Püüe alustada ja jätkata kommunikatsiooni sarnaneb lindude ,,kõnele": keele faatiline funktsioon on ainus, mida linnud jagavad inimolenditega; see on ka esimene laste poolt omandatav verbaalne funktsioon. Keeletasandeid on kaks: "objektkeel" (kõnelemine objektidest) ja "metakeel", (rääkimine keelest enesest). Viimane pole mitte ainult teaduslik, vaid mängib olulist rolli igapäevakeeles. Kasutame metakeelt taipamata selle metakeelelist iseloomu. Tahtes kontrollida, kas kasutatakse sama koodi koondub kõne koodile: see esitab metakeelelist funktsiooni. "Ma ei jõua sind jälgida -- mida sa silmas pead?" Igas keeleõppimise protsessis, eriti lapse emakeele omandamisel, kasutatakse metakeelt. Poeetiline funktsioonina nähakse sõnumit. Puutumata kokku keele üldiste probleemidega ei saa seda keele funktsiooni edukalt uurida, samas, keele hoolikas uurimine nõuab selle
Kui viidatakse mitmele sama autori samal aastal ilmunud tööle, tuleb aastaarvud tähistada (näiteks: Covington, 2000a; Covington, 2000b). Sama tähistust tuleb kasutada ka kasutatud kirjanduse loetelus. Kui refereering on pikem kui üks lause, siis pannakse ka lauselõpu punkt, sulgudes viide ja punkt. Näiteks: Tema tööd ei paku ühtset sotsioloogilist analüüsimudelit. Pigem sisaldab tema looming operatiivset metakeelt, mis võimaldab eritleda paljusid inimtegevuse tahke. (Tamm, 2002: 910). Bourdieu edu võib üritada põhjendada sellega, et kuigi teda klassifitseeriti kas siis sotsioloogiks või antropoloogiks, oli temas siiski ka veel olemas filosoof. Need pooled balansseerisid teineteist filosoof küsitles sotsioloogi meetodeid, samas kui sotsioloog hoidis filosoofi n-ö maa peal. (Jenkins, 2002: 16).
väga palju sarnast, sest need asjad, millest inimesed räägivad, on sarnased ja inimesed maailma eri paigus neist üsna sarnaselt aru saada. Metakeel kirjeldamiseks kasutatav keel -> mõistete kogu. Teaduslik. Struktuurilt võivad keeled siiski väga palju erineda = see, KUIDAS neist sarnastest asjust räägitakse/kirjutatakse, on erinev. Nii erinevuste kui sarnasuste seletamiseks vajamegi metakeelt ja peame õppima keeleteadust, et meil oleks ühine metakeel. Mõned kokkulepped Keelte nimed eelistame selle keele pärast nime e etnonüümi (nt mitte *lapi vaid saami keel, mitte *ostjaki vaid handi, mitte *hotentoki vaid khoekhoe jne). · '*' (tärn) tähendab keeleajaloos kontekstis rekonstrueeritud võrmi ja muus kontekstis vastuvõetamatu või vale vorm. · GLOSSid vt kayardildi näidet korda ja/või õpi ära eesti keele grammatilised
koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendustele. See uuring lükkas ümber ka selle arvamuse, et ajul on sektorid. Ei ole teada, kuidas keeled tekkisid. Struktuuriliselt võivad keeled siiski väga erinevada see, kuidas neis erinevatest asjadest räägitakse/kirjutatakse on erinev. Nende erinevuste ja sarnasuste kirjeldamiseks vajame metakeelt ja keeleteadus annabki selle. Metakeel oskame lugeda ja sõnu seostada selle abil Grammatika keele osa, mid pakub kõige rohkem infot inimese arengu kohta. Kõige rohkem on keeli Aafrikas, Aasias ja Austraalia ja Okeaanias keeli, sest need on kõige kauem asustatud paigad + looduslikud tingimused on nii halvad, et igas orus elab erinev grupp erineva keelega + inimestel polnud vaja liikuda ja siis keeled ei segunenud/tekkinud ühte keelt.
impeeriumi väärtuseks : mustanahaline sõdur on vaimustatud oma algse kodumaa vallutajatest : see on sisu, mida see esimesl tasandil süütu pilt meile ütleb müüdil on kaks rolli : müüt toob midagi ilmsiks, aitab millestki aru saada. ja teiseks, müüt surub midagi maha. müüt pannakse kokku juba omaks võetud kultuurilistest koodidest, kultuurilisest toormaterjalist. kui me seda koodi ei tunne, siis me metakeelt ei mõista. näiteks. roosid on lihtsalt lilled. kui mees kingib naisere roose, siis see on tundeavaldust. kui naine sellest koodist aru ei saa, siis läheb tundeavaldust tühja. kultuurikontekst, milles toimub suhe. igale müüdile leidub ka vastumüüt. sama situatsiooni saab interpreteerida ka vastupidi. kujutame ette sama prantsuse imperialismi promofotot, kus mustanahaline sõdur annab au. kui see ilmuks vasakpoolses väljaandes, oleks see irooniline.
Saksakeelses küll esineb Kultorologie. Aga kõige enam ikkagi vene kultuuriuurimises ja selle mõjuväljas. Siit ka osalised mõjud Tartu-Moskva KK-le. Kulturoloogias nähakse integreeritud kultuuriteadust, lähedane saksa Kulturwissenschaftile interdistsiplinaarsus, püüe ühendada erinevate kultuuri uurivate teadusharude saavutusi, erinevate kultuurifenomenide komplekksse analüüsi püüe. Püüe töötada välja kultuuri uurimise ühtset metakeelt. Samas, nagu juba ütlesin, kulturoloogia tänapäeva NL järgsel Venemaal küllaltki spetsiifiline, oma loogikaga, lääne kultuuriuurimise peajoonest võrdlemisi erinev. Ühelt poolt on siin tugevad kultuuriloo tradtisioonid, teisalt mitmed muud mõjud. 19 · Nt 19. saj positivismi kaugema mõjuna püüe uurida kultuuri loodus v täppisteaduse meetoditega. Nt matemaatilised mudelid ja valemid kultuuri kirjeldamiseks. · Ideoloogiline pimedus kultuuriuurijana ei tajuta iseennast kultuuri
annaabi.ee 
