raamatupoodi "Dom knigi" Levinum ja varasem (ametlik) maride nimetus on tseremissid. Umbes 605 000 inimest elavad Volga jõgikonnas, Nizni Novgorodi ja Kaasani vahel. 52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Eelmise aastatuhande lõpul olid maride naabriteks põhiliselt soomeugri rahvad. Loodes - Valgejärvel ja Volga lisajõgedel ja Mologal elasid vepslased, Volga-Oka ala idaosas elasid merjalased, kesk- ja alam-Okal - muromid ja ersa-mordvalased. Lõunas ja kagus olid maride naabriteks türgikeelsed Marid on ajalookroonikates tuntud ka nimetuse tsarmis või tseremiss all. Ise kutsuvad nad end marideks. Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna volga rühma (sinna kuuluvad veel ersa ja moksha keel). Marimaa, 1992. aastast ametliku nimega Mari Eli Vabariik (el tähendab tõlkes "maa") kuulub Venemaa Föderatsiooni. Pindalalt (23 200 km2) on see väikseim soome-ugri vabariik
Hakkasid levima teistsugused põllusüsteemid , kalmed , linnused, rauasulatuskohad jne . Esile kerkisid jõukamad talud. Raua kasutusele võtuga hakkas majandus kiiremini arenema. Kasutusele võeti soorauamaak. Põllumajandus arenes , mis omakorda soodustas käsitöö arengut. Kaubanduse levik arenes. 10. Millised naaberrahvad mõjutasid eestlaste elu enne ristiusu levitamise algust? Skandinaavlased, rootslased, latgalid, seelid, semgalid, idaslaavlased, vadjalased, vepslased, karjalased, merjalased, muromlased, venelased jt. 11. Milliseid sõdu nimetatakse ristisõdadeks? Sõdu , mille eesmärgiks oli levitada ristiusku Eestis. 12. Kes olid esimesed piiskopid ja kuidas nad aitasid kaasa ristiusustamisele. Meinhard Levitas ristiusku , ristis , kuid ebaõnnestus. Berthold- korraldas liivlaste vastu ristisõja , eesmärgiga levitada ristiusku . Langes Ümeralahingus. Albert- Alistas enda alla Eesti ja enamuse Lätist. Ristiusustas Eesti
Eestlaste naabrid Lõunas: semgalid, kursid, kuralased, liivlased Põhjas: hämelased, soomlased, karjalased Idas:sloveenid, tsuudid, merjalased Läänes: svedslased Eesti haldusjaotus muinasajal ja tänapäeval Ühised jooned: Maa on jaotatud siiski erinevateks maakondadeks, mõned üksikud nimed on jäänud samaks, suurim üksus: maakond, väikseim: küla Erinevad jooned: Maakondi on juurde tulnud, maakondade nimed on muutunud, saared on saanud kumbki oma maakonna, maakondade piirid on muutnud, tänapäeval oma riik, koos riigipiiriga, ei ole tänapäeval linnuseid.
(eestlaste viikingiaeg), kes käisid sageli rüüstamas Taani ja Rootsi rannikualasid ja põletasid 1187 maha Rootsi tähtsaima kaubalinna Sigtuna. · Suhted slaavlaste ja Vana-Vene riigiga: - 6-7.sajandil algas idslaavlaste väljaränne oma algkodust Visla ja Dnestri jõe piirkonnast põhja poole. 8.sajandiks olid idaslaavlased jõudnud ka Peipsi järve tagustele aladele, kus elasid soome-ugri hõimud (karjalased, vepslased, merjalased, muromlasd jt.). Järk-järgult algas soome- ugrilaste ja slaavlaste segunemine, mis viis 14.sajandiks enamiku soome-ugri hõimude assimileerumiseni. - Vastavalt Vana-Vene kroonikale "Jutustusi möödunud aegadest" olevat slaavlased ja teised Peipsi taga elanud rahvad kutsunud endale 862.a. Rootsist kolm viikingist venda valitejaks (Rjurik, Sineus ja Truvor). - 882.a. vallutas Rjuriku kaaskondlane Oleg (Helge) ära Kiievi linna ja
andsid Normandiale nime. Ka russid võisid Venemaale nime anda, olles pärit Skandinaaviast. ,,Venelasi ei tohi usaldada, isegi siis mitte kui nad tõtt räägivad." Karl Ristikivi Rjuriku tegevuse kohta suurt infot pole. 862 Rjurik tuli ja suri 879. Rjurikul poeg Igor aga 879 alaealine. Valitsema Rjuriku hõimlane Oleg (skandinaavia päraselt Helgi). Oleg 879 Novgorodis, 882 leidis, et tuleb võimualuseid maid laiendada. Kutsus eri rahvaid kokku: varjaagid, tsuudid (eestlased?), merjalased, vepslased, kriivitsid. Võttis võimu Smolenskis, Lubetsis. Lõpuks jõudis Kiievi alla, oma väge linlastele ei näidanud. Maskeeris ustavad sõdurid kaupmeesteks, nod meelitasid valitsejad välja ja näitas Rjutiku soo jätkajat Igorit ning lasi esimesed tappa. Oleg ja Igor Kiievit valitsema. Vana-Vene riigi alguseks loetakse 882 Kiievi vallutamist. Millega vürst tegeles? Kaubanduse ja sõdimisega. Kõik Vana_Vene vürstid tegelesid
saadused. Peeter I lasi kõik eriskummalised asjad enda juurde tuua. Siis ta vaatas neid ja tal oli pilt täiesti selge mammuti jäänused olid Makedoonia Aleksandri elevandi jäänused. Suurimas asulas on 200-300 inimesi. Prantsusmaal on näiteks jahitud suurel hulgal metshobuseid. Sungir-hilispaleoliitiline asula ja kalmistu Vladimiri lähedal Venemaal Seal on hilispaleoliitiline kalmistu ja asula. See on ala, kus kunagi elas soome-ugrirahvas merjalased. Sealt on leitud ühe mehe ja kahe lapse matus. Sellele mehele on hauda kaasa pandud umbes 5000 mammuti kihvast valmistatud helmest, need on olnud kinnitatud ta riiete külge. Helmeste asendite järgi on võmalik selgeks teha ka tema riietus. Kaks last 10aastasele poisile on kaasa pandud mammuti kihvast valmistatud 242cm pikkune oda, 350 hammasripatsit, 7aastasel tüdrukul 5200 mammutiluust helmest. Mammutiluust helmed ühe helme tegemiseks kulus mitu tundi. Kust said lapsed nii palju
annaabi.ee 
