sisaldus eelistused Sinivetikad *Väikesed kokkoidsed Synechococcus, On levinud oligotroofsetest Mõned on kohanenud Eriti tähtsad suurtes vormid Aphanothece eutroofsete veekogudeni madala oligotroofsetes ja valgusega,eelistavad mesotroofsetes järvedes kõrget mineraalainete sisaldust *Suured koloonialised Anabaena, Microcystis Mesotroofsetest Põhjustavad suuri Tavalised produktiivsetes vormid veekogudest eutroofseteni õitsenguid järvedes, sagedased
Kõrgsoid ehk rabasid toidavad ainult sademeteveed, nende soode ilme on palju ühenäolisem, taimestik liigivaesem. 26. Kuivendamise mõju mulla toitainetesisaldusele Kuivendamine ei suurenda otseselt turbamulla toitainetesisaldust. Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Alles siis, kui kraavitamisest on möödunud 50 või enam aastat, võib see eutroofsetes ja mesotroofsetes turvasmuldades tõusta võrreldes kuivenduseelse sisaldusega 20…35 %, meie oludes ka enam. Toitainetesisaldus tõuseb ka pikka aega kuivendatud rabamullas. 27. Sooturismi probleemid tallamine (katteta radadel ja laudteede ääres) häirimine reostamine (prügi) 28. Turbaliigid ja lasundid Põhitüübid: Madalsoo turvas Siirdesoo turvas Raba turvas Alltüübid: Metsa Metsa - märe Märe
nende elutingimustest, millest tähtsamad on: 1) õhustatus; 2) kõdu koostis; 3) niiskus; 4) temperatuur. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Mida väiksem on C/N vahekord seda kiiremini kõdu laguneb. Metsahuumuse tüübid: Eristatavad vormid on järgmised: 1) mull; 2) moder; 3) moor. Mull – tekib laialehiste puude ja põõsaste varise kiirel lagunemisel. Moder - omadustelt mulli ja moori vahepealne, tekib mesotroofsetes tingimustes. Moor - kujuneb toitainetevaestel lähtekivimitel lämmastikuvaese varise lagunemisel. Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust. 5.6. Mets ja alustaimestik. Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumit, mis katab puude alust maapinda. Alustaimestiku ohtrus ja liigiline koosseis sõltub metsast, mullast, reljeefist. Erinevates kasvukohatüüpides on alustaimestiku iseloom kardinaalselt erinev
vihmausside arv võib ulatuda 5 miljonini hektari kohta. Pehmet huumust iseloomustab sõmeraline struktuur, suur poorsus, seega hea veeläbilaskvus ja õhustatus. Mullas on rohkesti baktereid ja vähesel hulgal seeni. Mullimuldadele on iseloomulik nn. laialehiste rohttaimede esinemine, mis omakorda soodustavad mulli tekkimist. Sammalkate on mulli korral vähene. Moder on keskmiselt huumuslik huumusprofiil, omadustelt mulli ja moori vahepealne, tekib mesotroofsetes tingimustes. Ta on mõõdukalt kohev, seeneniitidega läbi põimumata ja läheb aeglaselt üle mineraalseteks kihtideks. Org. aine laguneb aeglasemalt kui mulli korral. Metsakõdu tüsedus on tavaliselt 2-5 cm, mis vastab 2-5 aasta varise hulgale ja mida saab jaotada kaheks kuni kolmeks allhorisondiks. seened. Moor e. toorhuumuslik huumusprofiil kujuneb toitainetevaestel lähtekivimitel (liivadel) lämmastikuvaese varise
niiskuse vähesus. Rabataimede kseromorfset ehitust tuleb vaadelda eelkõige ikkagi kui omadust, mis on välja kujunenud taime fülogeneetilise arengu jooksul ja on edasi kandunud pärilikkuse teel. Mulla toitainetesisaldus. Kuivendamine ei suurenda otseselt turbamulla toitainetesisaldust. Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Alles siis, kui kraavitamisest on möödunud 50 või enam aastat, võib see eutroofsetes ja mesotroofsetes turvasmuldades tõusta võrreldes kuivenduseelse sisaldusega 20...35 %, meie oludes ka enam. Pärast kuivendamist toimuvad muutused nii madalsoo, siirdesoo kui rabamullas. Kõige olulisem on muidugi soomulla vee- ja aeratsioonireziimi muutumine vahetult pärast kuivendamist, mis juba iseenesest loob paljude taimede kasvuks soodsad tingimused. Kuid pärast kuivendamist mulla pealmise kihi õhustatuses toimuvad muutused loovad tingimused mitmesuguste
omadusi, nii on viljakatel muldadel kasvanud morfoloogiliselt ära tuntavad. Eristatakse kui Moder on keskmiselt huumuslik huumusprofiil, mändide puit halvemate tehniliste omadustega kui tüsedus on vähemalt 1cm, võib ulatuda kuni 10cm- omadustelt mulli ja moori vahepealne, tekib kehvematel kasvukohtadel (see on seotud ni. mesotroofsetes tingimustes. aastarõngaste laiusega ja sügispudu osakaaluga 03 amorfse metsakõdu kiht (amorfne kujutu, Moor e. toorhuumuslik huumusprofiil kujuneb puidus).. vormitu). Asub vahetult mulla mineraalse osa peal, toitainetevaestel lähtekivimitel (liivadel) Metsapuude mõju mullale värvuselt tumepruun või must
poorne, tüse ja hästi juurestatud. Mullimuldadele on iseloomulik nn. laialehiste rohttaimede esinemine, mis omakorda soodustavad mulli tekkimist. Sammalkate on mulli korral vähene (metskäharik, kähar karusammal jt.). Iseloomulik metsahuumuse tüüp näiteks naadi kasvukohatüübile. Moder on keskmiselt huumuslik huumusprofiil, omadustelt mulli ja moori vahepealne, tekib mesotroofsetes tingimustes. Ta on mõõdukalt kohev, seeneniitidega läbi põimumata ja läheb aeglaselt üle mineraalseteks kihtideks. Org. aine laguneb aeglasemalt kui mulli korral. Metsakõdu tüsedus on tavaliselt 2-5 cm, mis vastab 2-5 aasta varise hulgale ja mida saab jaotada kaheks kuni kolmeks allhorisondiks. Pealmise kihi (O1) moodustab tavaliselt 1-2 cm tüsedune
annaabi.ee 
