kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Arvatakse, et kõikidest seeneliikidest moodustavad pärmid vaid 1%. Pärmiseened kuuluvad kahte seeneriigi hõimkonda: kottseened (Ascomycota) kandseened (Basidiomycota) Veinipärmid on mikroskoopilise suurusega üherakulised väikesed organismid. Pärmid vajavad eluks energiat ning seda nad metaboliseerivad puu või aedvilja suhkrutest. Pärmi elutegevuse jääk produktina tekkib etanool ja süsihappegaas. C6H12O6 2C2H5OH + CO2 Suhkur Etanool Süsihappegaas Fakte pärmide uurimise ajaloost Pärmid on arvatavasti ühed esimesed organismid kelle inimene kodustas. On teada, et Kaukaasias ja Mesopotaamias osati veini valmistada 8000 aastat tagasi. Egiptusest on leitud aga
polümeraas), Pyrococcus furiosus (Pfu polümeraas), Thermococcus litoralis (Tli e. Vent polümeraas). Arhede hõimkonnad Crenarchaeota · Cren, st. allikas. Arvatakse, et see rühm on aeglaselt evolutsioneerunud ja nende tänapäeval elavad esindajad võiksid olla sarnased kõigide arhede eellasega. Crenarchaeota on haru, kuhu kuuluvad anaeroobsed ja aeroobsed termofiilid ja äärmuslikud termofiilid, kellest paljud, kuid mitte kõik metaboliseerivad väävlit. Anaeroobne metabolism on nende hulgas siiski rohkem levinud, kui aeroobne. · Krenarhede hulgas on nii kemolitotroofe kui ka kemoorganotroofe. Kuna nendes keskkondades, kus neid leitakse, fototroofe ei ole (nad ei talu nii kõrget temperatuuri), siis on nemad ilmselt seal põhilised primaarproduktsiooni andjad. · Geeniproovidega on tuvastatud selle riigi esindajaid ka külmast keskkonnast, näiteks külmast mullast ja mereveest
ravimite farmakoloogia Katrin Sonn 2012 Loengu teemad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAIDid) Jaotus Farmakodünaamika Farmakokineetika Kõrvaltoimed Ravimite eripärad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Eikosanoidide süntees Erinevad kahjulikud tegurid stimuleerivad fosfolipaasi rakumembraani fosfolipiididest moodustub arahhidoonhape Arahhidoonhapet metaboliseerivad mitmed ensüümid Tsüklooksügenaasid (COX-1 ja COX-2) Lipoksügenaasid CYP450 ensüümid Arahhidoonhappest moodustuvad eikosanoidid on lokaalsed koehormoonid Prostaglandiinid Leukotrieenid Tromboksaanid Eikosanoidide süntees Tsüklooksügenaasid COX-1 COX-2 Konstitutiivne Indutseeritav Esineb enamikus kudedest Indutseerivad põletikutsütokiinid
allergiliste reaktsioonide pehmendamine; immuunsüsteemi stimuleerimine). IX KATALÜÜSI REGULATSIOON 1. Ensüümide spetsiifilisus. Absoluutne spetsiifilisus (toime avaldub ühele substraadile; ntks uureas katalüüsib vaid karbamiidi hüdrolüüsi reaktsiooni); Stereospetsiifilisus (võime toimida vaid teatavatele stereoisomeeridele; ntks glükoosi metaboliseerivad ensüümid toimivad vaid D-glükoosile); Sidemespetsiifilisus (võime toimida vaid teatavale kovalentsele sidemele); Geomeetriline spetsiifilisus (võime eristada substraate molekulis esinevate keemiliste rühmade järgi. 7 Ensüümide spetsiifilisus realiseerub molekulaarse äratundmise tulemusena, mille aluseks on ensüümi
