Glükogeeni metabolism Glükoosi katabolismi pentoosfosfaadi rada 1. Termin glükoneogenees tähistab uute glükoosi molekulide sünteesi metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Millistes organites ja millises raku kompartmendis glükoneogenees toimub? Maksas, neerudes. Protsess algab mitokondris, põhiprotsess toimub tsütoplasmas. 2. Tasakaalustatud dieedi puhul on imetajate organismis glükoneogeneesi aktiivsus väga madal. Mille poolest peab imetajate dieet olema tasakaalustamata, et suureneks glükoneogeneesi aktiivsus? Süsivesikute vaene dieet peaks siis olema. 3
reaktsioon).Anaeroobne glükolüüs- ensüümreaktsioonide ahel, mille käigus glükoosist tekib laktaat. Glüpkolüüs toimub tsütoplasmas.Glükolüüs lõpp-produktiks anaeroobsetes rakkudes on laktaat 2mol. 2 ATP ja 2 NADH molekuli. Fotosüntees: valgusreaktsioonid -ülesandeks produtseerida energiat (ATP) ja redutseerijat (NADH) Pimereaktsioonid - ülesandeks fikseerida CO2 vee lagunemisel valgusreaktsioonide käigu vabaneb O2.Glükoneogenees: uute glükoosi molekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud.Lähteained: lpürüvaat,laktaat,glütserool, enamik aminohappeid.Glükoneogeneesi toimumiseks on vaja kulutada energiat.Protsessi regulatsioon eeldab ühe protsessi sisselülitamist ja teise väljalültamist. Etapid 2 ja 4 on samad,mis glükolüüsilgi.Teised glükolüüsi protsesid on asendatud 4 unikaalse protsessigam tänu millele muudetakse protsess spontaanseks. Glükoneogenees ei ole glükolüüsi pöördprotsess, sest osa reaktsioone on pöördumatud
BENSODIASEPIINIDE FARMAKOKINEETIKAST · Imenduvad seedekulglast hästi, kuid lihasesse süstitult halvasti (viimases erandeiks lorasepaam ja midasolaam) · Enamikul väga hea lipiidlahustuvus (rasvunuil püsib toime väga kaua) · Väga suurel määral seondunud vereplasma valkudele · Enamasti lammutuvad I faasi metabolismiga, mõned II faasi metabolismiga (eelistatavad vanureil, maksatsirroosi puhul ja suitsetajatel) · Toime kestus sõltub suuresti aktiivsetest metaboliitidest (flurasepaami t 1/2 on 2-3 tundi, N- desalküülflurasepaamil >50 tundi) · Toime sõltub ravimisisaldusest veres, mis aga individuaalselt suuresti varieerub RAHUSTITE PEAMISED KÕRVALTOIMED · Kesknärvisüsteemi üldine pärssimine · Unisus · Mälupuudulikkus · Reaktsiooniaja pikenemine · Alkoholi jms toime tugevdamine · Paradoksaalsed reaktsioonid: ärevuse ja agressiivsuse suurenemine Võõrutussündroom pärast bensodiasepiine · Sümptomid
kogumistorukestes samuti, lõpliku uriini kogus aga suureneb. Kui hüpotalamus mingil põhjusel ei produtseeri piisavalt ADH-d, tekib haigus nimetusega mage diabeet, ladina keeles diabetes insipidus. Sellisel juhul võib ööpäevane uriini kogus ulatuda kuni 20 liitrini. Organismi ellujäämiseks on siis hädavajalik ADH kunstlik manustamine. Lõpliku uriini koostis ja omadused Uriin on õlgkollase värvusega, mis on tingitud temas sisalduvatest sapipigmentide metaboliitidest. Mõningad toiduained (punapeet) võivad uriini värvust muuta. Uriini pH on 57, seega nõrgalt happeline. Uriini tihedus on 10031030, tavaliselt analüüsiks võetaval hommikusel uriinil 10151030. Anorgaanilistest ainetest sisaldab uriin Na+-, K+-, Cl-, Ca2+-, Mg2+-, NH4-, PO4 3-ioone, orgaanilistest ainetest on uriinis valkude ainevahetuse produkte nagu ureat ja kreatiniini. Uriinis pole normaalselt glükoosi, aminohappeid, valku ega bilirubiini
organismis on kiire: 45 min pärast kohvitassi tühjendamist on lõviosa kofeiinist imendunud. Kofeiinimolekul on rasvlahustuv, poeb läbi rakumembraanide ja tungib aju närvirakkudesse. Nt vere ja aju vahel ühtlustub kofeiini kontsentratsioon umbes poole tunniga. Kofeiini leidub süljes, sapis, seemnevedelikus ja rinnapiimas. Väike osa (0,4...4%) omastatud kofeiinist eritub uriiniga muutumatul kujul, ülejäänud 96% taas imendub neerutorukestes ja metaboliseerub (ainevahetusse). Metaboliitidest 2...5% eritub väljaheidetega, põhiosa eritub uriiniga. Mis kiirelt tuleb see kiirelt kaob: mõne tunniga laguneb pool organismi viidud kofeiinist ja sõltlane vajab uut annust. Juba 20...40 min pärast kohvi joomist ilmneb kofeiini ergutav toime ajule. Kofeiin tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid, tõstab vererõhku, mõjutab hingamist, stimuleerib üldist ainevahetust. Kofeiini manustamisel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus. Kohvil vett eritav e diureetiline toime
