varandusliku ebavõrdsuse suurenemine, haritava maa maksustamine, eliidi kujunemine, võimuvõitlus Lõunapoolsed piirkonnad, kus toimus kiire areng: Vahemere piirkonnad (Kreeka, Kreeta, Rooma) Rauaaeg: (500e.Kr-1200p.Kr) vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg u 500eKr-50 pKr rooma rauaaeg u 50 pKr-450pKr keskmine rauaaeg u 450-800 eKr noorem rauaaeg viikingi aeg u 800-1050 hilisrauaaeg u 1050-1200 Kunda kultuur Kunda kultuur-Läänemere ida ranniku mesoliitiline kultuur Faktid seoses asulakohtadega: Rajati asulad veekogude lähedusse Elati umbes 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest Pole kindel, millistes elamutes elasid Seoses tööriistadega: Tulekivist lõikeriistad Rohmakalt töödeldud kivikirved Palju luust ja sarvest tööriistu Seoses elatusaladega: Kalastamine Küttimine Korilus Kammkeraamika Tööriistad olid paremini töödeldud, savinõude kasutamine, matmiskombe tekkmine Nöörkeraamika
Arheoloogiline kultuur ühelaadsed muistised, need peegeldavad tolle aja inimeste tegevusi, huvisi jm. 1. Vanim arheoloogiline kultuur on kunda kultuur : 1) Mesoliitiline e. 9000-5000 a eKr. 2) Asukohad Vanim Sindi lähedal, Pulli külas. 3) Päritolu ja levikualad Pärit lõunast ja europiidse päritoluga, levisid lõuna-Soomest kuni lõuna-Leeduni. 4) Elatusalad, töö ja tarberiistad : - Jaht, kalastamine ja korilus. Tööriistadeks : Kivikirved (pihukirves), sellest arenes välja talb. Valmistatud oli see tulekivist, kasutati ka kvartsi tükke. Luust ja sarvest tööriistad Harpoon, odaotsad, nooled jm.
võrgukäba. Sarnaseid luuriistu on leitud ka jõe idakaldalt Tõrvalast. Noorema kiviaja algust seostatakse tavaliselt viljelusmajanduse, kiviriistade lihvimise ja savinõude valmistamisega. Sellesse perioodi kuulub mitu asulakohta Narva jõe ääres - Kroodi ja Vihasoo III asulad, kust on leitud Eesti vanimat Narva tüüpi keraamikat . Kuna varaneoliitilised asulad on tihti seotud varasema asustusega, võiks arvata, et vana mesoliitiline rahvastik püsis vähemalt osaliselt edasi. III ja II aastatuhandetel e.Kr. levis Eestis nn. venekirveste kultuur, mida iseloomustavad kaunilt lihvitud vene(paadi)kujulised, silmaga kirved ning väikesed nöörijälgedega savinõud. See rahvas mattis oma surnuid madalatesse maahaudadesse. Üks tuntumaid on Sope kalmistu, kust on ühtekokku leitud 9 luustikku. Teine sarnane matmiskoht paiknes Koogu mõisa lähedal.
24. Kas asjaolu, et eestlastel puudus 12 saj. oma riik, näitas meie mahajäämust muust maailmast? (arutle) Ei, me arenenesime ja jõudsime ilusti järgi . 25. Kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul?(arutle) Sellesse ei suhtutud eriti tõsiselt. Mõisted Venekirves – oli venekujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal. Pulli küla - on küla Pärnumaal Sauga vallas. Vanim Eesti asula, mesoliitiline (8500–9000 eKr) Pulli asula. Rehi – talurahvaarhitektuuris hoone, kus kuivatati ja peksti vilja. Lõuna-Eesti rehtedes töödeldi ka lina. Hiied – looduslik püha, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tacitus - oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees. tšuudid - on nimetus, mida on 9.–10. sajandil algselt kõigi Kirde-Euroopa mitteslaavlaste ja hiljem Loode-Vene läänemeresoomlaste, alates 11
20. Kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul? (arutle) Eestlastele see ei meeldinud. Kristlus toodi vägivallaga, jäi läbi aegade meie esivanematele võõraks ning seostus eelkõige võõra võimuga. 21. Vene kirves - ; Pulli küla - ; Rehi - ; Hiied - ; Vene kirves oli venekujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal. Pulli küla on küla Pärnumaal Sauga vallas. Vanim Eesti asula, mesoliitiline (85009000 eKr) Pulli asula. Rehi talurahvaarhitektuuris hoone, kus kuivatati ja peksti vilja. Lõuna - Eesti rehtedes töödeldi ka lina. Hiied looduslik püha, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. 22. Tacitus - ; Tsuudid - ; Veneedid - ; Igaunija - ; Tacitus oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees. Tsuudid on nimetus, mida on 9.10
Neil polnud silmaaike ja varre külge kinnitati rihmade abil. · Talb-väike kirves, varretati vahel isegi eriliste sarvest kivipeade abil. · Ahing-luust, sarvest, hoolikalt lihvitud ühel küljel väljaulatuvate kidadega ahingutega püüti kala. · Jäätuur-toruluudest valmistatud-, raiuti jäässe auke talvisel kalapüügil. Asulate sarnase paiknemise, elatusalade ja leiumaterjalide põhjal liigitatakse nad Kunda kultuuri alla. (siia kuulub ka Läti ja Soome mesoliitiline asustus). Neoliitikum Algab keraamika kasutuselevõtuga. Narva kultuur Alates 5000 e:kr alas keraamika ilmumisega Eesti alale. Nime saanud rohkete asula kohtade järgi Narva jõe alamjooksul. Praegu teada ligikaudu 30 asulakohta, mis paiknevad rannikualadel. Nõud valmistati savikihtidest. Nõud kuivatati ja põletati maapinda süvendatud aukudes. Kasutati hoiu ja keedunõudena. Kammkeraanika kultuur Uus arheolloogiline kultuur Eestis alates 4000 eKr.
