kuhu pannakse välja näidisekast külmutatud vähkide ja krevettide, austrite ja rannakarpide, meriahvenate ja merikeeltega Portugallased armastavad keedetud kalast roogi, mida üldjuhul serveeritakse ohtra kapsa ja keedukartuliga ning kallatakse üle vähese õli ja äädikaga. Mitmed kalaroad on tõelised kohalikud spetsialiteedid. Caldeirada on paks kalahautis. Ameijoas na cataplana on Algarvest pärit roog, mis koosneb aurutatud ranna-või merikarpidest koos vorstikeste, tomatite, valge veini, singi, sibula ja maitseürtidega. Acorda de marisco on paks ja vürtsikas küüslaugu lõhnaline leivasupp, milles on paksult hakitud mereande ning millesse enne serveerimist segatakse sisse toored munad. Lulas recheadas on riisi, oliivide, tomatite, sibula ja ürtidega täidetud kalmaariroog. Sardiinid on väga maitsvad ning neid serveeritakse harilikult grillitult. Tursk (bacalhau) on Portugali rahvustoit. Parim viis seda maitsta on
Eelised: *Hästi poleeritav Puudused: *Ei ole eriti hea kulumis-ja külmakindel Kiltkivi Kiltkivi leidub Eestis palju-põhjarannikul moodustab ta ühes paekiviga pakse kihte.Sageli leidub kiltkivis ka kivistisi. Kiltkivi on settekivim-tekkinud savist, kiltsavist, vulkaanilisest tuhast ja teistest peene struktuuriga kivimitest, mineraalideks on kvarst, seritsiit, kloriit, mõningal määral grafiit, titaanoksiid ja raudoksiidid. Vastupidiselt lubjakivile, mis koosneb merikarpidest ja luudest, võivad mõned kiltkivid sisaldada ka graniidi osiseid, mis muudavad nad sillerdavaks ja/või kõvaks. Kiltkivi on kõva, tihe ja peene struktuuriga kivim, mis lõhestub õhukesteks plaatideks piki tasapinda. Selle põhjuseks on rekristalliseerumine surve all ja see toimub tavaliselt aluskihtide suhtes teatud nurga all. Kiltkivi saab kergesti isegi noaga üksikuteks lehekesteks killustada, millest ta ka oma nime on saanud. Peenekskihistunud kiltkivi on kuiva savipuru sarnane.
Paleoliitikum 2 mln a kuni 10 000 a tagasi Kromanjoonlased meiega samasse liiki kuuluvad inimlased, nimetus Cro-Magnon'i kaljujooniste järgi. Nendega algas visuaalsete kujundite loomine. Vanimaiks kunstiteosteks peetakse Lääne- ja Põhja-Austraaliast leitud kaljujooniseid u 60 000 50 000 a tagasi. 40 000 20 000 a tagasi sellest ajast leitud mammutiluust loomakujutisi, samuti leidus neid koobaste seintel värvitult ja kraabitult. Tarbeesemed ehted, nt merikarpidest kaelakeed, hiljem ka mammutiluust Skulptuurid - Inimest kujutati vähe, üks tuntumaid Willendorfi Venus (30 000 25 000 a tagasi), seotud naiste- ja viljakusekultusega, nägu on välja töötlemata. Enamasti säilinud kas väikesed skulptuurid või suurte tükid. Koopamaalid Altamira seinamaalid Hispaanias, avastati 19. saj-l Santuola poolt. Maalingud mitmevärvilised, realistlikud. U 15 000 a vanad. Lascaux koopad Prantsusmaal, 15 000 10 000 a vanad seinamaalid
Darost kullast ja ahhaadist. Ülemises servas kullast sepistatud ribad, mida kanti ümber pea. Samuti käevõrud, kaelakeed, ripatsiga kaelaehted, sõrmused, kõrvarõngas, koonuselised juukse ornamendid ja prossid. Selliseid ehteid ei maetud surnutega koos vaid pärandati põlvest põlve. Ning need leiti peidetuna rikaste kullaseppade ja kaupmeeste kodudesse. http://www.harappa.com/indus/79.html Naised kandsid hulgaliselt käe- ja jalavõrusid, mis olid enamasti tehtud merikarpidest või olid keraamilised aga mõnikord ka metallist. Samuti ohtralt kaelakeesid, valmistatud kaunitest kividest, näiteks: punane ahhaat, karneoolid ja roheline siugkivi. Ainsaks riietusesemeks oli nähtavasti lühike seelik. Mehed kandsid ka ehteid ning niuete ümber seotud riideriba. Kangas oli kootud, puuvillane või villane ning tõenäoliselt eredavärviline või mustriline (ei saa päris kindlalt siiski öelda) (McIntosh ja Twist 2001: 60-62)
Oluline saakloom metshobune. Metshobuste karja püüti taga ajades kaljuservadelt alla kukutada. Madeleine'i kultuur (18k - 10k e.m.a.) Kesk- ja Lääne-Euroopa viimane paleoliitiline kultuur. Hõlmas ala Ibeeria ps-st Poolani. Elanikud tegelesid peamiselt põdrajahiga. Iseloomulikeks esemeteks mitmesugused lõiketerad, luuriistad, mikroliidid (hästi väikesed tulekiviesemed), kujukesed, merikarpidest ehted, luudest ripatsid. Hamburgi kultuur (13k - 10k e.m.a.) Madeleine'i kultuurist mõjustatud hilispaleoliitiumi kultuur, mis levis Põhja- Prantsusmaalt Põhja-Saksamaale, Lõuna-Skandinaaviasse ja Poola aladele. Kultuurile on iseloomulikud tulekivist tehtud "nokaga" puurid, millega on hea sarvi uuristada. Rohkesti kasutati ka mitmesuguseid luuriistu. Tähtsaim saakloom põhjapõder.
