juust, pärmseened pagaritooted, alko, bakteri- ja pärmijuuretised juust ja vein, Louis Pasteur elu saab alguse elusast, vaktsineerimise põhimõte. Meditsiin: Alexander Fleming avastas penitsilliini, rohehallikust (pintselhallik). Biotõrje: seen seene vastu, feromoonid, bakteritoksiin putukate vastu, reovete puhastamine. Taimede meristeempaljundus: taimede vegetatiivse paljundamise e kloonimise meetod. Meristeemkude: algkude on taimede võrsete tippudes, pungades jm. Meristeemkoe omadused: kiire paljunemisvõimega, ei ole diferentseerunud, ei täida kindlat koe funktsiooni, totipotentsed-võivad diferentseeruda mistahes tüüpi rakkudes ja areneda tervikorganismiks, viirusvabad. Meristeempaljunduse kasut: saadakse viirusvabad taimed, raskesti paljundatatavate taimede istutusmaterjali saamiseks (orhidee), hävimisohus taimeliikide kaitseks, kartulid, maasikad, viljapuud, pohlad, nelgi d jne. Meristeempaljundamine: meristeemrakkude võtmine, rakud pannakse kasvama
1. Mis on kude? Missugused on kudede liigid? Sarnase ehituse, funktsioon ja päritoluga rakkude rühmad nimetatakse kudedeks. Tähtsamaid 6 rühma on algkoed e meristeemid, põhikoed, kattekoed, tugikoed, juhtkoed, erituskoed 2. Missugused on meristeemkudede iseloomulikud tunnused? Missugune jagunemise tüüp on iseloomulik meristeemkoe rakkudele? Missugused erinevused on meristeemkoe rakkude ja lehe eristunud rakkude ehituses? - Koosneb tihedalt paiknevatest elusrakkudest, kaks omadust - kiire paljunemine, diferentseerumisvõime, ta tagab kiire taimemassi juurdetootmine - primaarne ja sekundaarne meristeem, eristatakse 4 meristeemide rühma tipmine, külgmine,vahe, haavameristeem -meristeem rakkude õõs on täidetud tsütoplasmaga , keskel asub suur tuum, suuri vakuoole ei ole, rakukest on väga õhuke. -?????????? 3
12.12 Kloonimine Kloonimine see on geneetiliselt identse järglaskonna saamine, kui me paljundame mingit üksikobjekti (DNA molekul, rakk, organism) Saadud järglaskond moodustab klooni 22.12.12 Meristeempaljundus taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise üks meetod meristeemkude ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. meristeemkoe rakud on totipotentsed ei ole diferentseerunud (rakud võivad diferentseeruda mistahes tüüpi rakkudeks ja areneda tervikorganismiks) esmalt kasutati raskestipaljundatavate taimede istutusmaterjali saamiseks võimaldab saada viirusvabasid taimi tänapäeval paljundatakse: kartuleid, maasikaid, viljapuid, pohli, nelke, krüsanteeme, kaseliike,ohustatud taimeliike 22.12.12
Joonis I 1. Milliseid protsesse (2) on kujutatud joonisel I? Transgeenset paljunemist ja meristeempaljunemist. 2. Mida tehakse punktis 1? Lõigatakse DNA ahel lahti, siiratakse vajalik geen . 3. Kas punktis 3 asuv bakter on transgeenne? Jah 4. Millistes punktides (a, b, c, d, e) asuvad taimed on transgeensed? C, d, e 5. Millega on tegemist punktis b? Meristeemkoe rakud kasvusöötmel I 2. 1. 3. a b c d e Joonis II 1. Mida tehakse punktides 1 ja 3? 1. Restriktaasiga lõigatakse DNA lahti; 3.siiratakse DNA lõik 2. Mida tehakse punktides 2 ja 4? 2. Sobiv geen lõigatakse välja; 4. Ühendatakse DNA ligaasiga 3. Milleks kasutatakse loodud geenivektorit
kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub vare sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 5. Millal ja millest tekib taimes sekundaarne meristeem? Tekib juba eristunud kudedest; tekivad teisesed koed; toodab taimele kaitsvat kihti. Korgikambium ja haavameristeem. 6. Tipmine e. aplikaalne meristeem. a) mis taimes sellest meristeemist oleneb? b) mis iseloomustab selle meristeemkoe rakke? a) tagab elundite pikkuskasvu kas elundite tippudest või sõlmedest vahekasvu teel b) Elundi tipus asub väike rühm parenhüümseid rakke, mis poolduvad kiiresti. Neist allpool on rakud, mis jagunevad harvemini ja veelgi allpool on 3 rakkude rühma, millest eristuvad taime keha moodustavad koed. 7. Millised on põhikudede liigid? Mis on nende peamine ül. taime elus? 1) klorenhüüm - fotosüntees 2) säilituspõhikude - variainete lagundamine
