pungakogumid paljundamise toitesegul Nelgid Õunapuu juurdumiskõlblikud regerandid Kasutatud kirjandus http://978-9985-830-87-1.blogspot.com/ http://powerhead.planet.ee/studie/baka/KLON.p df http://www.slideshare.net/mariliispani/meristee mpaljundus Bioloogia õpik 2.osa 3.kursus http://www.youtube.com/watch? v=72R5Xwu42iQ&feature=related 3.20 alates. Küsimused · Mis on kloonimine? · Mida paljundatakse meristeempaljundusega? · Mis taime osast on võimalik võtta meristeemkuddet?
talvejooksul kasutatakse seda söögiks inimestele või loomadele Pilt Naerisest : Paljundamine Saab paljundada Vegetatiivselt kui ka Generatiivselt . Vegetatiivselt paljundatakse peamiselt mitmeaastaseid taimi . Vegetatiivset paljundamist kasutamise põhjused : säilivad sordi morfoloogilised tunnused saadakse varajasem saak kultuur ei anna seemet. Generatiivse paljundamise viisid : sibulatega juurikate, puhmikute jagamisega pistikutega pookimisega meristeempaljundusega ehk koekultuuri meetodiga Kasvuaegne hooldamine Umbrohu kitkumine , taime kastmine liigsel põuaajal . Saagi koristamine ja säilitamine Naerist koristatakse siis kui vili on parajalt suur ja oma kõvaduse saavutanud. Pikaajaliseks säilituseks mõeldud naeris koristatakse enne tugevamate öökülmade saabumist, septembri lõpus - oktoobri alguses. Kaalikas säilib hästi kuni kevadeni. Säilitatakse kuhjas, keldris või hoidlas (puistes või konteinerites)
Transgeensed taimed Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel. Neli peamist taotlust : · Parandada saaduste tarbekvaliteeti ( säilivust, ainelist koostist, välimust ) · Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele · Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes · Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust ( külma-, kuuma-, põuataluvust vms ) Transgeensete taimede loomine on ühitatud meristeempaljundusega. Geenivektori ülekandeks kasutatakse tavaliselt agrobakterit. Õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Esimene geenitehnoloogiliselt muundatud taimesort (kauasäilivate viljadega tomat) lubati USA turule 1994. aastal (geeninokaudiga). Kõige rohkem on geneetiliselt muundatud : soja, mais, raps, riis, tomat, puuvili, raps, teravili. GMO - aretuse poolt · Kiired tulemused · Geenid teistelt liikidelt
· lihaloomad kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud · forell jt kalad kasvasid 2x suuremaks transgeensed taimed eesmärgid: · parandada saaduste kvaliteeti · suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukate suhtes(pestiidiresistentsus) · tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide (herbitsiidiresintentus) vastu · tõsta taluvust karmide keskkonnategurite vastu Saamine seotud meristeempaljundusega · agrobakter -elab mullas ja põhjustab taimede kasvajalikke muutusi , viies osa oma DNA-st taimerakku 1. taime meristeemkude viiakse söötmele 2. lisatakse GMO bakter 3. rakkude ühinemine ja muudetud DNA viimine meristeemrakkudesse 4. transgeensete võrsete eemaldamine uuele söötmele 5. juurdumine 6. taimede istutamine kasvuhoonesse DNA püssi kasutamine
GM-taimede kasvatamise kasu-ja ohutegurid Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel ning nende loomine on üldsiselt lihtsam kui transgeensete loomade loomine. See on ühitatud meristeempaljundusega ja õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Tehnogeneetilise muundamise peamine erinevus tavaaretusest seisneb selles, et GMO-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt, isegi fülogeneetiliselt kaugetelt liikidelt, näiteks bakteritelt, teistelt taimeliikidelt ja ka loomaadelt. Kõigepealt, GM-taime loomise protsessi toimub järgmiselt. Mõne organismi genoomist on