aga selgub, et ühe teatud kauba kasutamine maksevahendina lihtsustab koguprotsessi tunduvalt, sest kaupade ja teenuste vahetamisel ei ole enam tarvis vajadust vastastikust kokkulangemist. Loomulikult on selle konkreetse kauba puhul raha funktsioonide täitmise üheks eeltingimuseks, et seda tunnistataks maksevahendina kogu majanduses, olgu siis traditsioonide, mitteametlike konventsioonide või seaduse tõttu. Kauprahana on käibinud erinevad esemed, sealhulgas vampum (merikarpidest valmistatud helmed) Ameerika indiaanlastel, erksavärvilised kaurikarbid Indias, vaalahambad Fidzil, tubakas esimestes Põhja-Ameerika kolooniates, suured kivikettad Vaikse ookeani Yapi saarel ning sigaretid ja alkohol Teise maailmasõja järgsel Saksamaal. 7. Kaupa esindav raha Kaupa esindav raha on üks rahavormidest. Erinevalt täisväärtuslikust kauprahast, on kaupa esindav raha siis, kui teda ei saa kasutada rahana, väikese väärtusega või väärtusetu
selgub, et ühe teatud kauba kasutamine maksevahendina lihtsustab koguprotsessi tunduvalt, sest kaupade ja teenuste vahetamisel ei ole enam tarvis vajadust vastastikust kokkulangemist. Loomulikult on selle konkreetse kauba puhul raha funktsioonide täitmise üheks eeltingimuseks, et seda tunnistataks maksevahendina kogu majanduses, olgu siis traditsioonide, mitteametlike konventsioonide või seaduse tõttu. Kauprahana on käibinud erinevad esemed, sealhulgas vampum (merikarpidest valmistatud helmed) Ameerika indiaanlastel, erksavärvilised kaurikarbid Indias, vaalahambad Fidzil, tubakas esimestes Põhja-Ameerika kolooniates, suured kivikettad Vaikse ookeani Yapi saarel ning sigaretid ja alkohol Teise maailmasõja järgsel Saksamaal. 7. Kaupa esindav raha Kaupa esindav raha on üks rahavormidest. Erinevalt täisväärtuslikust kauprahast, on kaupa esindav raha siis, kui teda ei saa kasutada rahana, väikese väärtusega või väärtusetu
Eluhooneid oli 3040, u 200300 inimest. Majadel kivist vundament, savitellistest müürid. Katus oli kaldus, toetus postidele. Katusesõrestik ritvadest ja okstest, kaetud savi ja õlgedega. Majad olid nelinurksed, neis oli vaid üks ruum. Hakati viljelema oliive. Tüüpiline keraamika maalitud. Harilikult kollasele v värvimata taustale musta v valgega maalitud spiraale ja meandreid. Diminist on leitud pottsepaahi. Diminis juveliirikunstile spetsialiseerunud käsitöölised, tegid ka merikarpidest ehteid. Neoliitikumi lõpul ja varasel pronksiajal käis Dimini alla. Euroopa põhjapoolsematel aladel on kliima mõõdukam kasutati teistsuguseid viljelustehnikaid. Üks sealseid kultuure sai alguse Doonau keskjooksu piirkonnas paelkeraamika kultuur (u 55004500 eKr). Levis see Lõuna-Hollandini läänes ja idas Visla jõeni ja Dnestri ülemjooksuni, levis ka Ida-Prantsusmaal ja Rumeenias. Üldiselt kontsentreerus rohkem sisemaa-aladele. Põhjapoolsetel rannikualadel elasid sel ajal
imetajatele, kes elasid Euroopas viimase jääaja lõpul. Varased leiud pärinevad kõik üksnes Prantsusmaalt. Iseloomulikud esemed on mitmesugused lõiketerad ja luuriistad. Kultuuri lõpu pool tuleb järjest rohkem kasutusele rohkem mitmesuguseid mikroliite, st väikesi kiviesemeid. Ka selle kultuuri kandjad valmistasid väikeseid kujukesi. Rohkesti on teada mitmesuguseid ehteid, mida valmistati teokarpidest, merikarpidest. Kiskjahammastest ripatsid ja fossiilid. Paleoliitiline kunst jõudis tipptasemele. Selle heaks näiteks on koopamaalingud (nt Lascaux ja Altamira kopad). Hamburgi kultuur (u15 00013 000 a tagasi). Hilispaleoliitikumi lõpu kultuur, mis levis ilmselt Põhja-Prantsusmaalt Lõuna-Skandinaaviasse põhjas ning Poolasse idas. 27 Kultuurile on iseloomulikud nokaga puurid sarve uuristamiseks, rohkesti kasutati mitmesuguseid luuriistu
annaabi.ee 
