Mangroovtaimed · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Mangroov · Paari meetri kõrgused · Kasvavad soolastes vetes · Kannatavad hästi soolast vett · 80 liiki mangroove Mangroovide juured · Nende juured on eriti hapnikuvaeses mudas · Et hapniku saada on nende juured osaliselt maapealseteks arenenud · Kuigi nad on soolase veega kohastunud pole see neile vajalik · Ükski teine taim pole nii hästi kohastunud kui mangroov Hall mangroov · Hingamisjuured
Meelemürgid noorte seas Meriliis Vahtra 10b Mis on meelemürgid? Meelemürk on aine, mille manustamine põhjustab inimese vaimses seisundis muutusi. Meelemürkidel on palju väljundeid. Alkohol Vähkitekitav aine Põhjustab aastas 2,5 miljonit surma On seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega Alkohol on kaloririkas Tubakas Tubakas leidub rohkem kui 4000 keemilist ühendit Kõrge terviserisk Erinevad viisid Narkootikumid Kanep Ecstasy Miks tarvitatakse meelemürke? Uudishimu Kaaslaste surve Suhete hõlbustamine Stressi leevendamine Igavusest Murede ja probleemide unustamiseks TÄNAN KUULAMAST !
Kautsukipuu · Sillaotsa põhikool · 8.klass · Meriliis Evart Kautsukipuu · Kummipuul on suur majanduslik tähtsus, sest selle saagist tehakse kummi(lateksit) · Puu nõuab palju vihma · Kasvatatakse peamiselt KaguAasias, aga ka Indias, Hiinas ja KeskAafrikas · Vanemad puud annavad rohkem saaki kui nooremad puud Mis on kumm ? · Kumm on kõrgelastne marerjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Rakendused · Veekindlad riided ja jalanõud
Kirjakeele ühtlustumine Rika-Johanna Uusen ja Meriliis Vahtra XB Kirjakeele ühtlustumine Eesti keele kujundamine kultuurkeeleks Kirjakeelt õpetati haridusasutustes, kasutati ametlikus suhtluses, õigusemõistmisel, majanduses, teadus-, ilukirjandus- ja ajakirjandustekstides Peale sõda 1947. aastal taastati keelekorraldus Keelekonverentsid 20. sajandi alguses hakkasid haritlased kasutama omavahelises suhtluses eesti keelt Polnud ühtset kirjakeele normi Eesti Kirjanduse Seltsi kirjaviisikomisjon Üle-eestiline keelekoosolek 30. mail 1908 Eesti kirjakeele konverents Arutati kirjaviisi häälduspärasemaks muutmist, kuid suuri muutusi ette ei võetud Võeti kasutusele sõnad pea, hea, seal, teadus, seadus (varem pää, hää jne) Otsustati kaotada H-täht sõnade algusest Tartu IV keelekonverents Toimus 1911. aastal Võõrnimede ja võõrsõnade õigekirja küsimused Sihitise k...
Metssiga · Meriliis Evart · Sillaotsa Põhikool · 8. klass Eluviis · Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades jne. · Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. · Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda. Toitumine · Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest. · Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja poegi, vihmausse, raibet jne. · Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Sigimine · Jooksuaeg on neil tavaliselt novembris, detsembris. · Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. · Poegi on 4...12 · Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks. · Sugukü...
Taastuvad loodusvarad Mariann Kolk Meriliis Vares 9d klass Loodusvarad kõik looduses leiduv, mida inimesed saavad oma hüveks kasutada jagunevad: taastuvad taastumatud Mets maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe- kõrge puittaimestik katab maakera pinnast 9,4% maismaast 30% Eestist 48% Vesi kõige levinum ja kõige ebatavalisem aine Maal Maa pinnast 70% hüdroelektrijaamad veeringe väike veeringe suur veeringe Loomad päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega jagunevad: selgroogsed imetajad linnud roomajad kalad kahepaiksed selgrootud liikide arv pole kindlel (kuni 4 miljonit) Muld taastumisek...
Lepatriinulased · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Välimus · Lepatriinulased on kumera selja ja ülaltvaates küllaltki ümara kehaga mardikad. · Seitsetäpplepatriinu punast või oranzikat värvi kattetiibadel on seitsmest mustast täpist koosnev muster, ülejäänud keha on must. · Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus. · Mõned lepatriinud on vöödilised ja ühevärvilised. · Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul.
Sebra · Koostas: Meriliis Evart · Kuupäev: 14.12.2009 Sebra eluviis · Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. · Ta on üsna hästi kohastunud eluks mägistes eraldatud piirkondades. · Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad. · Sebrade kari koosneb harilikult juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ühistest varssadest. Toitumine · Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. · Vahel närib puukoort, näksib ka lehti, pungi ja puuvilju. · Söömisele kulub sebral iga päev pikki tunde. · Seejuures jälgib ta pingsalt ümbrust, ega pole mõnd kiskjat lähenemas näha. Paljunemine · Märal on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. · Paaritumine toimub harilikult niisugusel ...