Kultuurtaimede insenergeneetilisel muundamisel on olnud neli peamist taotlust: · Parandada saaduste tarbekvaliteeti (säilivust, ainelist koosseisu, välimust); · Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele; · Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide (herbitsiidide) suhtes; · Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust (külma-, kuuma-, põuataluvust vms.). Transgeensete taimede loomine on üldiselt lihtsam kui transgeensete loomade loomine. See on ühitatud meristeempaljundusega. Geenivektori ülekandes kasutatakse siin tavaliselt agrobakterit. Õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. 3 KLOONIMINE Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni. 3.1 Taimede kloonimine meristeempaljundus Meristeempaljundus on üks taimnede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise
Vajalik geen viiakse otse munarakku või kasutatakse viiruseid. Transgeensed taimed. Neid luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel. Nende muutmise põhjused: parandada saaduste tarbekvaliteeti (säilivust, välimust, ainelist koostist); suurendada nende vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele; tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes; tõsta karmide ilmastikutingimuste taluvust. Transgeensete taimede loomine on ühildatud meristeempaljundusega. On ka teist tüüpi GMO-sid. Nende muundamine on transgeensetele vastupidine- rikutakse mõne kindla geeni struktuur suunatut mutatsiooni abil ära (kaotatakse tama funktsioon). Kuna muutus toimub DNA-struktuuris, siis pärandub see tunnus vms ka järglastele (kui organism on elu- ja paljunemisvõimeline). Seda tehnoloogiat nimetatakse geeninokaudiks. Nokaut-organismid. Geeninokaudi tehnoloogiat nimetatakse ka geenisihtimiseks. (Nokaut hiirte loomine
Transgeensed taimed. Luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel: Parandada saaduste tarbekvaliteeti (säilivust, ainelist koostist, välimust) Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide (herbitsiidide) suhtes Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust (külma-, kuuma-, põuataluvust vms) Transgeensete taimede loomine on üldiselt lihtsam kui transgeensete loomade loomine. See on ühitatud meristeempaljundusega (1.Agrobakteri plasmiidi sisestatakse geen, mis annab nt kaitse kahjurpututakse vastu 2. Bakter paljuneb 3. Taimerakud ja agrobakterid viiakse ühisele kasvusöötmele 4. Agrobakteri palsmiid tungib taimerakku ja võõrgeen siirdub kromosoomi 5. Transgeensest rakust kasvatatakse taim, mis on kaitstud kahjurputukate eest). Geenivektori ülekandeks kasutatakse agrobakterit. GM-taimede loojad ja levitajad väidavad, et nende
tekkima hakkavad, väetama hakata. Pistikute ja pistokste paremaks ja kiiremaks juurutamiseks on välja töötatud mitmesuguseid füsioloogiliselt aktiivsete ainete (taimehormoonide ja nende analoogide) segusid. Erinevate taimede jaoks on erinevad preparaadid (võimalusel mingi sellise preparaadi demostreerimine). Meristeempaljundus sisaldab peale paljundamise veel taimede tervendamist viirushaigustest. Eestis on kõige rohkem tegeldud kartuli meristeempaljundusega. Seda on kasutatud ka kirsside, maasikate ja nelkide, vähem teiste taimede paljundamisel. Meristeempaljunduse korral võetakse taime kasvukuhikust meristeem ja pannakse see antud liigile sobivale söötmele kasvama. Kohe viiakse läbi ka tervendamiseks vajalikud protseduurid (nt. sobival kõrgel temperatuuril hoidmine). Kui meristeem on söötmel korralikult kasvama läinud (seda ei juhtu alati, üsna sagedased on
tekkima hakkavad, väetama hakata. Pistikute ja pistokste paremaks ja kiiremaks juurutamiseks on välja töötatud mitmesuguseid füsioloogiliselt aktiivsete ainete (taimehormoonide ja nende analoogide) segusid. Erinevate taimede jaoks on erinevad preparaadid (võimalusel mingi sellise preparaadi demostreerimine). Meristeempaljundus sisaldab peale paljundamise veel taimede tervendamist viirushaigustest. Eestis on kõige rohkem tegeldud kartuli meristeempaljundusega. Seda on kasutatud ka kirsside, maasikate ja nelkide, vähem teiste taimede paljundamisel. Meristeempaljunduse korral võetakse taime kasvukuhikust meristeem ja pannakse see antud liigile sobivale söötmele kasvama. Kohe viiakse läbi ka tervendamiseks vajalikud protseduurid (nt. sobival kõrgel temperatuuril hoidmine). Kui meristeem on söötmel korralikult kasvama läinud (seda ei juhtu alati, üsna sagedased on
annaabi.ee 
