Meretransport Kerttu Geidik Geidi Steinberg 11b Mereveondus tegeleb kauba- ja reisivedudega üle mere üks odavamaid transpordiliike suured veokogused hooldus ja sadamate ehitus maksab suurem hulk maailma kaupadest meritsi Miinused Aeglane Kaup tuleb hiljem ümber laadida Plussid Mahutab korraga palju kaupa Odav Ei ole vaja spetsiaalseid teid Mereveondus Eestis Hästi arenenud Palju häid sadamakohti Aastaringne vedu Eesti suurim eksportharu 30 kaubasadamat Fakte Eesti mereveondusest Muuga sadam on Läänemere üks suurimaid ja moodsamaid sadamaid Kokku veeti 2003.a Eesti sadamate kaudu 47 miljonit tonni kaupa Tallink Asutati 1989.a Kauba ja inimeste vedu Liinid TÄNAME KUULAMAST !
kõrge. Eestis on meretransport hästi arenenud. Siin on palju häid sadamakohti, mis ei külmu ka talvekuudel ja seetõttu on merevedusid võimalik teha aasta läbi. Eesti meretranspordil on võrdlemisi pikad traditsioonid, mis jätkusid ka Nõukogude okupatsiooni oludes. Mitmeid sadamaid kasutaski pikka aega okupatsiooniarmee, osad lasti lihtsalt laguneda. Samal ajal rajati uus ja võrdlemisi moodne sadam Muugale ja küllaltki korralik laevastik. Peale taasiseseisvumist suutis mereveondus enda kanda võtta järsult kasvanud veod ja reisiliikluse Soome, Rootsi ja Lääne Euroopa riikidega, säilitades samal ajal suure osa Vene transiitveostes. Eesti mereveondus on konkurentsivõimeline ka rahvusvahelisel veoturul, teenides "merevoorimehena" riigile suuri tulusid. Tegelikult ongi mereveondus Eesti suurim eksportharu. Edasist arengut võib hakata takistama TallinnPeterburi raudtee tehniline mahajäämus. Peamised kaubad, mida meritsi
.................................8 2.1 Muuga sadam....................................................................8 2.2 Paldiski lõunasadam..........................................................9 2.3 Tallinna Vanasadam.........................................................10 Kokkuvõte....................................................................... 12 Kasutatud materjalid.......................................................14 SISSEJUHATUS Meretransport ehk mereveondus on transpordiharu, mis tegeleb nii kauba- kui ka inimesteveoga meritsi. Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, kuna korraga saab transportida suuremates kogustes ning erinevaid kaubaartikleid. Ka mereteede “ehitamine” ei maksa midagi, küll aga sadamate ehitus, hooldus ja akvatooriumite süvendamine. Just Läänemere-äärsed rahvad on meretranspordi võimalusi hästi ära kasutanud.
Bulgaariale ka esikoht terves maailmas. Kaubaveos on tähtsal kohal raudteed, kuid investeeringute puudumise tõttu on need muutunud liiklusohtlikuteks. Doonau ületamiseks kasutatakse põhiliselt parvlaevu, 1980 oli Doonaul ainult üks sild. Ka linnatransport ei vasta vajadustele. 1979 hakati ehitama Sofia metrood, selle esimene lõik on ikka veel lõpetamata. Bulgaaria sisevedudest on kõige populaarsemad raudtee ja autotransport ja väliskaubandusesjõe- ja mereveondus. Raudteede kogu pikkus Bulgaarias on 4267 km. Ise ekspordib ta riideid, jalanõusid, rauda, veine, tubakat, terast ja masinate osasid. Aga samas impordib kütust, mineraale, toormaterjale, masinaid ja metallimaake. Eksport: Venemaa 15%; Saksamaa7%; Kreeka 6% ; Itaalia 6% ; Rumeenia 2 % ; ja muud. Import: Venemaa 30%; Saksamaa 12 %; Itaalia 5 %; Austria 3 % ; Suurbritannia 3% ja muud 47 %. Tugevad küljed: kvisüsi ja maagaas. Põllumajandus, eriti viinamarjakasvatus , veivi
Kaubaveos on tähtsal kohal raudteed, kuid investeeringute puudumise tõttu on need muutunud liiklusohtlikuteks. Doonau ületamiseks kasutatakse põhiliselt parvlaevu, 1980 oli Doonaul ainult üks sild. Ka linnatransport ei vasta vajadustele. 1979 aastal hakati ehitama Sofia metrood, selle esimene lõik on ikka veel lõpetamata. Bulgaaria sisevedudest on kõige populaarsemad raudtee ja autotransport ja väliskaubandusesjõe- ja mereveondus. Raudteede kogu pikkus Bulgaarias on 4267 km. Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud.
17 71.90 61.62 63.91 31.59 18. 1 55.31 55.66 53.24 58.06 53.18 39.33 28.62 19. 2 52.16 53.86 40.65 51.70 52.51 22.77 18.72 8. Küsimustele vastamisel kasutage Singapuri kohta antud infot. Pindala on 699,4 km2 Rahvaarv 4,6 miljonit Rahvastiku tihedus 6653 in/km2 SKT ühe inimese kohta 53143 USD (2009. a) Singapuri majanduses on olulisel kohal mereveondus, lennundus, transiitkaubandus, turism, kasiinoäri ning tööstusharud, mille toormaterjalid imporditakse ja tooted eksporditakse, eelkõige elektroonika- ja farmaatsiatööstuse tooted. 2/3 Singapuri tööstustoodangust eksporditakse. Singapuri tööstustoodangust annab 37% elektroonikatööstus. Maailma suuremate hulka kuuluvat Singapuri meresadamat läbib aastas 130 000 kaubalaeva. Singapuri laevaregistris on 3000 kaubalaeva.
annaabi.ee 
