Alumiinium Hanna Vahter 9.klass Muhu Põhikool Al ajaloolist, põnevat Avastas saksa keemik F. Wöhler 1827 a. Algselt oli Al väga kallis On mürgine Süüdistatakse Alzheimeri ja Parkinsoni tõve tekitamises Al leidumine looduses (lihtaine, ühendid) Ei leidu lihtainena Maakoores levikult metallilistest elementidest esimesel kohal (~8%) Esineb ühendite koostises - tähtsaim Al tooraine on mineraal boksiit Esineb veel poolvääriskividena - rubiini ja safiirina Al füüsikalised omadused Hõbevalge läikiv metall Kuulub kergmetallide hulka - tihedus on 2,7g/cm3 Sulamistemperatuur on 660 °C Keemistemperatuur on 2519 °C Aatommass on 26,98154 Hea elektrijuht Al keemilised omadused Kuulub aktiivsete metallide hulka Õhus olles püsib toatemperatuuril
ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Aatomi ehitus Al: + 13|2)8)3) Alumiiniumi saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. Al füüsikalised omadused Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³) suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660C) hea elektri ja soojusjuhtivusega plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav. Al looduses Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Al eelised kergus, vastupidavus õhuhapniku ning vee suhtes( tavatingimustes), hea elektri ning soojusjuhtivus Al puudused pehmus, vähene mehhaaniline vastupidavus, keemiline aktiivsus hapete suhtes Al kasutamine Alumiiniumi aksutatakse: akendes, ustes, torudes, autode, vagunite ja lennukite keredes Al kahjulikkus
Alumiiniumoksiid Alumiiniumoksiid (keemiline valem Al2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest alumiiniumi ja kolmest hapniku aatomist. Looduses leidumine: Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena.Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid. Rikkalikult leidub looduses silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid silikaate nimetatakse alumosilikaatideks
Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel) Alumiiniumi saadakse maakidest (boksiit) Suurim alumiiniumitootja ühe elaniku kohta on maailmas Island (2001. aastal üle 900 kg metalli 1 elaniku kohta) 7 * Alumiiniumitehas Islandil Straumsvikis 8 * Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savi ja mineraalide koostises. * Alumiiniumsilikaat 9 alumiiniumoksiid (Al O ) 2 3 Safiir Rubiin 10 Maailmas kasutatakse alumiiniumit kõige rohkem ehitusel hea vormitavus suurepärased pinnatöötlemisvõimalused
pinnatöötlemisvõimalused, seetõttu hinnatakse alumiiniumi nii konstruktsiooni kui ka kujundusmaterjalina. Temast valmistatakse aknaid, uksi, raame, fooliumeid, torusid, kaableid, autode, vagunite ja lennukite keresid. Alumiinium on kasutusel masina-, mootori-, tanki- ja suurtükitööstuses, teda kasutatakse lõhkainete, valgustus- ning süütemürskude ja kaablijuhtmestiku tootmiseks ning tööstuses ja elamuehituses konstruktsioonielementidena. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savi ja mineraalide koostises. Alumiiniumi füüsikalised omadused Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka. Tema tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC. Alumiinium läheb keema 2519 ºC juures ning tema aatommass on 26,98154. Kuna alumiiniumil on hea elektrijuhtivus, kasutatakse teda
Enne kui neid katseid kroonis 1845. Aastal edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhler sai uut metalli nööpnõelasuuruste teradena. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge. Alumiinium on 4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles-alumen), siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savi ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid. Rikkalikult leidub looduses silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid silikaate nimetatakse alumosilikaatideks. Alumosilikaatide hulka kuuluvad ka savid. Puhast valget savi tuntakse ka kaoliini nime all ja kasutatakse portselani valmistamiseks. Alumiiniumi ja alumiinimisulameid kasutatakse laialdaselt
erakordselt kerge, 4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähteaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen), siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussusteemi III ruhma element. Järjenumber on 13, aatommass 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660°C ja keemistemperatuur 2060°C. LEIDMINE LOODUSES Alumiinium on metallilistest elementidest looduses koige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid. Rikkalikult leidub looduses silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid silikaate nimetatakse alumosilikaatideks. Alumosilikaatide hulka kuuluvad ka savid. Puhast valget savi tuntakse kaoliini nime all ja kasutatakse portselani valmistamiseks.
