Linnriikides oli aristrokraatlik vanemate nõukogu ning ka rahvakoosolek. Vihma sadas nendel aladel väga harva. Põlluharimine oli võimalik Egiptuses vaid tänu Niiluse korrapärasele üleujutusele, Mesopotaamias aga rajati niisutuskanaleid, mis kutsusid esile ka maa soistumist, mille korral tuli maad kunstlikult kuivendada. Loodusvaradest leidus Mesopotaamias vaid savi ja pilliroogu. Seetõttu tuli muid vajalikke materjale hankida võõrsilt. Tänu sellele oli Mesopotaamial tsivilisatsioon avatum, kui Egiptuses ning seal toimusid ka suuremad muutused. Egiptus oli suhteliselt loodusvarade rikas ning see oli ka põhjuseks muust maailmast suhteliselt eraldatusele ning ühiskonna stabiilsusele. Teadus oli nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses küllalti hästi arenenud. Mesopotaamias matemaatika, astronoomia, astroloogia. Arvusuurus, 60 süsteem, ruut- ja kuupjuur, kuukalender, ennustamine. Egiptuses olid heal tasemel arstiteadus ja geomeetria. Keerukad
Tähtsaimad jumalad, keda Egiptuses kummardati ning kuningavõimuga seostati, olid Amon-Ra, Horos, Osiris ja Seth. Väga oluline oli mumifitseerimine see pidi tagama surmajärgse elu. Hauakamber, milleks oli vaaraotel püramiid, pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Vastupidiselt Egiptusele pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Usuti, et pärast inimese surma satutakse süngesse allmaailma, mida kardeti väga. Teadus oli mõlemal, nii Egiptusel kui Mesopotaamial, väga praktiline. Egiptlased olid osavad kirurgid, osati teha keerulisi silmaoperatsioone. Võeti kasutusele päikesekalender ja matemaatiline konstant ,,pii". Mesopotaamlased kasutasid kuuekümnendsüsteemi ja arvude ülesmärkimise süsteemi, kus arvu suuruse määrab numbrite järjekord. Taevavaatluste tulemusena kujunes kuukalender, kus aasta koosnes 12 kuust. Valitseja korraldusel lisati aeg- ajalt täiendav kuu, kuna päikeseaasta oli 11 päeva pikem kui kuukalendris.
pärast surma ootas rõõmutu elu sünges allilmas. See võib olla üks põhjus miks me ei tea Mesopotaamiast nii palju, kui Egiptusest. Egiptuses aga, oli surmajärgne elu tohutult oluline. Põhimõtteliselt oli terve maapealne elu ettevalmistus surmajärgsele elule. Neil olid olemas väga piiritletud reeglid (väärtushinnangud), mida tuli täita, et hauatagune elu hästi läheks. Need olid kirjas Surnute Raamatus. Egiptusel ja Mesopotaamial oli samuti erinev kiri. Egiptlased kasutasid hieroglüüfkirja. Hieroglüüfid kujutasid endast seletavaid märke ning neid kirjutati papüürusele. Kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Mesopotaamias arenes välja kiilkiri. Oma nime on see saanud sellest, et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Egiptuse hieroglüüfidega võrreldes tegi Mesopotaamia kiilkiri aja jooksul palju suurema arengu.
Olid ka suured pidustused, mis olid pühendatud jumalatele, ka neist võtsid osa tavaliselt kõrgklassi inimesed. Templi kõrval asuv koolis võisid õppida ka talupoegade lapsed, kuigi seal oli ka ülikute ülekaal. Talupoeg, kes oli õppinud koolis sai kirjutajaks ja see oli kõrgeim amet .mida sai omada talupoja staatusest tulnud inimene. Koolis õpetati ka peale kirjutamise: geomeetriat, astronoomiat, matemaatikat, palveid ja distsipliini. Üldiselt võib öelda, et Egiptusel ning Mesopotaamial oli paljugi ühist, ka erinevat. Nende osaliselt säilinud kultuurisäilmed annavad küllalti hea ülevaate selle aja oludest. Nad mõlemad on väga palju aidanud kaasa maailma arengule ning ilma nende saavutusteta poleks me ilmselt veel sellisel tasemel nagu me seda praegu oleme.
ringi pindala ning silindri ja püramiidi ruumala . Inimsed olid ikka väga targad . Mesopotaamias ei jäänud ka inimsed alla Egiptuse omadele .Teati matemaatikast ja astronoomiast , kusjuures rahvas teadis kuukalendrit , teatsid ,et aasta koosneb 12 kuust ja olles seega 11 päeva päikeseaastast lühem . See on suursaavutus . Mõlemas riigis olid palju arenenud inimsed . Nad teadsid ,mis teevad ja oskasid seda ka teha . Mis ma teada sain sellest osast ? Sain teada ,et Mesopotaamial ja Egiptusel on tunduvalt rohkem sarnaseid jooni kui algul paista võis . Sealne elu oli tähtis , inimsi leidus igasuguseid , nad pidasid tähtsaks elu pärast surma ehk surmajärgsust . Pöörtuti jumalate poole , neid paluti ja tehti ohverdusi . Kõik see midagi , mida teadsin väga vähe , kuid nüüd tean tunduvalt rohkem , kui algul . Olen igati rahul ,sellega mis teada sain .
