Alused on hüdroksiidid, mis koosnevad enamasti metallioonist ja hüdr. ioonist OH-.(nt.NaOH,Mg(OH)2,Al(OH)3,Fe(OH)2)Hüdr.ioonide arv aluse valemis sõltub metalliiooni laengust.Vees lahustuvad hüdr.on leelised.Liigitamine:1)Vees lahustuvad alused-leelised,IA ja IIA(alates Ca)rühma metallide hüdroksiidid.2)Vees mittelahustuvad e.rasklahust uvad alused.Kõik ülejäänud alused.Nimetamine:Püsiva metalli o.-a.pu hul->metalli nimi+hüdr.(nt.KOH->kaaliumhüdroksiid,Mg(OH)2->ma gneesiumhüdr)Muutuva metallio.-a.puhul->metalli nimi+metalli o.-a. +hüdr(nt.Fe,Cr,Mn,Cu,Pb,Su)Cu(OH)2->vask(II)hüdr.Fe(OH)3->raud (III)hüdr.Füüs
Alustasime TUNNIS seda teemat juba. Vaja 8 happe nimetust + vastavate happejääkide nimetusi – nendest tulebki soola nimetuse lõppu kas sulfaat, nitraat , fosfaat jne. VEEL NÄITEID: Tsinkfosfaat Pead teadma, et fosfaat on fosforhappe H 3PO4 SOOL, see sisaldab siis happejääki PO43- ehk fosfaatiooni laenguga 3-. Neid laenguid saad kontrollida Õ, lk 140 tabelist või TV LK 103. KT ajal peavad olema peas, sest 8 hapet peab ju olema peas. TV LK 103 tabel näitab ka ära metalliiooni laengud, tsingi korral Zn2+ . Soola valemit tehes kannad algul metalliiooni ja happejäägi kõrvuti koos õigete laengutega: Zn 2+ PO43- . See on aga VALE VALEM, kuna annab 1- laenguga aine, mida ei saa olla. Edasi tekitad õiged indeksid ’risti reegliga’: Zn2+3( PO43-)2 . Nüüd on 6+ laengut ja 6- laengut, seega õige. Vahel ei tule ühtegi indeksit ega pole ka vaja sulge, näiteks CaS. Kaltsiumioon on laenguga 2+, sulfiidioon 2-,
2Mg+O2=2MgO · Liitainete põlemisel: CH4+2O2=CO2+2H2O · Soolade, hapete ja aluste lagunemisel CaCO3=Cao+CO2 Metallidega- metallic nimi (oa)+oksiid (ainult muutuva oa-ga metallidel) Metallioksiidid:Fe 2O3, CaO,Al2O3,Na2O Mittemetallioksiidid: CO2, CO,SO2,NO,NO2 Hüdrooksiidid e. alused On + laenguga metalliioonidest ja laenguga hüdrooksiididest (OH) koosnevad ühendid. Üldvalem : Men+(OH)n , kus Me on mingi metal ja n metalliiooni laeng. NImetus: Metalli eestikeelne nim(metallic oa) +hüdrooksiid. Oa ainult muutuva oa-ga metallidel . Näited:Na+OH-Naatriumhüdrooksiid. Happed : on vesinikusisaldavad ühendid, milles vesink on osaliselt või täielikult asendatav metalliioonidega tulemuseks on soolad. Hapete valemid algavad minu jaoks ainult H-ga. Happe valemid saad tuletada lahustuvustabeli abil. Selle vasakpoolses püstreas on happeanioonid (va OH-). Happe valemi saad, kui kirjutad kõigepealt
happevihmade teket. Kaltsiumoksiid, rahvakeeles kustutamata lubi. Kasutatakse ehitusmaterjalide CaO valmistamisel. Raud(III)oksiid. Rauarooste peamine koostisosa. Hüdroksiidid Hüdroksiidid On liitained, mis koosnevad metalliioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. Metalliioonid on alati positiivse laenguga, _ hüdroksiidioon OH negatiivse laenguga. Hüdroksiidioonide arv aines on võrdne metalliiooni laenguga: · Na+OH naatriumhüdroksiid · Ca2+(OH)2 kaltsiumhüdroksiid · Al3+(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Omadused Reageerimine hapetega NaOH +HCl=NaCl+H2O Reageerimine happeliste oksiididega 2NaOH+CO2=Na2CO3+H2O Reageerimine lahustuvate sooladega 2NaOH+CuSO4=Na2SO4+Cu(OH)2 reageerivad ainult vees lahustuvad alused Lagunemine kuumutamisel 2Fe(OH)3 = Fe2O3 +3H2O *Lagunevad ainult mittelahustuvad hüdroksiidid Hüdroksiidide tekkimine Leelised tekivad
