Loomulikult nähti selles Moosese õpetuse eiramist ning Jeesus löödi risti Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel umes aastal 30 juuda prokuraator Pontius Pilatuse käsul. Jeesuse hukkamine ainult suurendas tema kuulutuste uskumist ning tema pooldajate arvate oli just Jeesus Vana Testamendi ettekuulutatud messias ehk Kristus. Juba varsti hakati teda pidama Jumala pojaks, kuna toimus ülestõusmise ime. Jeesuse jumalariigi sõnumil oli võrreldes juutide messiaootusega hoopis laialdasem tähendus. Jeesus ei soovinud vaid Iisreali riigi hiilguse taastamist, vaid tahtis, et üle kogu maa saabuks nendele inimestele rahu- ja õnneaeg, kes Jumalat usuvad. Peagi pärast Jeesuse surma hakkas tema poolehoid laienema ka Rooma impeeriumi muude rahvaste hulgas. Sellele aitas tublisti kaasa kristluse ja teiste sel ajal Rooma riigi aladel levinud Idamaade ja Kreeka jumalate sarnasus. Kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgsuse kohta meenutas nii mõnegi
Seejärel olevat naistele ilmunud ingel, kes ütles, et Jeesus elab. Nad jõudsid järeldusele, et mees on surnust üles tõusnud ning seetõttu on uut moodi messias: mitte maine kuningas, vaid universumi valitseja. Sealt alates hakkasid inimesed Jeesust nimetama Messiaks(päästja, lunastaja), kreeka keeles christos ("salvitu") - s.t Kristus. Kristluse levik Varakristluse levik Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe haruna. Kuid Jeesuse jumalariigi- sõnumil oli juutide messiaootusega võrreldes laiem tähendus. Jeesus ei pidanud silmas mitte Iisraeli riigi muistse hiilguse tastamist, vaid kogu maailma hõlmavat ning kõigile Jumalat uskuvatele ja armastavatele inimestele avatud rahu- ning õnneaega. Varsti pärast tema surma hakkaski kristlus üsna kiiresti poolehoidu võitma ka Rooma impeeriumi muude rahvaste hulgas. Sellele aitas kaasa asjaolu, et mõneski mõttes sarnanes kristlus teiste tol ajal Rooma riigi aladel levinud idamaiste ja kreeka jumalate kultustega
Kristluse 7 surmapattu. Need patud tapavad kristlikku usu. Usutakse, et on paradiis ja põrgu, kuhu inimesed sattuda võivad pärast surma, vastavalt oma eluviisile. 7 Surmapattu: 1. Alpus/uhkus 2. Omandihimu/ahnus 3. Kiim/iharus 4. Kadedus 5. Õgardlus/aplus 6. Vihapidamine/viha 7. Tujutus/tusk. Kristluse levik Varakristluse levik Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe haruna. Kuid Jeesuse jumalariigi-sõnumil oli juutide messiaootusega võrreldes laiem tähendus. Jeesus ei pidanud silmas mitte Iisraeli riigi muistse hiilguse tastamist, vaid kogu maailma hõlmavat ning kõigile Jumalat uskuvatele ja armastavatele inimestele avatud rahu- ning õnneaega. Varsti pärast tema surma hakkaski kristlus üsna kiiresti poolehoidu võitma ka Rooma impeeriumi muude rahvaste hulgas. Sellele aitas kaasa asjaolu, et mõneski mõttes sarnanes kristlus teiste tol ajal Rooma riigi aladel levinud idamaiste ja kreeka jumalate kultustega
