Krgemad trnpuud on 57 meetri krgused. Teistest psastest on kohatud magedat sstart, heledat sstart, harilikku lodjapuud, harilikku kibuvitsa, koer-kibuvitsa, neljaogalist kibuvitsa, harilikku kuslapuud, harilikku viirpuud, harilikku kadakat, ja verevat kontpuud. Lnerannikul, mis on merele rohkem avatud, algab psastik veepiirist kaugemal kui idarannikul. Taimi on kokku leitud vhemalt 101 liiki, sealhulgas krget raikaerikut, pikalehist mailast, harilikku kukeharja, valget mesikat, harilikku kokannust, merikapsast, pldmurakat, krvengest, soolikarohtu, aaskannikest, koirohtu, rannikat, hanijalga, harilikku vilille, kassisaba, metsmaasikat, harilikku palderjani, tuliohakat, hte pdrakanepi liiki ja isegi balti losilma. Veel on kohatud harilikku orasheina, rohulauku, aas-rebasesaba, karerohtu, noollehist maltsa, odalehist maltsa, randmaltsa, liiv-merisinepit, punast hanemaltsa, karvast pajulille, mgi-harakalatva, rand- emajuurt,
Lootos (lootoslill; ladina keeles Nelumbo) on taimede perekond lootoseliste sugukonnast. Perekonnas on kaks liiki: ameerika lootos ehk kollane lootos ning india lootos, mis on India rahvuslill. Lootos näeb üsna vesiroosi moodi välja, ent nad ei ole lähedalt sugulased: nad kuuluvad samasse klassi, aga erinevatesse sugukondadesse. Kõige lihtsam on neid eristada lehtede või vilja järgi. Antiikajal nimetati lootoseks mitmesuguseid taimi, näiteks egiptuse lootost ja india lootost, mesikat ja mõnd puuliiki. Vesiroosi õiepunga ja õie kujutist on kreeka kunstis sageli kasutatud ornamendi, näiteks lootospalmettornamendi loomisel. Vana-Kreeka mütoloogias elasid Liibüas Suure ja Väikese Syrdi rannikul lotofaagid (tõlkes 'lootoseõgijad'). Kes oli sealseid lootosi söönud, ei tahtnud enam iial sellelt maalt lahkuda. Nefertem (oli kas Ptahi ja Sehmeti või Ptahi ja Basti poeg). Teda on joonistatud kui suletuttidega kroonitud meest, kes mõnikord seisab ka lõvi seljas
2005). Eesti haritava maa keskmine mullahindepunkt on 41, Viljandi maakonna keskmine on 43. Kõrge boniteediga põllumaadeks loetakse 50 ja suurema hindepunktiga maid ( Tarvastu valla üldplaneering, 2007). Kõige suurem veekogu, mis kaevete lähedale jäi- Võrtsjärv. Järve kaugus ca 500- 700 m. Rohumaa läheduses on endine kuivenduskraav. Mõned aastat tagasi olid tehtud kuivendustööd. Taimedest kasvab rohkem hiirehernest, naati, timutit, kurerehat, valget mesikat. Põllumaal kasvatatakse otra. Metsas leidub kuuske ja leppa. Kuusk on istutatud. Esinevad sõnajalad, samblikud, õrn lemmalts, jänesekapsas, laanelill, palusammal, mustikas ja pohl. Selles kohas, kus oli tehtud sügavkaeve reljef tasane, katvus 30%. 8 4. Muldkatte koosseis 4.1 Muldade liigiline koosseis Uuritaval alal Tarvastu vallas on enamleevinumateks mullaliikideks haaritavatel
