Metaanhape Metaanhape ehk sipelghape keemiline valem HCOOH või CH2O2 värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. kõige lihtsam karboksüülhape Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Hea redutseerija Tootmine: Aastal 2009 toodeti maailmas 720 000 tonni metaanhapet. Kaubanduses esineb enamjaolt 85–99% lahuseid. 2010. aasta seisuga on metaanhappe hind olnud keskmiselt 650 €/tonn Lääne-Euroopas ja 1000 €/tonn USA-s. Leidumine: Metaanhapet esineb looduslikult kuuse- ja männiokastes, mesilaste mürgis kui ka sipelgate eritises, sellest ka rahvapärane nimetus sipelgape. Füüsikalised omadused: Terava lõhnaga, vedel, läbipaistev, söövitav, terava maitsega, hüdrofiilne sööbiv aine. Teistest karboksüülhapetest tugevam. Sisaldab kahe aineklassi omadusi- nii aldehüüd- kui ka karboksüülrühma. Kasutamine: M...
Keemia KT 1. Alkoholide tunnusrühmad? OH 2. Tuntumad alkoholid ja nende iseloomustus? Metanool Etanool Struktuuri valem CH3OH C2H5OH Molekuli valem CH4 C2H6 Rahvapärane nimetus puupiiritus Piiritus Lõhn / värvus Värvusetu/ piirituse lõhn Värvusetu, piirituse lõhn Mürgisus Väga mürgine Suuremates kogustes mürgine Kasutamine Hinnaline keemiatööstustes, kasulik Veini destilleerimiseks. kütus? Välitermomeetrid 3. Etanooli tootmine? toodetakse kahel viisil- kas naftast eraldatud eteeni ja vee vahelisel reaktsioo...
Tasemetöö orgaanilises keemias. 1.Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite keemia, mis uuribki süsinikku ja tema ühendeid. 2. Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks? Aatomeid või aatomite rühmitusi, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. Näiteks COOH karboksüülhape . 3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi. 4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid? · Atsükliline pole tsüklit · Tsükliline kinnine, korduv · Hargnenud peaahel ja kõrvalahel · Hargnemata ainult ühe ahelaga, peaahelaga 5. Alküülradikaalid Alkaani molekuli otsmise süsiniku juurest võetakse ära üks H 6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid. 7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid. 8.Benseen valem, omadused, kasutamine. Iseloomuliku lõhna...
KTkarbonüülühendidaldehüüdid ja ketoonid,karboksüülhapped ja aminohapped,nende valemite koostamine,nimetuste andmine,füüsikalised ja keemilised omadused(võrrandid),metanaali,etanaali,metaanhappe ja etaanhappe omadused ja kasutamine. Karbonüülühendid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Aldehüüdid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ja aldehüüdrühma. Ketoonid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ja ketorühma. (Füüsikalisised omadused: kergesti lenduvad vedelikud,vees lahustuvad hästi, narkootilise toimega, kesknärvisüsteem) Metanaal: HCHO (gaasilises olekus, lahustub vees ja mürgine )( desifintseerimisvahend, anatoomilised preparaadid, vaikude tootmisel) Etanaal: CH3CHO ( kergesti keev vedelik (21'C) , mürgine, tekib organismis etanooli oksüdeerumisel) (kasutatakse vajalik aine keemiatööstustes) Metaanhape ehk sipelghape (mürgine, terava lõhna ja toimega ) ( Kasutatakse keemiatööstustes ja ka sipelgate kahjuritõrvek...
Karbonüül ja karboksüülühendid Kirjuta karbonüülühenditele iseloomulikud rühmad, nimetuste lõpud 3. Karbonüülrühmad, aldehüülrühmad, ketorühmad. Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele. Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus, omadused, kasutusalad) HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Iseloomusta etanaali (valem, omadused, kasutamine) CH3CHO- värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Iseloomusta propanooni (valem, rahvapärane nimetus, omadused, kasutamine) CH3 CO CH3 rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttis vedelik, keemis temperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, ka...
4. KT materjal Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid II kursus Aldehüüdid Ketoonid Kui karbonüülrühm CO on seotud 1H ja Kui karbonüülrühm CO on seotud kahe C 1C aatomiga on aatomiga on tunnusrühmaks aldehüüdrühm -CHO tunnusrühmaks ketorühm -CO- rühm ketoonide üldvalem on R-CO-R (R on süsivesinikrühm) H H+1 H C C+1 = O-2 CH3 - CO - CH3 H Nimetuse tunnuslõpuks -aal Nimetuse tunnuslõpuks -oon Tuntumad ained on metanaal ja Tuntum aine on atsetoon etanaal Aldehüüdide nimetused tuletatakse süsivesinike nimetusest, kus eesliide näitab C aatomite arvu valemis. Metanaal HCHO Etanaal CH3CHO Propanaal C2H5CHO Buta...
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
annaabi.ee 
