Leidke metafoor, mis väljendab kõige paremini lasteaiaõpetajaks olemist Lasteaiaõpetaja on nagu ... Miks just selline kujund? Kirjeldage kuidas on selles metafooris seotud õpetaja, laps, keskkond, õppimine ja arenemine? 1. Lasteaiaõpetaja on nagu raamat/aabits. 2. Selline kujund seetõttu, et lasteaiaõpetaja peab olema täis teadmisi ja uusi nippe. Laps saab õpetajalt enda esmased teadmised ja kujuneb suuresti õpetaja käe all. Õpetaja ongi nagu raamat, mis avaneb vajamineva koha pealt olukorras, kus seda kõige enam vaja. Ühest
Õpilase eneseväljendust tunnustades ja toetades tagab õpetaja selle, et õpilane läheb oma mõttega süvitsi ja kujundab teosest, nähtusest või probleemist isikupärase tervikliku nägemuse. Kunstiline kujund kunstiteose kese Iga teose muudab tähenduslikuks (või mitmetähenduslikuks) selles leiduv metafoor, mingi ootamatu kujund, võrdlus, asendus, puudumine (elliptiline ehk väljajätteline kõnekujund) vms. Kunstilises metafooris ei ole objektid sageli oma tavatähenduses, vaid esinevad sümboli, allegooria või tsitaadina. Just see annabki kunstiteosele mitmetähenduslikkuse, mitmeti tõlgendatavuse ja eristab seda üheselt mõistmiseks mõeldud kujutistest nagu liiklusmärk või dokumendifoto. Kunstiline kujund võib olla ka otsesemalt näiteks ajakirjandusfotos või dokumentalistikas keskne tähendust loov objekt või objektirühm mingis omavahelises seoses,
traditsiooni. Ta sidus hermeneutika semiootika ja psühhoanalüüsiga (see on hermeneutiline protsess. Püütakse koos aru saada, kes see patsient on. Arusaamine koosneb kahest asjast teadvuse ja alateadvuse arusaamisest. Nad räägivad meiega märkide abil. Freudism vajab psühholoogilist analüüsi. Me püüame aru saada teisest inimesest, kui räägime läbi märkide. Metafoor ei ole retooriline troop, ta on ennekõike gnossoloogiline (??) meetod. Metafooris elab inimese kogemus. Kalju nutab Metafoor omadus on projitseeritud teise sisse - elusolend +elusolend (vastuseis) üks semantiline Metafoor on sõna ümber adresseerimine (Searle); Ricoeur metafoor on seotud tunnetusprotsessi ja selle sõnastamisega. Metafoor on kultuurikeskne igas kultuuris areneb kultuuris protsess. Kognitiivne keel J. Lahoff: ,,Metafoorid, millega me elame" paneb tähele, et tavaline
· Sünekdohh · Hüperbool Antitees · Litootes · Oksüümoron Kalambuur Kiasm Troop on kõnekujund, milles sõnu ja väljendeid kasutatakse ülekantud tähenduses. Metafoor ühe olendi, eseme või nähtuse omadused omistatakse teisele sarnasuse põhjal. Sisult on metafoor kaudne võrdlus. Kui võrdluses esineb see, mida võrreldakse ( põhikujutlus ) ja see, millega võrreldakse, siis metafooris jääb põhikujutlus ära. Metafoori on mõnikord võimalik määrata ainult aimamisi. Sõnade ja väljendite metafoorne tähendus ilmneb alati kontekstis. Näiteks: päike=tulisilm, kuldratas, taevalamp; Kadriorus hõõgab nüüd vahtrate leekivat kulda; metafoorsed epiteedid hall elu, hele naer, kuldsed uned, arg vihmasadu; hea maitse(stiilitunnetus), tähtis nina(esileküündiv inimene), Sageli haarab metafoorne väljendus kogu lauset, lausete rühmi, vahel isegi kogu teost. Neil