metalliioonid redutseerida metalliaatomiteks, st lihtaineks). Seepärast on alumiiniumi saamine keemiliste reaktsioonide abil keeruline ja kulukas. Alles siis, kui alumiiniumi õpiti tootma elektrivoolu abil(kasutades sulatatud alumiiniumühendite elektrolüüsi), muutus ta suhteliselt odavaks ja kättesaadavaks metalliks. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660C ja keemistemperatuur 2060C. Alumiiniumi tihedus on 2,7 Mg/m. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid, mille valemit võib avaldada üldkujul Al O * n H O. Rikkalikult leidub looduses silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid silikaate nim alumosilikaatideks. Alumosilikaatide hulka kuuluvad ka savid Puhast valget savi tuntakse kaoliini (Al O * 2 Si O *2H O )nime all ja kasutatakse portselani valmistamiseks
korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen), siis hakati ka metalli nimetama alumii-niumiks. Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. Järjenumber on 13, aatommass 26,98154. Alumiiniumi salamis-temperatuur on 660°C ja keemistemperatuur 2060°C. Leidmine looduses Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid. Rikkalikult leidub looduses silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid silikaate nimetatakse alumosilikaatideks. Alumosilikaatide hulka kuuluvad ka savid. Puhast valget savi tuntakse kaoliini nime all ja kasutatakse portselani valmistamiseks. Alumiiniumi ja
seetõttu hinnatakse alumiiniumi nii konstruktsiooni kui ka kujundusmaterjalina. Temast valmistatakse aknaid, uksi, raame, fooliumeid, torusid, kaableid, autode, vagunite ja lennukite keresid. Alumiinium on kasutusel masina-, mootori-, tanki- ja suurtükitööstuses, teda kasutatakse lõhkainete, valgustus- ning süütemürskude ja kaablijuhtmestiku tootmiseks ning tööstuses ja elamuehituses konstruktsioonielementidena. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savi ja mineraalide koostises. Alumiiniumi kahjulikkus Elemendina on alumiinium organismile kahjulik, põhjustades elutegevuse häireid ja haigestumist. Alumiiniumist tekib vaimuhaigus, mis on tuntud Alzheimeri tõve nime all. Alzheimeri tõbi sarnaneb vanadusnõtruse ja nõdrameelsusega. Alumiinium võib sattuda
pinnatöötlemisvõimalused, seetõttu hinnatakse alumiiniumi nii konstruktsiooni kui ka kujundusmaterjalina. Temast valmistatakse aknaid, uksi, raame, fooliumeid, torusid, kaableid, autode, vagunite ja lennukite keresid. Alumiinium on kasutusel masina-, mootori-, tanki- ja suurtükitööstuses, teda kasutatakse lõhkainete, valgustus- ning süütemürskude ja kaablijuhtmestiku tootmiseks ning tööstuses ja elamuehituses konstruktsioonielementidena. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savi ja mineraalide koostises. Alumiiniumi kahjulikkus Elemendina on alumiinium organismile kahjulik, põhjustades elutegevuse häireid ja haigestumist. Alumiiniumist tekib vaimuhaigus, mis on tuntud Alzheimeri tõve nime all. Alzheimeri tõbi sarnaneb vanadusnõtruse ja nõdrameelsusega. Alumiinium võib sattuda organismi mitmel teel: happevihmadena pinnasesse sattunud happed
bartvesi (kasutatakse CO2 testamiseks ja mramiseks, SO42- ja CO32- reaktiivina; hus seismisel tekib BaCO3 noolALLA) Tstuses: lide, rasvade puhastamisel sulfaadi eemaldamiseks lahustest jm. lejnud hdroksiide kasut. vga vhesel mral Sr(OH)2 mnikord suhkrutstuses Be(OH)2 amfoteerne, reageerib nii hapete kui leelistega: Be(OH)2 + 2HNO3 tekib Be(NO3)2 + 2H2O. Be(OH)2 + 2NaOH tekib Na2[Be(OH)4] 5. Al LEIDUMINE LOODUSES, TOOTMISE LDPHIMTE. Al on elementide levimuselt 3. ja metallilistest elementidest 1.kohal. Keemilise aktiivsuse tttu leidub ainult henditena.Al-mineraaldised on thtsamad alumiiniumoksiid ja selle hdraatunud vormid. Peamine Al-kogus leidub maakoores polrnihapete sooladena-alumosilikaatidena (pevakivid, savid). Alumotermiat rakendatakse rasksulavate metallide tootmisel. Al-pulbrit raudoksiidi (termiid) kasut.termiitkevitusel.Al-fooliumist valmistatakse elektrikondensaatoreid.et muuta terasesemed korrosioonikindlamaks, kastetakse neid sulatatud alumiiniumisse.
