Tallinn: Juura/University of Tartu. 2011 b) Viidates akadeemilisele artiklile tuleb esitada vahetu allikas (autori nimi ja konkreetne artikkel) ning siis mõttekriipsuga eraldatult kogumiku koostaja nimi, kogumiku või ajakirja nimetus, aastaarv, ajakirja number. Nt. R. Narits. Õigusteaduse rollist Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamisel. Õigusteaduse osa Eesti õiguskorra kujunemises. Teaduskonverents professor Kalle Meruski 80. juubeliks. Tallinn: Juura, sina anno. c) Viidates ajaleheartiklile tuleb esitada autori nimi ja konkreetne artikkel, eraldada mõttekriipsuga ajalehe nimi ning artikli ilmumise kuupäev. Nt: K. Preismann. Mopeediga kurjategijaks. Eesti Päevaleht 12.10.2009. d) Viidates siseriiklikule seadusele tuleb esitada seaduse nimi, vastuvõtmise aeg, riigiteataja andmed: kui on muudetud, siis muutmise kuupäev ja ministri määrus, millega muudeti viimati ja URL
põhiseadusega ning mis on haldusmenetluse eesmärk ning kellele on see suunatud. Teine peatükk käsitleb haldusmenetluse põhimõtteid, mida on kuus. Iga põhimõtte kohta selgitan pikemalt, milles on nende sisu ning milline seadus ning milline paragrahv neid iseloomustab. Teise peatüki alateemasi on samuti kuus ehk sama palju kui põhimõtteid. Olen referaadis kasutanud allikatena Eesti Vabariigi seadusi nagu haldusmenetluse seadus, Eesti Vabariigi põhiseadus ning lisaks ka K. Meruski jt poolt kirja pandud Haldusõiguse õpikut. Lisaks ka enda poolt koostatud loengukonspekti. 2 1. Mis on haldusmenetlus? Vastavalt haldusmenetluse seadusele on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusorgani tegevuseks on toiming, mis ei ole haldusakti andmise ning mida tsiviilõigussuhetes ei sooritata
aasta 25. septembri otsusele (3-1-1-97-96), rääkides proportsionaalsuse printsiibist kui karistuse mõistmise aluspõhimõttest... Käesolevas artiklis tuleb esmalt vaatluse alla põhiseaduse aluspõhimõtete alane Riigikohtu praktika ning seejärel olulisemad riigiõigusteoreetilised aluspõhimõtete teemalised käsitlused." Liigendatud sisuosa (teooria ja empiiria): "Õiguskirjanduses pakutud kataloogid", "Rait Maruste kataloog", "Heinrich Schneideri kataloog", "Kalle Meruski kataloog", "Uno Lõhmuse kataloog", "Taavi Annuse kataloog", "Robert Alexy kataloog"- Teooria "Euroopa põhiseaduse lepingu riigiõigusliku analüüsi töörühma kataloog"- Teooria "Inimväärikus, demokraatia, õigusriik, sotsiaalriik, rahvusriik"- Empiiriast kõnelev peatükk Kokkuvõte: "Resümee algab lühikese ülevaatega teadustööst ning toob esile peamised tulemused. Vajadusel esitatakse resümees ka olulisemad arvandmed, lisatakse joonis vms
Madalama toimega jõuvahendilt minnakse järk-järgult edasi tugevama toimega vahendini. Vahetu sunni kohaldamine tuleb lõpetada, kui esinevad välistavad asjaolud sunni rakendamise alused on ära langenud, aluseksolev õigusnorm on tunnistatud kehtetuks. IX teema HALDUSE KONTROLL 9. _____________________________________________ [vt parem meruski pdf-id!] 1. §1 Mõiste ja liigid Kontroll täidab tagasisidefunktsiooni haldustegevus vajab õiguslikku kindlustamist. Või siis saab infot selle kohta, et vastavat tegevust tuleb korrigeerida. Demokraatlik õigusriik nõuab halduse üle teostatvat efektiivset kontrolli, mis elimineeris haldusorganite omavoli. Halduse kontrolli all mõistetakse hal org üle teostatavat järelvalvet, mille eesmärgiks on
Menetluse puhul võib olu- liste punktidena esile tõsta kahte asja. Esimene neist on ÕKS § 20 lõikes 1 sätestatud pädevus ja teine on ÕKS §-des 2634 sätestatud menetluslikud garantiid asja uurimisel. Menetlus võib alata nii avalduse alusel kui ka õiguskantsleri omal algatusel (ÕKS § 21).*79 70 Vrd Eesti Vabariigi põhiseadus (viide 3), § 139 komm. 2. 71 RKPJKo, 10. aprill 2002, 3-4-1-4-02, lõik nr 13. RT III 2002, 12, 120. Kalle Meruski arvates olevat õigustloov akt alati legislatiivakt sellest olenemata, kas selle võtab vastu seadusandlik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organ. Ta põhjendab oma seisu- kohta õigustloova ja õigusloome akti üld- ja erialakeelelise sünonüümsusega. Vt K. Merusk. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsi- musi. 2. tr. Tartu, 1995, lk 8; vt ka K. Merusk. Veelkord õigustloovatest aktidest. Juridica, 1993, nr 3, lk 56. Rait Maruste ja Eerik-Juhan
KOV enda nõusolekule, selle all mõtleb ta riigi ülesandeid. C. AVALIKE ÜLESANNETE ÜLEANDMISE PIIRID On ülesandeid, mida ei saa üle anda riigi kaitse, Eesti panga funktsioonid. Samas ei saa ka üle anda võimuhalduse funktsioone riik peab seda teostama ise, oma organite kaudu. Ta peab tagama kõige optimaalsema õigusriigi printsiibist tuleneva õiglase ja ausa isikute kohtlemise Peab tagama põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Meruski isiklik seisukoht: teatud võimuhalduse ülesanded võib üle anda, kui on täidetud tingimused: Lõplik otsustusõigus on siiski riiklikul institutsioonil Täidavad abifunktsiooni Lihthaldusega on olukord keerulisem: eelkõige puudutab see sotsiaalseid põhiõigusi, mille sätestamisel on PS väga napp. Nt igaühel on õigus tervise kaitsele. Siit otseselt ei tulene, et tervise kaitse peab tagama just riik riiklikus organisatsiooni vormis, riigil on lihtsalt kohustus
annaabi.ee 