Ta sidus hermeneutika semiootika ja psühhoanalüüsiga (see on hermeneutiline protsess. Püütakse koos aru saada, kes see patsient on. Arusaamine koosneb kahest asjast teadvuse ja alateadvuse arusaamisest. Nad räägivad meiega märkide abil. Freudism vajab psühholoogilist analüüsi. Me püüame aru saada teisest inimesest, kui räägime läbi märkide. Metafoor ei ole retooriline troop, ta on ennekõike gnossoloogiline (??) meetod. Metafooris elab inimese kogemus. Kalju nutab Metafoor omadus on projitseeritud teise sisse - elusolend +elusolend (vastuseis) üks semantiline Metafoor on sõna ümber adresseerimine (Searle); Ricoeur metafoor on seotud tunnetusprotsessi ja selle sõnastamisega. Metafoor on kultuurikeskne igas kultuuris areneb kultuuris protsess. Kognitiivne keel J. Lahoff: ,,Metafoorid, millega me elame" paneb tähele, et tavaline kõne on metafooriline,
eristamatust tavalisest asjast selle poolest, et tavalisel asjal puudub interpretatsioon.Just interpretatsioon muundab objekti kunstiteoseks. 4. Kunstiajaloolise konteksti tingimus:pealtnäha eristamatud kunstiteosed erinevad oma ajaloolise situatsiooni ja selles kehtinud kunstiteooriate poolest.Mitte iga kunstiteos ei saa olla kunst igal ajastul. 5. Retoorilise ellipsi tingimus:väljendatakse metafooride kaudu.Nii nagu metafooris asendatakse põhikujutis asekujutisega, nii näitab ka kunstnik publikule ühte asja millegi teisena. Kunsti lõpp :Danto püstitab küsimuse, kas on olemas kunstiloo mudel, mis võimaldaks kõnelda kunsti progresseerumiset ja / või koguni lõpust.Kui mõtleme kunstist kui lihtsast väljendusest või tunnete edastamisest siis küsimus kunsti lõpust langeb ära.Danto arvates on
antropoloog on kultuuride vaheline võrdlev tõlk, kes oma ühsikonna jaoks tõlgib mingi teise kultuuri nähtusi, kultuuri võib lugeda nagu raamatut. See lähenemine on sarnane semiootikale. Hermeneutilises lähenemises kasutatakse dialoogi metafoori, see tuleb ka antropoloogiasse, uurimine toimub dialoogiliselt. Kultuur mida uurime on passiivne, kui saame valesti aru ei saa raamat meile midagi teha, uuritav kultuur on tekstimetafooris justkui passiivne, aga dialoogi metafooris on uuritav dialoogis selle kultuuriga. Mõlema poolselt aktiivne protsess. Uuritavad on võetud partneriks. See on andnud rahvale rohkem subjektsust, õigusi. Samas arvatakse ka, et dialoogi metafoor alati ei kehti (kas neil pole mingit sõnaõigust, et ütleme nende kohta mida tahame või laseme neil kaasa rääkida). Ka metafoor: läbirääkimise metafoor räägime läbi millisieid teadmisi on nõus andma, mida võib avaldada, kuidas ja kus poliitilisem
Igasuguse teate koostisosad on kindlasti seesmises seoses ühendatud koodiga ja välises seoses teatega Jakobson "Poeetiline funktsioon projitseerib ekvivalentsuse printsiibi selektsiooni teljelt kombinatsiooni teljele." "Sarnasus valitseb külgnevuse üle, poeesial on läbivalt sümbolistlik, polüsemantiline olemus/.../ Väljendudes tehnilisemalt: iga segment on sarnasus. Iga metonüüm on metafooriline ja igas metafooris on metonüümia varjund". (Hawkes) Poeesia/proosa ja metafoor/metonüümia Poeesiale paneb aluse sarnasuse printsiip; ridade meetriline parallelism või sõnade riimimise kõlaline ekvivalents tekitab küsimuse semantilise sarnasuse ja kontrasti kohta. Proosat aga, vastupidi, antakse edasi põhiliselt külgnevusega. James Frazeri järgi jagunevad maagiliste riituste aluspõhimõtted kaheks tüübiks:
annaabi.ee 