Alumiiniumi saamine: Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest, üks põhiline maak on boksiit- Al2O3 elektrometallurgilisel menetlusel. Boksiit tekib troopilise kliima tingimustes, madala raua ning räni sisaldusega aluspõhja kivimite murenemise tulemusena. Leidumine looduses: Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Lisaks leidub alumiiniumi berüllis ,krüoliidis ,granaadis ja türkiisis. Kuigi alumiinium on väga tavaline ja laialtlevinud element, ei ole tavalised alumiiniumi mineraalid eriti otstarbekad allikad. Alumiiniumi kasutamine: Alumiiniumit kasutatakse peaaegu alati sulamina, kuna see tõstab tunduvalt mehaanilisi omadusi
2Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 Alumiiniumhüdroksiid on valge värvusega, vees praktiliselt lahustumatu tahke aine. Ta on nõrkade aluseliste omadustega. Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon: Al(OH)3 + 3HCl AlCl3 + 3H2O Leidmine Looduses Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises.
aatomi juurde. Seetõttu tekib metallides aatomite vahel metalliline side, kus ühiseks muutunud väliskihi elektronid seovad kõiki aatomeid metallikristallis. Metallides esinevat metallilist sidet selgitab elektrongaasi mudel, mille järgi metallvõre koosneb metallikatioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti ringi liikuvad väliskihi elektronid. Metallide iseloomulikud tunnused(omadused) hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus jne- on tingitud metallilistest sidemetest. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil. Kui molekulaarne aine on gaasilises olekus, siis tema molekulide vahel vastastiktoime praktiliselt puudub. Mittemolekulaarsed ained koosnevad väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Tüüpilised mittemolekulaarsed ained on ioonsed ained ja metallid. Tahketes molekulaarsetes ainetes on molekulvõre
vastavaks oksiidiks ja veeks: 2Al(OH)3 ---> Al2O3 + 3H2O Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 Alumiiniumhüdroksiid on valge värvusega, vees praktiliselt lahustumatu tahke aine. Ta on nõrkade aluseliste omadustega. Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon: Al(OH)3 + 3HCl --> AlCl3 + 3H2O Leidmine Looduses Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid, mille valemit võib avaldada üldkujul Al O * n H O. Rikkalikult leidub looduses silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid silikaate nim alumosilikaatideks. Alumosilikaatide hulka kuuluvad ka savid Puhast valget savi tuntakse kaoliini (Al O * 2 Si O *2H O )nime all ja kasutatakse portselani valmistamiseks
(P, S, Si). • Malmis on süsiniku sisaldus 2-5%. Teras on kõva ja elastne, malm aga habras. • Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga (leidub nugades kahvlites, torustikus jne). • Pronks on vase ja tina sulam. • Jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja raudesemeid, et muuta neid roostekindlaks. • Väärismetallisulamid on näiteks kulla sulam hõbeda või vasega ja hõbeda sulamid vasega. Metallilised elemendid looduses *Enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena (ehk metallidena) mitmesugustes maakides. *Maakideks nimetatakse kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid. *Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena (Nad moodustavad valdavalt ioonseid ühendeid) *Osa metallilisi elemente esineb looduses peamiselt sulfiididena, näiteks PbS ehk pliiläik, ZnS ehk tsinkläik jt. *Ka inimene ja loomad sisaldavad metalle, sest toituvad kas
(P, S, Si). Malmis on süsiniku sisaldus 2-5%. Teras on kõva ja elastne, malm aga habras. Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga (leidub nugades kahvlites, torustikus jne). Pronks on vase ja tina sulam. Jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja raudesemeid, et muuta neid roostekindlaks. Väärismetallisulamid on näiteks kulla sulam hõbeda või vasega ja hõbeda sulamid vasega. Metallilised elemendid looduses *Enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena (ehk metallidena) mitmesugustes maakides. *Maakideks nimetatakse kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid. *Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena (Nad moodustavad valdavalt ioonseid ühendeid) *Osa metallilisi elemente esineb looduses peamiselt sulfiididena, näiteks PbS ehk pliiläik, ZnS ehk tsinkläik jt. *Ka inimene ja loomad sisaldavad metalle, sest toituvad kas