Viimane kauboi Näitlejad: Tanja Mihhailova, Piret Laurimaa, Carmen Mikiver, Karin Tammaru, Triin Lepik, Sepo Seeman, Ago Anderson, Jüri Vlassov, Lauri Kink, Tambet Seling, Ahti Puudersell, Margareth Sonntak või Meriliis Lillemägi. Enne kui ma teatrisaali sisenesin, oli minu arvamus sellest muusikalist juba selline, et tuleb mingi väga kantrilik etendus. Inimesed olid riides ka kantristiilis ja tegevuspaik oli ka selline kantrilik. See oli siis minu arvamus, kuid ma eksisin. Saali sisenedes ja lava nähes iseloomustas kantrit ainult riidevarnas olev kaabu. Kõik oli üsna tavaline alguses. Muusikal algas armastuslooga mida Sepo Seeman laulis. Niisiis ühele järgnes teine ja teisel kolmas
Mina ja diskrimineerimine Meriliis Parv Koolivägivald Tänavu on väga palju kaebusi tulnud koolivägivalla all kannatavate lastelt ja nende vanematelt. Lapsed ja noored kannatavad nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla all. Rohkem jäävad diskrimineerijate luubi alla need kes on vaesemad, teisest rahvusest, teisiti mõtlejatest ja ka need kes on targemad ja kel läheb paremini. Vaimse vägivalla all mõeldakse seda kui neid mõnitatakse , narritakse , solvatakse ja naerdakse
Meriliis Taimela 11b EV loomine, kui pöördepunkt Eesti ajaloos Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24.veebruaril 1918 oli kiirete aegade alguspunkt. Peale seda kuupäeva toimus palju tähtsaid sündmusi väga tihedalt. Äsja moodustatud ajutine valitsus pandi proovile juba järgmine päev, kui Tallinnasse saabusid Saksa väed. Saksa okupatsioon kestis küll väga lühikest aega, kuid selle lühikese 9 kuu jooksul saadeti laiali
Viljandi ordulinnuse varemed Meriliis Ojamäe Lihula 2012 Sissejuhatus Linnusest Ajalugu Vallutamised Huvitavad leiud Rippsild Tänapäev Linnusest Oli Liivimaal suuruselt teine linnus Koosnes pealinnusest ja kolmest eeslinnusest Linnusel oli kaks väravat, üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav, teise kaudu pääses linna Ajalugu Üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224.aastal Tööde käigu kohta andmed puuduvad Varasema ehitusetapiga seostub lisaks piirdemüürile vähemalt üks konvendihoonele eelnenud hoonetest, kuid pole teada, milline see oli Viljandi ordulinnus praegu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sisehoov ehk kaevu...
Linnud · Sillaotsa Põhikool · 7. Klass · Meriliis Evart Suitsupääsuke Hirundo rustica · Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. · Kehapikkus on 1922 cm. · Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega. · Suitsupääsuke eelistab pesapaiga valikul kultuurmaastikke. · Suitsupääsukese kutsehüüd on "vidiitvidiit", laul on enamasti kiire ja pikk, meenutades vidinat. · SUITSUPÄÄSUKE ON EESTI RAHVUSLIND !!!
Hiina · Sillaotsa põhikool · 8.klass · Meriliis Evart Hiina · Riigikeel Hiina · Pealinn Peking · President Hu Jintao · Peaminister Wen Jibao · Väljakuulutamine 1. oktoober 1949 Hiina ajalugu · Keisri ülesandeks oli valitseda riiki õiglaste ning tarkade nõuandjatega. · Kuna suurt tähelepanu pöörati arhitektuurile ja ehitusele ehitati Huanghe ja Jangtse jõge ühendav Suur Hiina kanal. · Palju kuulsust tõi Hiinale ka portselan. · Terve keskaja vältel oli portselani valmistamine väljaspool Hiinat tundmatu. Portselan · Portselan on keskaegses Hiinas leiutatud materjal peamiselt nõude ja kujukeste valmistamiseks. · Uusajast alates levis portselan ulatuslikult ka Euroopas. · Portselani saadakse teatud liiki savi termilisel töötlemisel. Hiina ajaloost üldisemalt · Hiina on üks maailma vanemaid riike,...
Lydia Koidula · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Lapsepõlv · Sündis 24. Detsember Vändras 1843. aastal. · Isa oli eestlane. · Ema oli sakslanna. · Kodukeeleks oli saksa keel. Hariduskäik · Isa õpetas kodus lugemist ja arvutamist. · 1854. aastal lõpetas ta Pärnu tütarlastekooli. · Esimesed luuletused olid saksa keeles. · 1862. aastal lõpetas TÜ Abistas isa "Perno Postimehe" ja "Tartu Postimehe" juures. Abielu · 1873
1949. aastal tuli jälle hirmus küüditamine, veeti kaasa väiksed lapsed, vanad inimesed kõik. Veneajal elu läks nagu ta läks. Maal olid kolhoosid, linnas oli töö, puudus ja viletsus oli igal pool, puudus oli söögist, peale sõda ei olnud mitte midagi. Nagu vanavanaema ütles, et sõda oli sõja otsa ning tal oleks veel pikalt rääkida, aga kuna ta elab mandril, siis pidi lühidamalt rääkima. Meriliis Semjonov 9c klass Kuressaare Gümnaasium
Adavere Põhikool Planeet Veenus Referaat Autor : Meriliis Laarmaa Juhendaja : Õp. Peeter Aruoja 2012 SISSEJUHATUS Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet . Minimaalne kaugus 42 milj. Km . See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu
Looduslikku loodust hävines palju Tsernobõli katastroofis, millest ma eespool juba kirjutasin. Omaette probleem on lekkiv sarkofaag, mis vajab väga suuri ja koheseid investeeringuid, või kordub 20. aasta tagune tragöödia. Kuid areneval Ukrainal pole selliseid summasid kuskilt võtta. Jääb loota vaid lääne riikide abile. Tallinna Järveotsa Gümnaasium Ukraina Õpilane: Meriliis Kundla 11 B klass Tallinn 2010
Põltsamaa Ametikool KOKANA ITAALIASSE TÖÖLE Referaat Autor: Meriliis Laarmaa Õppegrupp: K13K Juhendaja: Elle Kohv Kaarlimõisa 2014 Sisukord Sisukord……………………………………………………………2 Sissejuhatus……………………………………………………….3 Üldandmed ning elamisvõimalused……………………………..4 Loodus……………………………………………………………...5
annaabi.ee 
