Merovinge. Seab sisse talupoegade olukorra parandamiseks feodaalse maavalduse tingliku vormi-benefiitsi. Frankide põhitegevusalaks oli põllumajandus, kasvatati rukist, nisu, kaera ja otra, kui ka lina, juurvilja, puuvilja ja viinamarja. Loomadest kasutati härgasid, hobuseid, ja eesleid. [Tippige tekst] Tegeleti veel küttimise ja kalastamisega. 751-911 Karolingide dünastia 751.a. Karl Martell poeg Pippin III Lühike kukutab võimult viimase Merovingi Chlideric IIInda. 768.a. saab võimule Pippini Lühikese poeg Karl I Suur. Ta oli tugeva kehaehitusega suurt kasvu mees. Teda huvitas teadus, ta tundis ladina-ja kreeka keelt, kuid ta ei osanud kirjutada. Kaitses feodaalide huve, oli julm ja halastamatu pärisorjastavate rahvamasside ning vallutatud riikide elanike vastu. Pani talupoegadele kirikükümnisedi, kõrged riigimaksud ja kohtutrahvid. Majanduse aluseks sai feodaalne mõis ja sellele alluv pärisorjuslik kogukond,
Kirjeldage kuidas õnnestus Pippin Lühikesel saavutada dünastiate vahetus Frangi riigis. Frangi riik saavutas oma iilguse Karl Suure valitsemisajal, nimetage alad mis tema poolt vallutati järgmistes ilmakaartes: 1. lääs 2. edel 3. kirre 4. ida 5. kagu Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks? 843 Verduni kokkuleppega jagunes Frangi riik kolmeks. Chlodovech Karl Martell Pippin Lühike Karl Suur (Karolingi (Merovingi (Merovingi (Karolingi dünastia) dünastia) dünastia) dünastia) 495 a lasi end Tõrjus araablaste Lubas paavste Esimene keiser, aitas koos kaaskonnaga rünnakuid, 732 aidata, kui ta võidelda langobardide ristiusku ristida. Pontiers lahing. kroonitakse Frangi vastu. Vallutas Pürenee Frangi riigi rajaja, Esimene tugev riigi kuningaks. poolsaare põhjaosa, vallutab terve majordoomus
Jaanus Tammiste II kursus AU Piiskop Gregorius nimetab Chlodovechi tema teenete ülistamisel ,,Issanda relvaks, kes hävitas vaenlasi, sest ta oli õiglase südamega ja tegi seda, millest Jumalal on hea meel." Chlodovech kutsus 511.aastal Lõuna-Prantsusmaal Orangeisse kokku riikliku kirikukogu, kus otsustati, et kirik järgib oma usus, liturgias ja struktuuris Roomat. Samas säilitasid nad Merovingi-kuningate õiguse juhtida ise kirikuelu, mis tähendas, et kuningas kinnitab vaimulikke ametisse. Lisaks tuli neil maksta maksu kirikumaade eest, abistada kuningat maa valitsemisel ja vajaduse korral teha seda ka relv käes, armees. Kirikust oli niimoodi välja kujundatud frankide oma riigikirik, mis suutis ise ilma välisabita saavutada formaalse võidu germaanipärasest paganlusest. Seitsmendast sajandist hakati riigivõimu tasandil nõudma kõikide sundristimist.
Kirjakunstki arenes sel ajal. Endistest põhiliselt suurtähtede kirjastiilidest (nt Rooma kapitaalkiri) oli vahepeal välja kasvanud muid stiile, kus tähed muutusid väiksemaks ja omavahel seotumaks. Sellised kirjastiilid olid vajalikud igapäevasteks asjaajamisteks ja kiiremaks kirjutamiseks nt kursiiv. Kursiiv jaguneb vanemaks ja nooremaks. Vanemat kasutati I-IV sajandini. Uuteks ladina kirja liikideks saavad neli suuremat rühma: iiri-anglosaksi (iiri ja inglise), merovingi (prantsuse), lääne- gooti(hispaania) ja vana-itaalia. Kloostrites tegelesid mungad usulise sisuga raamatute ümberkirjutamisega. Need kirjutati ümber pärgamendile - eriliselt töödeldud loomanahkadele. Peamiselt valmistati pärgamenti lamba-, vasika-või kitsenahast. Enamasti kasutati valget nahka, vahel aga ka värvilist ja eriti hinnalisteks töödeks purpurset pärgamenti, millele kirjutati kuld-või hõbekirja
Võetakse kas. pikem mõõk ja sadulajalused KAROLINGIDE IMPEERIUM Karl Suure vallutatud aladel räägiti eri keeli, arengutase erines palju. Tegu oli sõjaliselt liigendatud piirkonnaga. Majanduslik läbikäimine toimus laatadel. Sõditi maavalduste pärast, abielluti jne. Rahal oli poliitiline tähtsus. Võrreldes teiste riikidega oli väga alaarenenud. Pippin Lühikese(741-748) valitsusaeg retked Itaaliasse. Kiriklik Karolingide dünastia. Saadab viimase Merovingi kloostrisse. Hea suhe paavstiga, kelle valdused puhastab langobardidest.Paavst langobardidest. nimetab Pippini ametisse kuningana, see on nn. Nõrga Rooma ja paavstluse ajastu. Itaalia sõjaretkedel tekib seal Paavstiriik.768.aastal Paavstiriik saab võimule Karl Suur. 774.aastal vallutas langobardide riigi. Ulatuslikud vallutusedja rünnakud. 782
emailkaunistustega hoburaudsõlgi. pasunkaelavõrud leid Alulinna pühast paigast, nii Eestist on praegu leitud 16, kokku arvatavasti Rooma rauaaegseid kui hilisemaid. maailmas 25 (enamik Põhjamaadest) rituaalses kasutuses Kasutati üle 1000 aasta pühapaigana N 10.12.09-1 Keskmine rauaaeg (keskaeg, rahvasterännu- ja eelviikingiaeg) 4., 5., 6. saj; II pool 7.-8. saj (erinevaid mõisteid: merovingi aeg jm) · Dateerimised - Rahvasterännu algus (al 2. saj), 395. pkr Rooma riigi jagunemine, 476. pKr Rooma riigi langus. Eesti rauaaeg 450. a alates. RAHVASTERÄNNE - 6.-7. saj uued hõimud, kes haarasid endale asulaid (slaavi) lõunaslaavi hõimud liikusid Balkanile (üks osa tänapäevani slaavi keelt kõnelev), idaslaavi hõimud liikusid kirde suunas. Kõiki neid liikumisi mõjutasid ida poolt tulnud avaarlased, kellega tegemist nii bütsantslastel kui slaavlastel
annaabi.ee 