(aktiivtsentris) moodustades toimivaid ensüüme. Tänu koensüümidele saab moodustuda toimiv ensüüm. VII. KATALÜÜSI REGULATSIOON. (Õpik lk 88-93,115-127) 1. Ensüümide spetsiifilisus milles avaldub ja millele baseerub. Absoluutne spetsiifilisus toime avaldub vaid ühele substraadile (ureaas katalüüsib vaid karbamiidi hüdrolüüsi reaktsiooni). Stereospetsiifilisus võime toimida ainult teatavale stereoisomeerile (glükoosi metaboliseerivad ensüümid toimivad vaid D-glükoosile). Sidemespetsiifilisus võime toimida teatavale kovalentsele sidemele. Geomeetriline spetsiifilisus võime eristada substraate molekulis esinevate keemiliste rühmade järgi. 2. Reaktsioonikiiruse reguleerimise võimalused rakkudes. Ensüümide kovalentne modifitseerimine. Valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise roll ensüümide aktiivsuse regulatsioonis. 1. Geneetiline kontroll geeni ekspressiooni indutseerimine või allasurumine; 2
aktiivtsentri ja substraadi struktuurne vastavus Eristatakse: A. Substraadispetsiifilisus ensüümi toime avaldub ühe substraatide grupi või ühe substraadi suhtes Alaliigid: · Absoluutne spetsiifilisus toimib vaid ühele substraadile; Esineb harva (ureaas katalüüsib vaid karbamiidi hüdrolüüsi reaktsiooni) · Stereospetsiifilisus reaktsioon toimub vaid ühe stereoisomeeriga (glükoosi metaboliseerivad ensüümid toimivad vaid D-glükoosile) · Sidemespetsiifilisus ensüüm eristab substraadis teatavat kovalentset sidet (invertaas toimib a,b(1,2)-glükosiidsidemele sahharoosis) · Rühmaspetsiifilisus teatavate keemiliste rühmade erista-mine substraadi molekulis (karboksüpeptidaas B ei katalüüsi C-terminaalse peptiidsideme hüdrolüüsi peptiidides, mis lõpevad Arg või Lys jäägiga) B
nad toimet avaldavad. Ensüümide spetsiifilisus realiseerub molekulaarse äratundmise tulemusena, mille aluseks on ensüümi aktiivtsentri ja substraadi struktuurne komplementaarsus. Spetsiifilisuse aspekte: - Absoluutne spetsiifilisus toime avaldub vaid ühele substraadile (ureaas katalüüsib vaid karbamiidi hüdrolüüsi reaktsiooni) - Stereospetsiifilisus võime toimida ainult teatavale stereoisomeerile (glükoosi metaboliseerivad ensüümid toimivad vaid D-glükoosile) - Sidemespetsiifilisus võime toimida vaid teatavale kovalentsele sidemele - Geomeetriline spetsiifilisus võime eristada substraate molekulis esinevate keemiliste rühmade järgi. LIISI KINK 35 BIOKEEMIA test I 2. Reaktsioonikiiruse reguleerimise võimalused rakkudes
ekstremofiilid). Bakterid on kiiremini evolutsioneerunud ja nende tänapäevased esindajad on ilmselt küllalt erinevad oma eellastest. Eukarüootide ja prokarüootide lipiidid on esterlipiidid, ARHEDE LIPIIDID ON EETERLIPIIDID. Arhedel (just eüarhedel) leitud valgud, mis on järjestuselt sarnased eukarüootide histoonidele. Arhede domeeni kaks oluliseimat hõimkonda on Euryachaeota ja Crenarchaeota. Eurüarhede hulka kuuluvad metanogeenid (metaboliseerivad metaani; ainult arhedele iseloomulik tunnus), halofiilid (soolalembesed; rakukest vajab soolast keskkonda) ja väävlit metaboliseerivad liigid. Krenarhed on ürgsemad. Halofiilsed arhed (näiteks perekond Halobacterium) sünteesivad ATPd valgusenergia arvel, kasutades selleks mitte klorofülli, nagu taimed ja teised fotosünteesivad bakterid, vaid punast pigmenti bakterirodopsiini. Bakterirodopsiin (arhede fotosünteesi pigment) paikneb
annaabi.ee 
