OH-rühm ja happe COOH-rühm. 3.2 ÕUNHAPET EHK 2- HÜDROKSÜBUTAANDIHAPET Leidub puuviljades ja marjades. 3.3 VIINHAPE EHK 2,3DIHÜDROKSÜBUTAANDIHAPE Settib kaaliumvesiniksoolana veini laagerdamisel ning kannab aiia viinakivi nime. 3.4 SIDRUNIHAPE Ei esine mitte ainult sidrunites, vaid ka enamikes puuviljades ja marjades. Sidrunhapet kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks (lisand E330), kuid samahästi kõlbavad selleks õunhape, viinhape, merivaikhape jt toiduhapped, igaühel neist on aga pisut erinev maitse. 6 4.AMINOHAPPED Asendatud karboksüülhapetest on tähtsaimad aminohapped. Aminohapped on kõige enam levinud orgaanilised lämmastikühendid. Nad on vältimatud koostisained inimese toidus ja loomassöödas. Enamik inemisi ei pruugi puhaste aminohappetega kokku puutuda. Aminohapped reageerivad selsamal viisil ka iseendaga, moodustades kaksikioone
Maitsestatud tee Puuviljateed on mõnusad janukustutajad ning nende koosluses leidub hulgaliselt erinevaid puuvilju, metsa- ja aiamarju ning lillede kroonlehti. Puuviljades ja marjades leidub erinevaid bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis koosmõjus omavad kosutavat ja tervendavat mõju. Kindlasti leidub neis bioflavonoide ja C-vitamiini, mis on tuntud antioksüdandid ja etendavad tähtsat osa veresoonte elastsuses ja tugevuses. Orgaanilised ained (õun-, sidrun-, viin- ja merivaikhape) soodustavad toitainete imendumist, mõjutavad energeetilisi protsesse ja aitavad kudedel taastuda. Puuviljades ja marjades leidub kergesti omastatavaid suhkruid fruktoosi ja glükoosi. Puuviljade ja marjade toimel viiakse organismist tõhusalt välja jääkaineid (kusihape, kusiaine ja kolesterool). Tee valmistamiseks kasutada keeva vett ning tassi vee kohta võtta kaks teelusikatäit teepuru. Soovituslik tõmbeaeg puuviljateede puhul on kaheksa kuni kümme minutit
Puuviljateed on mõnusad janukustutajad ning nende koosluses leidub hulgaliselt erinevaid puuvilju, metsa- ja aiamarju ning lillede kroonlehti. Puuviljades ja marjades leidub erinevaid bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis koosmõjus omavad kosutavat ja tervendavat mõju. Kindlasti leidub neis bioflavonoide ja C-vitamiini, mis on tuntud antioksüdandid ja etendavad tähtsat osa veresoonte elastsuses ja tugevuses. Orgaanilised ained (õun-, sidrun-, viin- ja merivaikhape) soodustavad toitainete imendumist, mõjutavad energeetilisi protsesse ja aitavad kudedel taastuda. Puuviljades ja marjades leidub kergesti omastatavaid suhkruid fruktoosi ja glükoosi. Puuviljade ja marjade toimel viiakse organismist tõhusalt välja jääkaineid (kusihape, kusiaine ja kolesterool). Tee valmistamiseks kasutada keeva vett ning tassi vee kohta võtta kaks teelusikatäit teepuru. Soovituslik tõmbeaeg puuviljateede puhul on kaheksa kuni kümme minutit
NH2 NH2 t° CH3 CH2 CH COONH 4 CH3 CH2 CH COOH + NH3 7. a) butaanhape (võihape), b) 2-metüülpropaanhape (isovõihape), c) kaaliumetanaat (kaaliumatsetaat), d) propaandihape (maloonhape), e) kaltsiumetaandiaat (kaltsiumoksalaat), f) naatriumbensoaat, g) butaandihape (merivaikhape), h) tsüklopentaan-1,3-dikarboksüülhape, i) okt-3-eenhape, j) 2-klorobut-3-eenhape, k) 2-etüül-6-hüdroksüheksaanhape O 8. a) HCOOH b) OH H H
anaaeroobses olukorras piimhappeks. Hapniku olemasolul tehakse püruuvhappest mitokondrites atsetüülkoeensüüm A, mis liigub tsitraaditsüklisse. Tsitraaditsükkel + hingamisahel = lõplik lagunemine veeks ja CO2.Joonis sinises raamatus lk 110. Tsitraaditsüklis: atsetüülkoeensüüm A ja oksaaläädikhape( selle kaudu võib püruuvhape lülituda tsitraaditsüklisse) _kondenseerumine sidrunhappeks + H2 +CO2 alfa- ketoglutaarhappe teke + H2 + co2 merivaikhape +H2 fumaarhapeõunhape+ H2oksaaläädikape Vesiniku eraldamine toimub dehüdrogenaaside abil. NAD+ ja NADP+ seovad vesinikku ja annavad selle edasi b FAD-le, kust edastatakse vesinik hingamisahelas hapnikule. Aeroobselt 1 glükoos molekuli kohta 38 ATP-d Energiavajdusest 60% katavad süsivesikud. Vabaneb 16,7 kJ 1g kohta. Maksas glükoos glükogeeniks , protsessi nimet glükogeneesiks. Kui glükogeen tekib piimhapetest , valkudest, lipiididest siis nimetatakse seda glükoneogeneesiks
Sõbralikus koosluses leidub hulgaliselt erinevaid puuvilju, metsa- ja aiamarju ning lillede kroonlehti. Pisut hapukamaid ja magusamaid tervislikud pealegi. Puuviljades ja marjades leidub erinevaid bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis koosmõjus omavad kosutavat ja tervendavat mõju. Kindlasti leidub neis bioflavonoide ja C-vitamiini, mis on tuntud antioksüdandid ja etendavad tähtsat osa veresoonte elastsuses ja tugevuses. Orgaanilised ained (õun-, sidrun-, viin- ja merivaikhape) soodustavad toitainete imendumist, mõjutavad energeetilisi protsesse ja aitavad kudedel taastuda. Puuviljades ja marjades leidub kergesti omastatavaid suhkruid fruktoosi ja glükoosi. Puuviljade ja marjade toimel viiakse organismist tõhusalt välja jääkaineid (kusihape, kusiaine ja kolesterool). See pole kaugeltki kogu võimalik kasu ja muidugi on igal puuviljal, marjal või õiel oma ainuomane toime. Sagedasemad külalised puuviljateedes on: Kibuvits (Rosa vosagiaca, R.majalis, R
annaabi.ee 