Raua reageerimine happega. Mida happelisem on lahus või mida paremini pääseb metallini õhuhapnik, seda kiiremini toimub korrosioon. Kuidas on võimalik takistada: emaili-, värvi-, või lakikihi abil. Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga. (raua katmine nikli või kroomikihiga) kasutatakse elektrolüüsi. Tsingist valmistatakse vihmaveetorusid, veeämbreid, aiavõrku. Kaitsta saab ka protektoriga ja inhibiitoriga. Metallide saamine maagist. Enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena mitmesugustes maakides. Aktiivsemad metallid on looduses sooladena. Ehedana leidub vaid väärimetalle. Vähemaktiivsed: Oksiidsed mineraalid : Al2O3 boksiit alumiiniumimaak Fe2O3 punane raua maak Fe3O4 -- - FeO . Fe203 magnetiit Sulfiidid : FeS2 püriit Etapid: 1) metalli rikastamine, puhastamine kõrvalainetes rikastatakse vajaliku mineraali suhtes 2) särdamine, lisatakse O2 , tekib vastava metalli oksiid,
osa. (laamad) VAHEVÖÖ 2 2900 km paks, koosneb ultraaluselistest kivimitest ( peridatiit) Astenosfäär pehme sfäär, algab litosfääri alt, koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest, pikaajaliste pingete tulemusena ei kaota sidusust, vaid hakkab voolama, paneb liikuma laamad TUUM koosneb metallilistest elementidest: raud, nikkel. Jaguneb välistuumaks (vedel) ja sisetuumaks (tahke)' · Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus OOKEANILINE MAAKOOR MANDRILINE MAAKOOR 3 10 km paks 25 70 km paks Koosneb: settekivimite ja basaldikihist Koosneb: settekivimite kihist,
18. Metall+leelis→sool+vesinik Al+NaOH+H2O→Na[Al(OH)4] 19. Metall+sool→uus sool+uus metall Tingimus: Reaktsioonis osalev metall peab olema valemis olevast metallist aktiivsem. Nt: Fe+CuSO4→FeSO4+Cu 20. Metall+vesi→leelis+vesinik Nt: Ca+2H2O→Ca(OH)2+H2 Metall+veeaur to→leelis+vesinik Nt:Mn+H2O to→MnO+H2 Külma veega reageerivad Li .... Mg Veeauruga reageerivad Mg .... Fe 21. Vaid väheseid metalle leidub looduses lihtainena, enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena mitmesugustes maakides. Maagid koosnevad tavaliselt peale vajaliku metalliühendist ka kõrvalainetest. Metalli saamiseks tuleb metalliühendit redutseerida, see toimub kõrgel temperatuuril. Redutseerijana kasutatakse selleks tavaliselt C, CO, H, Al, Mg, Na. 22. . 23. Kulla proovi nr määrab kulla puhtuse. 100% kuld on proovi numbriga 999. Samuti määratakse metallide puhtust karaatides, 24 karaati on 100% kuld. 24. ? 25
Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisus tabelis IIIA rühmas 3. perioodis aatomnumbriga 13. Alumiiniumi sümbol on Al. See on hõbedase värvusega, massiarv on 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ning keemistemperatuur 2060 kraadi. See on hea elektri ja soojusjuht ning kerge, pehme metall (tihedusega 2700kg/m3 ). Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud (massisisaldus maakoores 8,2%). Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähteaineks on boksiid. Alumiiniumi kasutatakse masina, mootori, tanki, ja suurtükitööstustes; sidevahendites, lõhkainete, valgustus ning süütemürskude ja kaablijuhtmestiku tootmiseks ja tööstus ning
agressiivsed keskkonnad) asendamatuteks materjalideks. Tööstusriikides on viimasel aastakümnetel toimunud "keraamiline plahvatus", millega on kaasnenud miljarditesse dollaritesse ulatuvad investeeringud keraamikatööstusesse, on välja töötatud kümneid uusi keraamilisi materjale, tehnoloogiaid ja tooteid. Tehnokeraamikat peetakse XXI sajandi materjaliks. 3. Tehnokeraamika Tehnokeraamika on teadus ja tehnoloogia, mille ülesandeks on uurida ja toota objekte anorgaanilistest, mitte-metallilistest materjalidest. Keraamilised materjalid võivad olla kristallilise või osaliselt kristallilise struktuuriga ning on väga korrapärase aatomistrutuuriga. Erinevad keraamilised materjalid aitavad suuresti kaasa kõiksugu inseneriteaduste arengule, eriti keemia-, mehaanika-, elektri- ja materjaliteadustele. Keraamilised materjalid on väga kuumakindlad, see-tõttu on neil suur kasutus valdkond, kus metallid ja polümeerid on kasutud.