trans-retinaali eelkäija Vitamiin D kolekaltsiferool vajalik luustiku normaalseks arenguks, osaleb kaltsiumi ja fosfori metabolismis Vitamiin E - tokoferool Metalliioonid ensüümide kofaktoritena Metalliioone sisaldavad valgud metalloproteiinid (hemoglobiin) Metalliiooni sisaldavad ensüümid metalloensüümid (katalaas) Metalliioonid esinevad tihti valguga seotud mittevalgulise osa koosseisus (heemi koosseisus olev raud) Ensüüm Metalliaatomi roll ensüümis Metalliaatomid võivad Fe Tsütokroomi oksüdaas Oksüdeerimine-redutseerimine osaleda katalüüsis: Cu Askorbaadi oksüdaas Oksüdeerimine-redutseerimine · otseselt
Metallid. Perioodis vasakul pool paiknevatel elementidel esinevad metallilised omadused, paremale poole liikudes muutuvad elemendid järjest vähem metallilisteks. Metallideside esineb metalliiooni ja poolvaba elektroni vahel. Metalle iseloomustab läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, metalliline side ja hea mehhaaniline töödeldavus. METALNE LÄIGE- (võime valgust peegeldada) on metallidele iseloomulik füüsikaline omadus. Kõige paremini peegeldavad valgust hõbe ja alumiinuim, seetõttu kasutatakse neid peeglite valmistamisel.
vabaneb ensüümilt. VI. ENSÜÜMKATALÜÜSI KEEMILISED MEHHANISMID. (Õpik lk 99-100, loeng ja harjutus) Ensüümkatalüüsi kolm keemilist mehhanismi: 1. Kovalentne katalüüs, moodustunud kovalentsed sidemed tõstavad keemilise reaktsiooni kiirust. 2. Hape-alus katalüüs, reaktsiooni kiiruse tõus on tingitud siirdeolekus ühe prootoni ülekandest. 3. Metall-iooni katalüüs- et saavutada maksimaalne aktiivsus vajavad paljud ensüümid metalliiooni juuresolekut. 2. Hape-alus katalüüsi põhimõte, ,,spetsiifiline" ja ,,üldine" hape-alus katalüüs. Seriinproteaaside esindajad, ,,katalüütiline triaad" ja selle roll katalüüsis. 3. Metalliioonide katalüütiline roll. Metalloensüümide ja metall-aktiveeritavate ensüümide mõisted. 4. Koensüümid mõiste, roll ensüümireaktsioonides ja seos vitamiinidega. Koensüümide komponentideks on vesilahustuvad vitamiinid (v.a C VITAMIIN)
puhul. Sellist sidet kujutatakse mõnikord doonorilt aktseptorile suunatud noolekesega. Seipolaarne doonor-aktseptorsideme ehk semipolaarse sideme puhul annab ühise elektronpaari vähem elektronegatiivne aatom, nagu näiteks lämmastikpentoksiidi (N2O5) ja kloorishappe puhul. Doonori oksüdatsiooniaste tõuseb 2 võrra. Koordinatiivse doonor-aktseptorsideme ehk koordinatiivse sideme puhul annab ühise elektronpaari elektronegatiivsem aatom. Aktseptor on enamasti metalliiooni prooton. Sarnane side on oksooniumioonis ja amooniumioonis. 23. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Värv sõltub nii metallist kui ligandidest ja seetõttu kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused. Enamlevinud on oktaeedrilised kompleksid (koordinatsiooniarv 6). Koordinatsiooniarvu 4 korral on kas tetraeedrilised või ruutplanaarsed kompleksid. Suurim teadaolev koordinatsiooniarv on 12 – esineb f-metallidel. 24. Kompleksühendite teke.