5800 ema, Hiiumaal 5700 ema, Ruhnus 5300 ema. Oma algjärgus olid need kõik ilmselt sessoonsed asulakohad. Sindi-Lodja asulad Tegemist on tegelikult kahe asulaga Reiu jõe suudme lähedal. Esimene neist leiti 2000. a. Lauri Mikkelsaare poolt. Samal aastal viidi seal läbi ka proovikaevamised. 2001 - 2002 kaevasid Sindi-Lodja asulaid Aivar Kriiska ja Ulla Kadakas (siis Saluäär). Sindi-Lodja I asulas oli 2001. aasta kaevandi suuruseks 74 m2. Mesoliitiline kultuurkiht oli kohati kuni 35 cm paksune. Leiti peamiselt 14 kiviriistu ja luid, keraamika puudus. C proovid andsid tulemuseks 7600- 6800 ema ja 5870-5470 ema. Sindi-Lodja II asula oli umbes samasuguse ilmega. Selle leiumaterjali põhjal võib tõmmata seoseid Edela-Eesti ja Kesk-Eesti mesoliitilise 14 materjaliga. Siit leiti Eesti vanimad hülgeluud. C proovid andsid
Selgeid elamujäänuseid pole, leidub Sindi-Lodja asulatest (palju vähem). Kas Pulli elanikud tuleasemeid tulnud lõunast või olid kaubanduslikud suhted head? · Tõrvala leid madu (rästik) 40 cm pikk, põdrasarvest, peas auk. Leiti 1930. a omaaegselt maasäärelt veekogu põhjas. Samast leiti ka pistodasid, nooleotsi ja ka Siivertsi võrgukäba (ehk meil 5000 eKr võrgud). Kivissaare (mesoliitiline kalmistu) fyi: blondid juuksed = 11 000 a vanune mutatsioon enda lisatud: 1.2. MESOLIITIKUM (9500-4000 eKr) Algas pärast jääaega tuntava kliima soojenemisega ja lõppes põlluharimise algusega eripiirkondades. Tundrad asendusid (sega)metsadega, asustus liikus ka põhja poole. Iseloomulik on kivitööriistade kõrge kultuur (mikroliidid, varrega kirved). Leide vähe, ei paikne lähestikku. N 05.11.09 Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik 1.3
kitsad). Selline nõutüüp levis kiiresti peaaegu kogu Euroopas. Olid ka jämedamakoelised savinõud. Peene töötlusega savinõusid kõige sagedamini matmispaikades. Metallid: vask, kuld, isegi pronks. Ehted: kullast, pronksist. Vasest nõelad, ehted (nt kõrvarõngaid ja sõrmuseid). 13 Põhja-Euroopa neoliitikum Neoliitikumis esmalt keraamika, muus osas püsis paljuski mesoliitiline traditsioon. Ertebølle kultuur sai alguse mesoliitikumis, kestis neoliitikumis (lõpp u 3900 v 3200 eKr). Majanduse aluseks küttimine, korilus, kalapüük. Hilismesoliitiline Ertebølle oli poolpaikse asustusega, suured asulakohad ja kalmistud. Ehitusjäänuseid ei ole; säilinud vaid tuleasemed, omaaegsel rannikul. Kökenmödingid. Mesoliitilisest traditsioonist lähtub enamik Ertebølle kultuuri esemeid. Vanim keraamika dateeritud u 4600 eKr, u samal ajal laiemalt ka kiviesemete lihvimine.
Nt Venemaalt on leitud mesoliitilisi suuski ja Põhja-Euroopast terve rida reejalaseid. Tehtud männipuust, dateeritud u 7000 eKr. Mesoliitikumist pärinevad esimesed võrguleiud. Üks vanim Suomusjärvi kultuuri Antrea Korpilahti leid (ka võrgukive, võrgukäbasid). Võrk ise punutud pajukoorest. Selle algne pikkus oli u 2730 m, laius 1,5 m, silmuse suurus u 6 cm. Hilismesoliitiline võrguleid ka Siivertsist (dateeritud 6 at eKr). Mesoliitiline majandus Endiselt tähtis jaht, suurenes kalastuse osatähtsus, mereloomade püük. Jätkus korilus. Paleoliitikumist rohkem kasutati vibusid ja nooli, vähenenud oli ajujahi osa. Suurenes individuaalse jahi osatähtsus. Metsad olid liigirikkamad kui tundra. Asustus vähem liikuv asustus laienes ja tihenes. Mesoliitilised matused Nii suured kui ka väikeseid kalmistuid. Lisaks eraldiolevatele kalmistutele maeti jätkuvalt ka asulatesse. Haudades ookrit
annaabi.ee 