kaldega orbiitidele. Veel palju kaugemal asub Oorti pilv, kust on aravatavasti pärit enamik komeete. Usutakse, et Oorti pilv ümbritseb Päikesesüsteemi igast küljest ning sisaldab miljardeid komeete. 4.1. Asteroidid Tihtipeale peetakse asteroide Päikesesüsteemi moodudtumisest järele jäänud prahiks, aga tegelikult võivad nad meile planeetidevahelise keskkonna ajaloost üsnagi palju jutustada. Asteroidid on taevakehad, mis koosnevad kivimitest ja metallilistest ainetest ning mille läbimõõt ulatub mõnest meetrist sadade kilomeetriteni. Enamik neist tiirleb ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahel. Seda ala nimetatakse asteroidide vööks. On ka asteroide, mille orbiit ristub Maa omaga, mistõttu võivad nad Maaga kokku põrgata. Praeguseks on kataloogi kantud umbes 400 00 asteroidi ja 14 000 nendest on saanud omale ka nime. Tänapäeval ollakse üksmeelel, et asteroidid tekkisid ja tekivad kamakatest, mis pole saanud
Alumiiniumhüdroksiid(nagu enamik teisigi hüdroksiide peale leelismetallide hüdroksiidide) laguneb kuumutamisel vastavaks oksiidiks ja veeks: 2Al(OH)3 ---> Al2O3 + 3H2O Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 Alumiiniumhüdroksiid on valge värvusega, vees praktiliselt lahustumatu tahke aine. Ta on nõrkade aluseliste omadustega. Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon: Leidmine Looduses Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid, mille valemit võib avaldada üldkujul Al O * n H O. Rikkalikult leidub looduses silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid silikaate nim alumosilikaatideks. Alumosilikaatide hulka kuuluvad ka savid Puhast valget savi tuntakse kaoliini (Al O * 2 Si O *2H O )nime all ja kasutatakse portselani valmistamiseks
45) ning suhteline magnetiline läbitavus läheneb ühele nagu suuremal osal looduslikel mitte-magneetuvatel materjalidel. Kirjeldatav peidik on sarnaselt eelmistega tehtud mikrolainete piirkonna jaoks. Joonis 11 parempoolsel paneelil on toodud peidiku mõõtmed. Selline parameetrite valik erineb transformatsioonioptikas kasutatud ideest. Transformatsioonioptika teisendusi rakendades esineb valguse levikul läbi materjalide intensiivsuse kadu, mis on tingitud ainete metallilistest omadustest 57 (magnetilise läbitavuse suurest väärtusest). See muutub eriti oluliseks spektri nähtavas piirkonnas, kus lainepikkused on väikesed. Kuna vastaval peidikul seda probleemi ei esine, siis on tulevikus võimalik luua sarnase lähenemisega peidikuid ka optilise piirkonna jaoks. Sellise erikujulise struktuuri tekitamiseks on kasutatud 3D printimist (vt Joonis 11 vasakpoolne paneel) . Kasutades sobivat
annaabi.ee 