Naine säilitas abielludes oma vara ja võis ka lahutusel pretendeerida osale varandusest. Vaaraol oli seevastu palju naisi, kelle seast üks oli tähtsam. Tal oli sageli mõju ka riigiasjade arutamisel. Naine võis ka riigi etteotsa tõusta. Mesopotaamias oli isal väga suur võim oma perekondsete üle. Mehel võis olla mitu naist. Naisel olid palju rangemad reeglid ning nende rikkumisel ootas naist surmanuhtlus. Abieluleping sõlmiti alati mehe ja tulevase äia vahel. Üldiselt oli Mesopotaamial ja Egiptusel palju rohkem erinevusi kui sarnasusi. Egiptus arenes täiesti iseseisvalt ja oli arengult täiesti omasugune, Mesopotaamia sai mõjutusi teistest tsivilisatsioonidest. Mõlemad olid siiski kõrgelt arenenud igas valdkonnas ning ajaloos siiani olulised.
sadanud, seega oli ppõlluharimine võimalik vaid talvel, pärast korrapärast üleujutust. Siis muutus muld viljakaks, kevadeks vili valmis ja muld muutus järgmise üleujutuseni viljatuks. Mesopotaamia aga paiknes ümber Tigrise ja Eufrati. Mesopotaamias sai vilja kasvatada igal aastaajal kuna vihma sadas piisavalt. Mesopotaamia oli aga küllaltki vaene loodusvarade poolest. Enamasti kasutati loodusvaradest savi. Metalli toodi sisse mujalt, seega arenesid Mesopotaamial suhted ka teiste tsivilisatsioonidega. Ühiskonnakihid on mõlemis tsivilisatsioonis küllaltki sarnased. Egiptuses valitsesid vaaraod, kes määrasid ametisse asehaldurid, preestrid ja kõrgemad pealikud. Mesopotaamiat valitsesid kuningad, nad olid oma riigi sõjaväe ülemjuhataja ning kõrgeim seadusandja ja kohtumõistja. Mesopotaamlased arvasid, et kuningavõim on jumala kaitse all, samuti mängisid Mesopotaamias suurt rolli ka preestrid
koristati saak. Mõne aja pärast arendati välja ulatuslikumad niisutussüsteemid. Mesopotaamias aga ei olnud Tigrise ja Eufrati üleujutused korrapärased. Vihma sadas ka Mesopotaamias vähe ning sedagi peamiselt mägedega piirnevatel põhjapoolsetel aladel. Lõunapool oli aga põlluharimine võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe rannikul pidi aga maad kuivendama, sest seal olid soised alad. Ühiskonnakorraldus oli Egiptusel ja Mesopotaamial suhteliselt sarnane. Egiptuses oli valitsejaks vaarao, kellel oli piiramatu võim. Vaarao oli ainus täievoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Kuninga võim tugines ülikkonnale, kellega valitseja oli sugulus- ja abielusidemetes. Ka uued valitsejad kerkisid esile nende seast. Mesopotaamias oli samuti võim ühe isiku käes. Mesopotaamiat valitses kuningas, kuid tuli ette ka vastuolusid kuninga ja preesterkonna vahel. Linnriikides oli nii aristokraatlik
Hieroglüüfkiri- leiutati u. 3000 a ekr, kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Hieroglüüf tähistas ühteaegu nii mõistet kui ka teatavate häälikute kombinatsioone, märkides konsonantide järjestust sõnas. Pikemaid sõnu kirjutati mitme hieroglüüfiga. Seadusi hakati kirja panema, see tähendas, et seadused ei levinud enam ainult suuliselt, vaid olid ka kirja pandud. 7. Mille poolest erines Mesopotaamia riiklus ja kultuur Egiptuse omast, millest tulenesid erinevused? V: Mesopotaamial olid tihedamad suhted naabritega aga neil tuli ennast ka sissetungide eest tihedamini kaitsta. Mesopotaamia tsivilisatsioon oli Egiptuse omaga võrreldes vähem suletud ning seal toimusid aja jooksul ka suuremad muutused. Kuna Mesopotaamia ei olnud nii suletud, siis mõjutasid tema kultuuri rohkem ka naaberrahvaste kultuurid. Veel erinesid kirja poolest Egiptuses kasutati hieroglüüfe Mesopotaamias kasutati aga kiilkirja. 8
Jõgede suudmealadel paiknesid sood. Et neid saaks harida, tuli neid esmalt kuivendada. Tigrise jõe üleujutused on ettearvamatud ja purustavad, seega ei saa nendele üleujutustele lootma jääda. Kuid Mesopotaamias oli väga palju savi ja pilliroogu, mida rohkesti kasutati. Palju muid materjale tuli hankida teistest maadest, mis pani mesopotaamlasi välisriikidega suhtlema. Kuna Mesopotaamia oli rohkem avatud kui Egiptus, siis tuli Mesopotaamial kannatada ka võõraste sissetunge. 7. Egiptuse ja Mesopotaamia ühiskonnakorraldus (maat, püramiid, tsikuraat, vaarao, jumal-kuningas, perekond, linnriigid, linnatsivilisatsioon, templiühiskond, Uruk, Ur, Kis) Egiplastel polnud päritolulegende, nad seostasid end universumiga. Nende riigikord oli hierarhiline ja selle tipus seisis jumal-kuningas. Vaarao elukoht oli Per-o. Vaarao oli Jumala maapeale kehastus. Jumala kehastusena
annaabi.ee 
