis naivistlikke, lapselikke, aga ka jõhkraid inimesekujutisi. Järgnevatel aastatel kasvas tema kunsti brutaalsus ja primitiivus veelgi
Niimoodi ette valmistatud plaat asetati tunni aja jooksul kaamerasse ja säritati, mille tagajärjel tekkis plaadi pinnale varjatud kujutis. Valgustatud plaat pandi seejärel kasti, mille põhjas asus nõu elavhõbedaga. Nõu kuumutamisel tekkisid elavhõbedaaurud, mis reageerisid säritatud hõbejodiidiga. Selle tagajärjel moodustus kujutise valgustatud kohtades hõbeamalgaam, valgustamata kohtades lahustus puhas hõbejodiid aga kinnitusprotsessi käigus keedusoola-lahuses, tekitades metallplaadil tumedad kohad. Nii ilmus vaskplaadile pildistatud kujutis. 2. "Uusasjalikkus" ja "Uus nägemine" Uusasjalikkus (saksa Neue Sachlichkeit) on ekspressionismile vastanduv kunstisuund, mis sai alguse 1920ndatel Saksamaal maalikunsti suunana.See oli ühelt poolt ekspressionismi jätk, teisalt aga reaktsioon sellele. See levis ka kümnendi teisel poole eesti kunstis. Selle eredamaid näiteid eesti kunstis on Juhan Muksi "Eduard Wiiralti portree" (1925), mis on maalitud vahetult
Valgustatud plaat pandi kasti, mille pôhjas oli altpoolt soojendatav nôu elavhôbedaga. Kuumutamisel eralduvad elavhôbedaaurud reageerisid hôbejodiidiga moodustades valge elavhôbeamalgaami. Sellest tekkisid seni varjatud kujutise heledad pinnad. Kohtades mis säritamisel jäid valgusest puutumata, ei tekkinud amalgaami ning puhas hôbejodiid lahustus järgnenud kinnitusprotsessi ajal keedusoolalahuses (hiljem kasutati naatriumtiosulfaati). Paljastunud kohad metallplaadil moodustasid kujutise tumedad pinnad. Sellise tehnoloogias tulemusena saadi kindla valguse langemisnurga all nähtav üliôrn peegelpildina vahetatud pooltega positiivkujutis. Olenevalt valgustus ja vaatlusnurgast paistab dagerrotüüp korraga nii positiivina, kui ka negatiivina. Hoolimata kallidusest muutus dagerrotüüp algul Euroopas ja siis ka Ameerikas väga populaarseks portreteerimismeetodiks. Dagerrotüübid esitatakse alati kas raamitult või ilukarpi paigutatult
tegemise etenduseks (nt. mõnikord pani ta selga raudrüü ja maalis siis ,,nagu oleks pilt saratseen ja tema ise Roland"). Kuigi Mathieu võistles ameeriklastega nii teose formaadis kui ka etenduslikkuses, ei saavutanud ta nendega võrreldavat seisundit avangardismi ajaloos. E. Lucie-Smithi arvates näis ta ,,virtuoosina, kes rahuldub oma trikkidega". ALBERTO BURRI (s. 1915) katsetas väga radikaalsete materjalidega lisas maalile esemeid (vanad katkised kotid); kuumutas värvi metallplaadil, kuhu tekkisid värvimullid, mis hiljem lõhkesid reljeefitaoliseks jne. KARL APPEL (s.1927) kuulus rühmitusse ,,Cobra", maalis figuure väga väljendusrikkalt, lihtsustavalt ja erksate värvidega. WOLS (1913-1951) Pariisi kriitik M. Tapié kuulutas aastal 1950, et esimene art-informel'i esindaja on hoopis Wols (õieti A. O. W. Schulze-Battmann), saksa kunstnik, kes 1932. a. oli Pariisi tulnud ja kelle äärmisel boheemlik ja anarhistlik elu lõppes üsna varakult
mõnikord pani ta selga raudrüü ja maalis siis ,,nagu oleks pilt saratseen ja tema ise Roland"). Kuigi Mathieu võistles ameeriklastega nii teose formaadis kui ka etenduslikkuses, ei saavutanud ta nendega võrreldavat seisundit avangardismi ajaloos. E. Lucie-Smithi arvates näis ta ,,virtuoosina, kes rahuldub oma trikkidega". ALBERTO BURRI (s. 1915) katsetas väga radikaalsete materjalidega lisas maalile esemeid (vanad katkised kotid); kuumutas värvi metallplaadil, kuhu tekkisid värvimullid, mis hiljem lõhkesid reljeefitaoliseks jne. KARL APPEL (s.1927) kuulus rühmitusse ,,Cobra", maalis figuure väga väljendusrikkalt, lihtsustavalt ja erksate värvidega. WOLS (1913-1951) Pariisi kriitik M. Tapié kuulutas aastal 1950, et esimene art-informel'i esindaja on hoopis Wols (õieti A. O. W. Schulze-Battmann), saksa kunstnik, kes 1932. a. oli Pariisi tulnud ja kelle äärmisel boheemlik ja anarhistlik elu lõppes üsna varakult
annaabi.ee 
