Suure trummi pillikere puust silindrile on mõlemale poole pingule tõmmatud nahk või ka mõnest muust materjalist kile. Nahka pingutatakse kruvidega, vastu pingulolevat nahka lööb trummimees nuiaga ja trumm teeb madalat ja mütsuvat häält. Väike trumm on ehitatud sama moodi nagu suur trumm. Lisaks on tal vastu ühte nahka pinguletõmmatud metallvedrud. Need põrisevad vastu nahka, kui pillimees lööb pulkadega vastu väikest trummi Taldrikud on keskelt lohus metallkettad, neid võib lüüa teineteise vastu, taldriku pihta võib lüüa puupulgaga, timpaninuiaga, metallharjaga. Iga mänguvõtte juures teeb taldrik erinevat häält. Häälestuvad : Timpan on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pill. Ta teeb madalat kumisevat häält. Nahk teeb niisuguse kõrgusega häält, nagu parajasti vaja. Ksülofon koosneb puitplaadikestest, millest igaüks teeb kindla kõrgusega häält.
teise. 1. 1 Ajalugu Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. 1. 2 Kirjeldus Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi. Enamlevinud disketid on kolmes mõõdus: 8, 5 ¼ ja 3 ½ tolli. Neist kahte esimest enam ei kasutata. 8 ja 5 ¼ - tolline ketas on paigutatud pehmesse ümbrisesse ning mahutab topelttiheduse (DD- double density) ja kahepoolse kirjutamise (DS- double sided) puhul 362 KB informatsiooni
Need põrisevad vastu nahka, kui pillimees lööb pulkadega vastu väikest trummi. Väike trumm on suurest trummist umbes niisama palju väiksem, kui palju on ploom väiksem suurest õunast. Suur trumm Väike trumm Taldrikud Taldrikud olid tuntud juba vanas Assüürias. Nende esiisadeks peetakse Aafrika päritoluga ilma tilata kellukesi, mida teineteise vastu löödi.Taldrikud on keskelt lohus metallkettad. Lohu keskel on auk, millest pannakse läbi nahast või riidest rihm. Rihma abil võtab pillimees taldrikud kätte. Taldrikuid saab mitut moodi häält tegema panna. Neid võib lüüa teineteise vastu, taldriku pihta võib lüüa puupulgaga, timpaninuiaga, metallharjaga. Iga mänguvõtte juures teeb taldrik erinevat häält. Taldrikuid võib kinnitada ka statiivile. Taldrikud Tamburiin
pidurikontuuri, sisemised teise. Pidurisüsteemi hüdrorõhk akumuleeritakse hüdroakudesse. Pidurdades juhitakse hüdrorõhk rõhuakudest pedaaliga juhitava ventiili abil piduri silindritesse. Pooltelgedel asuvad piduripaketid. Piduripakett koosneb: Töösilinder, lülituskiil, kokkusuruja, kuulid, metallketas, lamellketas, pooltelg. Hüdrorõhu jõudmisel töösilindrisse pannakse liikuma lülituskiil. Selle tulemusena liiguvad kuulid pesadest välja ja surutakse omavahel metallkettad ja lamellkettad. Poolteljed on pidurdatud. Pedaali vabastamisel hüdrorõhk alaneb, kuulid liiguvad pesadesse tagasi, metall-ja lamellkettad vabanevad. Piisab rõhuakude rõhuvarust vähemalt kuueks täispidurduseks. Rõhuakudesse akumuleeritud hüdrorõhk tuleb alati enne pidurisüsteemi voolikute avamist nullida. Pidurite kontroll Mõõdetakse kolvivarre asend (peab olema 21mm). Kui kolvi otspinna kaugus silindri välispinnast on 21mm või rohkem, siis tuleb piduri lamellkettad vahetada.
Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi. Enamlevinud disketid on kolmes mõõdus: 8, 5 ¼ ja 3 ½ tolli. Neist kahte esimest enam ei kasutata. 8 ja 5 ¼ - tolline ketas on paigutatud pehmesse ümbrisesse ning mahutab topelttiheduse (DD- double density) ja kahepoolse kirjutamise (DS- double sided) puhul 362 KB informatsiooni. Kõrgtihedusega
teise. Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval on levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid. Need töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi. Enamlevinud disketid on kolmes mõõdus: 8, 5 ¼ ja 3 ½ tolli. Neist kahte esimest enam ei kasutata. 8 ja 5 ¼ - tolline ketas on paigutatud pehmesse ümbrisesse ning mahutab topelttiheduse (DD- double density) ja kahepoolse kirjutamise (DS- double sided) puhul 362 KB informatsiooni
annaabi.ee 
