Põhja-Kanada Kanada tundravööndis on jaanuari kekmine temperatuus alla -30 kraadi , juulis +5 kraadi. Taimkatte moodustavad nagu mujalgi tundras peamiselt samblad. Kivistel pindadel kasvavad samblikud. Loomadest on esindatud lemming , polaarrebane ja hunt , metsik põhjapõder karibuu- ning mustksuveis. Suvel pesitseb rannikutel hulgaliselt veelinde, meresid asustavad hülged ja põhjapoolkera suurimad loivalised morsad ehk merihobud. Atlandi ookeani loodeosa vetes elavad suured imetajad grööni vaalad. Rahvastiku peamine tegevusala nii talvel kui ka suvel on mereloomapüük ja kalastus. Eskimod saavad enamiku toidust ja rõivamaterjalidest mereloomadelt. Jahil ja koormate veol on vältimatuteks abilisteks erilised , suured ja tugevad eskimo tõugu koerad. Tänapäeval kasutatakase tundras liikumiseks koerarakendite kõrval üha rohkem mootorpaate ja-kelke. Raskemaid
Arktika: Avar ja jäine kõnnumaa. Polaaröödel keskmine temperatuur 32 kraadi C. Tundra, kasvavad sambad ja samblikud, kääbuspajud, külmakindlad õistaimed Hülged, merihobud, karbikarjad, grislikarud, hundid, rebased, nirgid, vöötoravad, rongad, lumepüüd ja kakud. Peamine tegevusala: hülgejaht. Selle ajal elati igludes. Veel tegeleti vaalapüügi ja morsajahiga. Alaska inuitid ehitasid karmakeid(kuplikujulised onnid). Jumalate asemel usuti jahiloomade vaimudesse. Looderannik: Leebe ja niiske kliima. Palju lahtesid. Tegeleti kalapüügi, vaala, hülge, pringli, merilõvi ja merisaarmajahiga
kiirusega 3-6 meetrit suve kohta. Selle tagajärjel kaovad mitmed saared ja maismaa pindala väheneb. Juhul kui temperatuuri kasv kiireneb veelgi, kaob taiga tsoon peaaegu täiesti: jääb vaid osa arktilisest Siberist. Laialeheliste metsade arvukus kasvab mitmeid kordi. Mitmete loomade elukeskkond muutub, juba praegu on leida Islandil pääsukesi ja Suurbritannias hõbehaigruid. Mitmed liigid, nagu hülged, valgekarud ja merihobud, võivad Maalt lõplikult kaduda. Tekivad soodsad tingimused haiguste levikuks: niiske ja soe ilmastik. Oletatakse, et 21. sajandi keskpaigaks suureneb malaariahaigete hulk 60% võrra. Kõrbestumine ekvatoriaalsetel aladel kasvab oluliselt ning ÜRO arvutuste kohaselt on 2050. aastaks maailmas kakssada miljonit kliimapagulast. Arvatavasti püüab inimene tulevikus võtta kliima oma kontrolli alla, kuid liiki Homo sapiens võib oodata sama faatum, mis dinosauruseidki
Baer unistas ammu reisist polaaraladele. Just seal, kaugel põhjas, karmi looduse rüpes, lootis ta välja selgitada orgaanilise elu levikuvorme. 1820. aasta maikuus asus Baer koos Tartu ülikooli loodusteadlase Lehmanni, Peterburi rahapaja kunstniku Rederi, zooloogiamuuseumi preparaatori Filippovi ja teenistuja Dronoviga Novaja Zemlja poole teele ning juulikuus atsus Karl Baer Novaja Zemlja pinnale, mida polnud veel ükskiloodusteadlane uurinud. Teda huvitasid nii hiiglaslikud merihobud kui väikesed meduusid, jääkarud ja põhjapõdrad, polaarrebased ja veetaimed, meelespead ja kääbuspajud, Novaja Zemlja kliima iseärasused ja geoloogiline ehitus. Karl oli sellel kaugel maal nähtust väga imestunud. Rohelises rohuvaibas leidis ta kirevaid lilli. Kõige rohkem oli õrnsiniseid meelespeasid, mille värv oli haruldlases kooskõlas violetsete kaljudega. Karmid tuuled surusid taimevarred, vaevakaskede ja kääbuspajude tüved vastu maad.
Mereloomad Merihobu Merihobud on soojade merede lummavad asukad. Tänu seljauimele liiguvad nad vees ringi püstiasendis. Eksisteerib 35 liiki merihobusid: alates pisikestest, 2,5 cm pikkustest kuni 25 cm pikkuse. Neid võib vaadelda madalates, soojades vetes, taimedega läbikasvanud merepõhjas.Tihemini kohtab merihobukesi hoovuste läheduses, mis garanteerivad neile piisava koguse põhitoitu, milleks on plankton. Et vool neid ära ei viiks, mähivad nad oma pikad, spetsiaalselt haaramiseks kohastunud sabad taimede ümber.Nad elavad piki Indoneesia rannikut kuni Austraaliani, piki Euroopa, Aafrika ja Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikut. Mõned liigid elavad Vaikse ookeani Ameerika ranniku vetes. Meritäht Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. meritähed kuuluvad okasnahksete hõimkonda Meritäht näeb enese ümber toimuvat silmadega, mis paiknevad kii...
Sademed langevad peamiselt lumena. Sademetehulk ei ületa 100-200 mm/a . Esinevad tuuled ja tuisud. Huvitav nähtus on virmalised . Elustik: Elustik on liigivaene, kuid äärmiselt omapärane. Taimestikku on ainult arktilistel saartel ja mererannikul. Jääväljadel taimi ei kasva. Taimedest kasvavad seal vetikad. Samblad, samblikud ja üksikud õistaimed. Näiteks polaarmagun. Loomadest elavad Arktikas sinivaalad, merihobud ja hülged. Seal liiguvad ka jääkarud, kes on maailma suurimad kiskjad. Samuti elavad seal polaarrebane ja polaarhunt. Lindudest on levinud hahad, polaarkajakad ja jääkaurid. Inimtegevus: Püsiv inimasustus Arktikas puudub. Gröönimaal elavad inuitid, kes on osavad kalastajad ja hülgekütid. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik. Lühiajaliste töölepingute alusel käiakse seal kivisütt kaevandamas ja seda on kasutatud ka uurimustööde tegemiseks. 2
annaabi.ee 
