Lihaveistel Millal algab veise majanduslik kasutamisperiood? Esimese poegimisega Milline laktatsioonikõver annab suurima piimatoodangu? Sujuvalt langev laktatsioonikõver Kes/mis väljastab kõrvamärke? Jõudluskontrolli Keskus Kuidas leitakse orgaanilise aine hulk? Matemaatiliselt- toortuhk lahutatakse kuivainest Millistes söötades on rohkelt kuivainet? Taimsetes söötades Millised söödaseemned on rasvarikkaimad? Rapsiseemed Kas brutoenergiasisaldus on suurem või väiksem metaboliseeruvast energiasisaldusest? Suurem Mis mineraalelementidest leidub organismis kõige rohkem? Kaltsiumi Milline vitamiin on rasvlahustuv? D-vitamiin Palju kulub lõssi vasika ülalpidamiseks lisaks täispiimale? 550-600 kg Kanabroilerite tapasaagis (%)? 62-65% (70%) Muna koostis (%)? munarebu 30%, munavalge 60%, munakoor10% Sigade tapasaagis? 75-85% Millal peaks sigade söödakogused suurimad olema? Tiinuse alguse ajal
Piima saamiseks tuleb läbi käia neli sammu: söömine/söötmine, seede, toitainete imendumine ja lüpsmine. Põhisöötadeks on silo, hein ja teraviljad. Koreosöötadeks on hein ja põhk. Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piima- ning veiseliha tootmise tasuvus. Oluline on põhisööda keemiline koostis ja kvaliteet. Silosööt koosneb 35% kuivainest, 12-20% proteiinist, 25% toorkiust, 3-4% toorrasvast ning 9-10% metaboliseeruvast energiast. Lehm hakkab lüpsma peale vasika sündi. Ternespiim annab antikehasid, mis tagab immuunsuse. Udaras toodetakse piima näärmete poolt ja läbi peab udarast voolama 500 liitrit verd, selleks, et tekiks 1 liiter piima. Piim sisaldab 87% vett, kuivaineid 11-12%, 3-5% rasva, 2,7-3,8% valku ja ligikaudu 5% laktoosi. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Laktatsioonikõver näitab, palju loom piima toodab.
Atwateri kordajaid, sest tegu on kvaliteetsema toiduga. Leida energiasisaldus SV, R ja V arvelt ning arvutada päevane kogus arvestades osakaalu. Süsivesikute puhul kuumutada ja blenderdada, et see ka imenduks. Toit peab olema täisväärtuslik, tasakaalustatud, hästi seeduv, söödav ja ohutu (mükotoksiinid kuivtoidust). 3.10.1. Metaboliseeruva energia osakaal %ME Nt. mitu % kogu energiast tuleb nt proteiinist. 24% metaboliseeruvast energiast võiks pärineda proteiinist 38% süsivesikutest 38% süsivesikutest Arvutatakse ristkorrutisega: 100% - 345 kcal/100 g; x% - 77 kcal/100 g (77 kcal - toorvalkudest saadav energia, arvutatud varem, 345 kcal – 100 g kuivtoidust saadav energia kokku) Konserv on kõige kallim vesi – energiasisaldus 100 g kohta on väga väike võrreldes kuivtoiduga ning energiavajaduse katmiseks vajalik kogus on väga suur.
Kõik kaseiinvalgud ning vadakuvalkudest Beeta-laktoglobuliin ja alfa-laktalbumiin sünteesitakse udara näärmekoes. Seerumi albumiin ja immunoglobuliinid transporditakse piima otse verest. Piima valgusisaldus sõltub veres olevate vabade aminohapete hulgast ja profiilist (sobivusest piimavalgu sünteesiks) Veres olevad aminohapped on kas mikroobse päritoluga või pärinevad söödast. Mida suurem on lehma piimatoodang, seda enam aminohappeid peab pärinema söödast( vaata metaboliseeruvast proteiinist). Loomadele on histidiin esmatähtis, seda saab rohutsöötadest, inimesele on tähtis lüsiin. Söötmise mõju piima valgusisaldusele Suurem osa veres olevatest vabadest aminohapetest on mikroobse päritoluga( seda tuleb suurendada). Seega esmalt tuleb maksimeerida mikroobse proteiini süntees vatsas ja alles seejärel pöörata tähelepanu söödaproteiini kvaliteedile. September-detsember 2008. a. Laktoosi süntees Laktoos sünteesitakse udaras veres olevast glükoosist.
Metaboliseeruva energia hulk saadakse, kui brutoenergiast lahutatakse rooja, uriini ja käärimisgaaside energiasisaldus. Mäletsejalistel on vastavad protsendid 30, 5 ja 8. Seega moodustab metaboliseeruv energia neil alla 60 % brutoenergiast. Netoenergiaks nimetakse seda osa energiast, mida loom kasutab elutegevuse säilitamiseks, toodanguks (liha, piim, munad jne.) ning mehhaaniliseks tööks. Netoenergia saame, kui lahutame metaboliseeruvast energiast keha termoregulatsiooniks kuluva osa 70) Kehatemperatuur ja termoregulatsioon. Hüper- ja hüpotermia tagajärjed. Kehatemperatuur Koduloomade kehatemperatuur rektaalselt mõõdetuna on keskmiselt 38-39º C, lindudel aga 40-42ºC. Kõrgem kehatemperatuur väljendab rakkude metaboolsete protsesside intensiivsust. Organism püüab alati säilitada konstantse temperatuuri keha sisemuses, naha temperatuur aga sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist.
Metaboliseeruva energia hulk saadakse, kui brutoenergiast lahutatakse rooja, uriini ja käärimisgaaside energiasisaldus. Mäletsejalistel on vastavad protsendid 30, 5 ja 8. Seega moodustab metaboliseeruv energia neil alla 60 % brutoenergiast. Netoenergiaks nimetakse seda osa energiast, mida loom kasutab elutegevuse säilitamiseks, toodanguks (liha, piim, munad jne.) ning mehhaaniliseks tööks. Netoenergia saame, kui lahutame metaboliseeruvast energiast keha termoregulatsiooniks kuluva osa 70) Kehatemperatuur ja termoregulatsioon. Hüper- ja hüpotermia tagajärjed. Kehatemperatuur Koduloomade kehatemperatuur rektaalselt mõõdetuna on keskmiselt 38-39º C, lindudel aga 40-42ºC. Kõrgem kehatemperatuur väljendab rakkude metaboolsete protsesside intensiivsust. Organism püüab alati säilitada konstantse temperatuuri keha sisemuses, naha temperatuur aga sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist. Kõigusoojastel
annaabi.ee 