Hästi sobib kasvatada neil põldudel lupiini ja tatart. Rähkmuldi (K) võib keemiliste omaduste järgi pidada suure toitainesisaldusega muldadeks. Rähkmullad sobivad hästi nt heinamaaks, kuid võivad sobida ka põllu- või metsamaaks. Sobivad kõige paremini tugeva ja sügavale ulatuva juurestikuga taimedele ning ökonoomsetele veekasutajatele. Hästi sobib neil muldadel kasvatada näiteks otra, rukkist, kaera, talinisu, lutserni, mesikat. Leostunud gleimuld (Go) on heaks reserviks harivata maa laiendamisel. Kergema lõimisega muld nagu ka antud maatükil sobib kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem aga kartulile, kaerale, rukkile ja odrale ning üldse mitte nisule. Sobib ka metsamaaks kasutamiseks, kuid siis on tõenäoliselt vaja kuivendada, et metsa tootlikus suureneks. Põllumassiivi metsastamine Leostunud ja leetjate muldadega aladele tekivad metsastumise korral algul lehtpuud, hiljem
10 osast viinast. Vöötohatisest tekkiva tugeva valu leevendamiseks soovitab rahvameditsiin kasutada mägisibula mahla.Lõigatakse 4-5 lihavat lehte pikkupidi lõhki ja asetatakse taldri- kule. Pealispinnale tulevat mahla määritakse haigetele kohtadele mitmel korral päevas. Juba pärast esimest määrimist tunneb haige kergendust. Veel on vanarahvas kasutanud järgmist retsepti: 25g tammekoort, 10g kortslehte, 20g kaeru, 10g kummelit, 25g salveid, 10g mesikat. 4 spl hästi peenestatud taimede segule kallatakse 1 liiter külma vett, kuumutatakse keemiseni ja lastakse 5 min kaane all tõmmata. Leige keedisega tupsutatakse päeva jooksul korduvalt haigestunud kohta. Jäägid pannakse linasesse riidesse asetatuna ööseks haigele kohale. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp
Kuna enamikele mulla mikroobidele sobib neutraalne või nõrkleeliseline keskkond, siis happelises keskkonnas on nende areng pidurdunud ja aktiivsus orgaanilise aine lõhustumisel vähenenud. Lõuna-Eesti mullad on näiteks happelise reaktsiooniga ja seetõttu ei esine neis muldades happetundlikke Rhizobium'i liike nagu Rh. meliloti ja Rh. lupini. Seega ilma muldade lupjamata pole perspektiivne neil muldadel kasvatada ka mesikat ja lutserni. Lupjamine on tähtis nii muldade pH reguleeriana kui ka mikroelementide nagu Mo, Mn, J jt rikastajana. Niiskusereziim mullas muutub sõltuvalt aastaajast ja kevadel pärast lume sulamist või sügisel rohkete sademete korral kannatab muld liigniiskuse all, mis omakorda mõjutab mulla õhustatavust ja seega mikroobide arengut. Liigne kuivus põhjustab häireid mikroobide toitumisel ja mikrobioloogilised protsessid mullas on jällegi pidurdunudMikroorganismide
kraadi külma. Niiskuslembeline, samalajal juurestik tugevalt arenenud, seetõttu talub lühiajalist põuda. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Savimuldadel. Hea eelvili, küna väetatakse ja haritakse tugevalt. Soodustab umbrohtude hävimist. Valgu probleemid ja lahendused Meetmed: 1) laiendada liblikõieliste heintaimede kasvupinda, intensiivistada kõigi heintaimede viljelemist. 2) Kasvatada rohkem rapsi 3) Laiendada kaunviljade kasvupinda 4) Kasvatada enam valget mesikat ja ida kitsehernest Rohusöödad rahuldavad veiste energia, proteiini, vitamiini ainete tarbe, samalajal vajalike mahutavusi ja korega täidab. Loomad evolutsiooni käigus kohatsunud heintaimede struktuuriga. Palju heintaimede kasvatamiseks kõlblike muldi. Heintaimi külvad korra ja saad niita mitu korda. Liblikõielised akumuleerivad lämmastikuv. 75-85% rohusöötades omandavad täiskasvanud ja noorloomad isegi 100% seeditavust. Rohumaade igaaastane uuendamine:
annaabi.ee 