IV etapp: ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimine. 1 molekuli glükoosi sünteesiks kulub 6 Calvini tsüklit ja 6 CO 2 ning sünteesitakse 12 molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati, millest vaid 2 kasutatakse glükoosi sünteesimiseks, ülejäänud 10 kuluvad ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimiseks. XXI GLÜKONEO GENEES. GLÜKOGEENI METABOLISM 1. Glükoneogenees on uute glükoosimolekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Püruvaat, laktaat, glütserool, valdav osa aminohappeid ja kõik tsitraaditsükli intermediaadid sobivad glükogeneesi substraatideks. Toimub maksas ja 1 neerudes. Ei ole glükolüüsi pöördprotsess, sest: vajab stardiks lisaenergiat; 7 etappi (2 ja 4-9) on samad, mis glükolüüsil, 3
Osaleb Calvini tsükli esimeses etapis. Calvin-Bensoni tsükkel Fotosünteetilise süsiniku sidumise ja taandamise tsükkel. · I etapp CO2 seotakse pentoosile ja saadakse 2 trioosi. · II etapp trioosid konverteeritakse glütseeraldehüüd-3-fosfaadiks. · III etapp Glütseeraldehüüd-3-fosfaat sünteesitakse süsivesikuteks (tärklis) · IV etapp refenereeritakse pentoos Glükoneogenees Glükoneogenees on uute molekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Glükogeneesi substraatideks sobivad püruvaat, laktaat, glütserool, valdav osa aminohappeid ning kõik tsitraaditsükli intermediaadid. Glükoneogenees toimub maksas ja neerudes. Ainult 7 etappi glükolüüsi 9'st on samad. Kui toimub glükolüüs, siis lülitatakse glükoneogenees välja. Kui raku energeetiline seisund on hea, glükolüüs seiskub ning püruvaat kasutatakse glükoosi sünteesimiseks ehk glükoneogeneesiks
Calvini (e. Calvin-Bensoni) tsüklis eristatakse 4 etappi: I etapp: CO2 sidumine aktseptorile, so pentoossuhkrule ribuloos-1,5- difosfaadile ning trioosi 3-fosfoglütseraadi teke II etapp: 3-fosfoglütseraadi konversioon glütseeraldehüüd- 3-fosfaadiks III etapp: Süsivesikute süntees glütseeraldehüüd-3-fosfaadi baasil IV etapp: ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimine Glükogenees on uute glükoosi molekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Inimene vajab min 160 ± 20 g glükoosi päevas, sellest ~75% tarbib aju. Kust glükoosi saab? toidust tärklise ja glükogeeni hüdrolüüsi tulemusena; süsivesikute vajadus 350 400 g/ööp sünteesitakse kehas - süsivesikutevaese dieedi, nälgimise, väga raske füüsilise koormuse puhul Glükoneogenees toimub maksas (90%) ja neerudes (10%) · Soovitavalt moodustavad triglütseriidid 25...30% toidu-energiast
Bensodiasepiinide farmakokineetikast · Imenduvad seedekulglast hästi, lihasesse süstitult halvasti (viimases erandeiks lorasepaam & midasolaam) · Enamikul väga hea lipiidlahustuvus (rasvunuil püsib toime väga kaua) · Väga suurel määral seondunud vereplasma valkudele · Enamasti lammutuvad I faasi metabolismiga, mõned II faasi metabolismiga (eelistatavad vanureil, maksatsirroosi puhul & suitsetajatel) · Toime kestus sõltub suuresti aktiivsetest metaboliitidest (flurasepaami t 1/2 on 2-3 tundi, N-desalküülflurasepaamil >50 tundi) · Toime sõltub ravimisisaldusest veres, mis aga individuaalselt suuresti varieerub Lahendamata küsimusi Bensodiasepiiniretseptorite endogeenne ligand? · Anksiogeenne või anksiolüütiline? · Diazepam binding inhibitor vms? · Bensodiasepiinid imetajate ajus, sh esmasünteesieelsest ajast, päritolu taim-seen, tähendus teadmata Perifeersed bensodiasepiiniretseptorid
annaabi.ee 