Korp võib puuliigiti ja sõltuvalt puu vanusest olla erineva paksusega, liigile iseloomuliku faktuuri ja välimusega. Korba ülesanne on puutüve mehhaaniline ja termiline kaitsmine, nt metsapõlengute puhul mõne okaspuuliigivanade puude kümme kuni mitukümmend cm paks korp (harilik mänd ja ebatsuuga) ei lase tulekuumuses kambiumirakkudel hävida, mistõttu puud jäävad tulest kahjustamata. Korkkudet toodavad korgikambiumi e felleemi (sekundaarse meristeemkoe) rakud. 2. Koorele järgneb niineosa e floeem. Selle kaudu liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest ja okastest puittaime teistesse osadesse (laskuv vool), põhiliselt juurtesse. Tüve ristsuunas liiguvad toitained niinest algavaid ja säsi poole kulgevaid säsikiiri pidi. Niineosa tähtsaima koe moodustavad sõeltorud, mille vahel paiknevad elusad protolasmaga täidetud saaterakud. Niineosast võib veel leida niineparenhüümi ja puitunud rakukestadega niinekiude
Kulub palju aega vastavate tüvede saamiseks 4. Nimeta tähtsamad rakutehnoloogiad. · Taimede meristeempaljundus ehk kloonimine · Somaatiliste rakkude hübriidimine · Kunstlik viljastamine · Embrüosiirdamine · Loomade kloonimine · Tüvirakkude saamine ja rakuteraapia 5. Taimede meristeempaljundus(olemus, milleks kasutatakse). · Olemus meristeemkoe rakud võivad muutuda teisteks kudedeks. · Milleks kasutatakse? Raskesti paljunevate taimede istutamismaterjali kiireks tootmiseks aianduses Haigusvaba/viirusvaba istutusmaterjali saamiseks Hävimisohus olevate liikide kaitseks Eriliste omadustega taimede paljundamiseks 6. Hübridoomitehnoloogia ja monokloonsed antikehad(olemus, kasutamine). 7
Ühe grammi glükoosi lagundamiseks saadakse energiat umbes kaks ja pool kilokalorit. Energia seotakse enargiarikastesse ATP (adenosiintrifosfaat)-sidemetesse. ATP-energiat kasutatakse rakkudes füsioloogilis- biokeemilisteks protsessideks, taimede kasvuks ja arenguks, mineraalainete hankimiseks mullast jne. Toimuvat reaktsiooni kirjandab valem: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H20 + energia puittaimede hingamist mõjutavad mitmed tegurid. Intensiivselt hingavad meristeemkoe rakud: kambium, juurte ja võrsete kasvukuhikud ning noored taimekoed. Eri organitest hingavad kõige intensiivsemalt lehed, nende osa taime üldises hingamises võib ulatuda 30....60 protsendini. Intensiivselt hingavad ka valmivad viljad. Hingamise ja fotosünteesi suhe muutub puude eluea kestel, sõltudes paljudest faktoritest. Nooremad puud kasutavad sünteesitud ainete hingamiseks 30...40 protsenti, vanemad puud palju enam. See on põhjuseid, miks puude kasv vananedes aeglustub
bakteritoksiin tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda · Tööstuses Bioplast laguneb kiiremini Biogaas prügimägede lagundamine bakterite abil Bakterid toodavad ämblikuniiti, puuvilla, puhastavad maaki ja reovett Meristeempaljundus (vegetatiivse kloonimise meetod): 1. Kasvukuhikust võetakse algkoerakud, mis on totipotentsed, ja pannakse kasvusöötmele, mis on tahkestatud agar-agariga 2. Meristeemkoe rakkudest hakkavad arenema uued võrsed 3. Võrsed pannakse juurdumisöötmele, et aidata juurekasvu 4. Taime hoitakse nii kaua, kuni ta on istutamisvalmis Meristeempaljunduse tähtsus seisneb selles, et taimed on viirusvabad ja neid saab kiiresti ja palju aretada. Viirusvabad taimed on lopsakamad ja annavad rohkem vilja. Hübridoomitehnoloogia ja monokloosed antikehad: 1. Hiir immuniseeritakse mingi antikehaga 2. Hiire põrnast eraldatakse lümfotsüüdid 3
kambiumi tegevus. Puidu- ja niineosa vahel olev kambium toodab vegetatsiooniperioodil sissepoole vastu puiduosa uusi rakke, millised kasvavad ja millest lõpuks arenevad puiduosale iseloomulikud rakud - trahheed, trahheiidid, puidukiud (libriform) ja puiduparenhüümirakud. Väljapoole vastu niineosa toodab kambium niineosa rakke - sõeltorusid , saaterakke, niinekiude ja niineparenhüümi rakke. Puhkeolekus on kambium tavaliselt ühekihiline ja ta kuulub taimede algkoe ehk meristeemkoe hulka. Kambiumirakud on ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised ja üleni protoplasmaga täitunud suuretuumalised rakud. Puitu, milline tekib kambiumi tegevuse tulemusel nimetatakse teispuiduks. Puutüved koosnevadki põhiliselt teispuidust. Puutüve ristlõikes vaadeldes näeme, et puidurakkude ehitus ei ole ühesugune, koosnedes üksteist katvatest kontsentrilistest ringidest - aastarõngastest (iga-aastasest juurdekasvust)
annaabi.ee 