Kristluse 7 surmapattu. Need patud tapavad kristlikku usu. Usutakse, et on paradiis ja põrgu, kuhu inimesed sattuda võivad pärast surma, vastavalt oma eluviisile. 7 Surmapattu: 1. Alpus/uhkus 2. Omandihimu/ahnus 3. Kiim/iharus 4. Kadedus 5. Õgardlus/aplus 6. Vihapidamine/viha 7. Tujutus/tusk. Kristluse levik Varakristluse levik Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe haruna. Kuid Jeesuse jumalariigi-sõnumil oli juutide messiaootusega võrreldes laiem tähendus. Jeesus ei pidanud silmas mitte Iisraeli riigi muistse hiilguse tastamist, vaid kogu maailma hõlmavat ning kõigile Jumalat uskuvatele ja armastavatele inimestele avatud rahu- ning õnneaega. Varsti pärast tema surma hakkaski kristlus üsna kiiresti poolehoidu võitma ka Rooma impeeriumi muude rahvaste hulgas. Sellele aitas kaasa asjaolu, et mõneski mõttes sarnanes kristlus teiste tol ajal Rooma riigi aladel levinud idamaiste ja kreeka jumalate kultustega
lunastaja), kreeka keeles christos ("salvitu") - s.t Kristus. Peagi hakati teda pidama ka Jumala pojaks, kelle isa oli saatnud maa peale oma kannatuste ja ristisurmaga inimkonna patte lunastama, et valmistada seeläbi ette saabuvat jumalariiki. Viimast mõisteti üha enam kui õnneajastut, mis saab osaks headele ja õigetele. 4 Ristiusu levik Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe haruna. Kuid Jeesuse jumalariigi- sõnumil oli juutide messiaootusega võrreldes laiem tähendus. Jeesus ei pidanud silmas mitte Iisraeli riigi muistse hiilguse tastamist, vaid kogu maailma hõlmavat ning kõigile Jumalat uskuvatele ja armastavatele inimestele avatud rahu- ning õnneaega. Varsti pärast tema surma hakkaski kristlus üsna kiiresti poolehoidu võitma ka Rooma impeeriumi muude rahvaste hulgas. Sellele aitas kaasa asjaolu, et mõneski mõttes sarnanes kristlus teiste tol ajal Rooma riigi aladel levinud idamaiste ja kreeka jumalate kultustega
oma kannatuste ja ristisurmaga inimeste patte lunastama, et valmistada seeläbi ette saabuvat jumalariiki. Viimast mõisteti üha enam kui õnneajastut, mis saab osaks headele ja õigetele. Selle saabumist oodati üsna lähedases tulevikus. Kristluse levik Kristlus tekkis seega juutide usu raames selle ühe sektina (haruna). Kuid Jeesuse jumalariigi- sõnumil oli juutide messiaootusega võrreldes laiem tähendus. Jeesus ei pidanud silmas mitte Iisraeli riigi muistse hiilguse taastamist, vaid kogu maailma hõlmavat ning kõigile Jumalat uskuvatele ja armastavatele inimestele avatud rahu- ning õnneaega. Varsti pärast tema surma hakkaski kristlus üsna kiiresti poolehoidu võitma ka Rooma impeeriumi muude rahvaste hulgas. Sellele aitas kaasa asjaolu, et mõneski mõttes sarnanes kristlus teiste tol ajal Rooma riigi aladel levinud idamaiste ja kreeka jumalate kultusega
· Germaani hõimud Rooma-katoliku kiriku roll on eriline - alustanud Rooma riigi poolt vaenatuna ja allutatuna keisri õigusele, läheb ta ajalukku kui Rooma impeeriumi riigikirik ja Rooma õigustraditsiooni edasikandjast. Kiriku ja usu arengujooni 1. Ristiusu teke ja esiaeg Ristiusu teke jääb meie ajaarvamise algusse ning erinevate kultuuride mõjuvälja. Sõna "kristlane" kasutati esimest korda Antiookias. Kristluse lähtekohad: · judaism (koos sellele omase messiaootusega) · messiaootuse ülekandmine inimisiku ja jumala suhete valdkonda · messiaootuse seostamine konkreetsete ajaloosündmustega · idamaiste usundite mõjutused · hellenistlik filosoofia Algkristlus levis esmalt õigusteta alamkihtide seas, pakkudes lootusetu olukorra vaimset mõtestatust ja lohutust, kuid kristlus ei taotlenud ühiskonna vägivaldset muutmist, vaid jutlustas eelkõige rahust ning leppimisest.
annaabi.ee 