(Fe(CN)63-) puhul. Sellist sidet kujutatakse mõnikord doonorilt aktseptorile suunatud noolekesega. Seipolaarne doonor-aktseptorsideme ehk semipolaarse sideme puhul annab ühise elektronpaari vähem elektronegatiivne aatom, nagu näiteks lämmastikpentoksiidi (N2O5) ja kloorishappe puhul. Doonori oksüdatsiooniaste tõuseb 2 võrra. Koordinatiivse doonor-aktseptorsideme ehk koordinatiivse sideme puhul annab ühise elektronpaari elektronegatiivsem aatom. Aktseptor on enamasti metalliiooni prooton. Sarnane side on oksooniumioonis ja amooniumioonis. 26. EDTA kasutusalad. EDTA on levinuim titrant. Etüleendiamiintetraatsetaati kasutatakse: • Keemias - vee üldkareduse määramiseks, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramiseks. • Meditsiinis – raskemetallimürgituse ravis, mõningates vähiravimites • Koristusvahendites – puhastusvahendid, kloorivabad valgendajad, vee pehmendajad; puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises
seostub spetsiifiliselt mingi uuritava segu komponent. Kõige laialdasemalt kasutatakse kahte afiinsuskromatograafia liiki: · immuunoafiinsuskromatograafiat, · metallkelaat-afiinsuskromatograafiat. Immuunoafiinsuskromatograafia puhul on statsionaarseks faasiks kandjale seotud antigeen, mida kasutatakse antikehade eraldamiseks, näiteks, vereseerumist. Metallkelaat-afiinsuskromatograafia ehk immobiliseeritud metalliiooni afiinsuskromato- graafia (IMAC, immobilized metal ion affinity chromatography,) põhineb aminohapete tugevale interaktsioonile metalliioonidega koordinatiivsete sidemete tekkimise kaudu. Statsionaarseks faasiks on kandjale seotud kelaadi vormis metalliioonid. Enamkasutatavad on nikkel, koobalt ja vask histidiini sisaldavate valkude puhastamiseks ning raud, tsink või gallium fosforüülitud valkude ja peptiidide puhastamiseks.
ritakse tagassi Mg2+ või Znn2+ lahusegga. Tagasitiiitrimisel kkasutatav metalliioon m peab mooddustama EDTA-ga nõrgem ma kompleksi kui analü üüt-ioon (m muidu tõrjuttakse analüüüt komplekksist välja ja j kulub rohkem m titranti). Asenduustiitrimine on kasulik nt juhull, kui vasttava metalliiooni jaok oks ei ole sobivat o aeglane (Fe3+), kui kipub tekk indikaattorit, kui reeaktsioon on kima sade. Mg2+ liig lisatakse l proovilee, määratavv metalli-iooon asendabb kompleksis Mg2+, moodustunu m ud Mg2+ tiiitritakse EDTA llahusega. 85
katalüütiselt olulist metalli aatomit (CN -, S2-, N3- - tsüaniid, sulfiid, asiid). Tsüaniid ja asiid seonduvad vase kompelksidega, peatavad hingamisahela, kompleksseeruvad 1:1-le ensüümiga, mürki seetõttu väga vähe vaja. Inhibitsioon käib hingamisahela blokeerimise kaudu. Raskmetallid Ag+, Hg+. Moodustavad tugevaid soolasid karboksüül- või tioolrühamdega COO-, -S- Kelaatorid see toimib läbi olulise metalliiooni ärastamise. Ntx EDTA (etüleendiamiintetraatsetaat) on struktuurilt sellise ehitusega, et seob hästi kahevalentseid metalle (Mg 2+ jne). Kui ensüümi koostisse kuulub mõni oluline metalliaatom, siis kelaatori abil on seda võimalik ensüümi käest ära ärastada. Paljud ATPd kasutavad ensüümid nõuavad Mg2+i, kuid Mg2+ pole ensüümiga oluliselt seotud metall, vaid ensüümi
see muutub ioonide soojusliikumise energiaks. Järelikult – metalli elektriline takistus on põhjustatud vabade elektronide põrkumisest metallioonidega. Sarnaselt vabade elektronide kaootilise soojusliikumisega on ka metalliioonid kristallvõres pidevas soojusliikumises, kuid kui elektronid eespoolmainitu põhjal liiguvad kulgevalt nagu molekulid ideaalses gaasis, siis ioonide soojusliikumine tähendab seda, et nad võnguvad ümber oma asukoha kristallvõres. Ilmselt on vaba elektroni ja metalliiooni põrkumise tõenäosus seda suurem, mida suurem on ioonide võnkeamplituud. Et metalliioonide võnkumise kineetiline energia allub samuti Boltzmanni seadusele (12.9), siis järelikult on ioonide võnkeenergia võrdeline metalli temperatuuriga. Samas, nagu järeldub valemist (7.37), on võnkuva süsteemi energia võrdeline võnkeamplituudi ruuduga, s.t. . Kõrvutades seda eelmises lõigus esitatud väitega
annaabi.ee 
