Kuid sellise dokumendi puudumine ei välista pretensiooni ja/või hagi esitamise õigust, kui tõendatakse, et akti koostamisest keelduti ilma mõjuva põhjuseta. Pretensioonide ja hagide esitamise õigus: Ühtne süsteem selles küsimuses, olgugi et mitmete riikide kaubanduslikku meresõitu reguleerivad koodeksid/seadused on püüdnud seda teha, sisuliselt puudub. Eelkõige sõltub see sellistest dokumentidest, nagu kaupade ostu-müügi leping, prahileping, kaupade mereveoleping, reisija mereveoleping, lähte- ja sihtsadama asukohariigi seadusandlusest jne., kusjuures olulist tähtsust omab nõude iseloom. Millised õigusdokumendid reguleerivad küsimust, tuleb vaadelda igal konkreetsel juhul eraldi. Tavaliselt on nõuete esitajateks prahtijad, kaubasaatjad, kaubasaajad, kindlustusfirmad, aga võivad olla ka sadamad, stividori- ja laofirmad, nimetatud firmade üksikud töötajad jne. Pretensioonide esitamise ja läbivaatamise aeg sätestatakse:
4. Konossement täidab väärtpaberi funktsioone 3. Põhjendage, miks konossement ei saa olla mereveolepinguks. Iseseisvalt konossement ei tramp- ei liinivedudes kauba mereveolepinguks ei ole, kuna: · Konossement on ühepoolne merevedaja dokument, mis üldjuhul antakse välja peale lasti laadimist · Trampvedudes on mereveolepinguks prahileping, millise põhiliseks vormiks on tsarter ja millele on viide konossemendis; · Liinivedudes moodustub mereveoleping üheaegselt mitmest dokumendist (tellimiskiri ja laevaliini kinnitus, konossement või mereveokiri, laevaliini üldtingimused, tariifid, graafikud vm). Mereveoleping sõlmitakse sisuliselt tellimiskirja ja selle kinnituse väljastamisel; konossement täiendab mereveolepingut. 4. Kuidas liigitatakse konossemente kaubasaaja näitamise järgi (inglise- ja eestikeelsed nimetused)
tänapäeval. See tähendab, et prahiturul osalejad suhtlevad omavahel ning sõlmivad lepingud elektrooniliste sidevahendite abil. Prahimaakleriks on üksikisik või ettevõte, kes pakub vahendajateenust ühelt poolt prahtijale, kes on oma kauba transportimist vajav kaubaomanik või tema esindaja (ekspedeerimisfirma), teiselt poolt oma laevale tööd otsivale laevaomanikule või -operaatorile. 2. VAJALIKUD DOKUMENDID MERELOGISTIKAS Mereveoleping. Vedaja vastutus Vastavalt mereveolepingule kohustub vedaja (ingl carrier), kelleks võib, kuid ei pruugi alati olla laevaomanik, kindlaksmääratud sadamas kauba saatjalt (ingl shipper) vastu võtma, sihtpunkti vedama ja andma seal üle vastava volitusega isikule ehk kauba saajale (ingl consignee). Prahtija (ingl charterer) kohustub maksma vedajale kaubaveo eest lepinguga määratud tasu (veotasu või prahiraha). Peale laevaomanikku võib mereveoteenust osutada isik,
Prahilepingu ja konossemendi vahe?? Prahileping sätestab kõik eeloleva veo tingimused, millest lähtudes peavad pooled hakkama kauba merevedu teostama. Trampveol väljaantaval konossemendil ei ole veolepingu funktsiooni, selle abil saab kaubasaaja üldjuhul kinnitada prahilepingu täitmist või mõnel juhul osalist või täielikku mittetäitmist. ,,reeder" isik kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Prahiraha lepinguga määratud veotasu Mereveoleping peab sisaldama: 1. Lepingupoolte nimed 2. Prahiraha suurus 3. Laeva ja kauba kirjeldus 4. Laadimis- ja saabumiskoha nimed. Poolte soovil lisaandmed. Mereveolepingu kaks põhiliiki: 1. Prahileping ehk tsarterveoleping 2. Liinikonossement ehk meresaatekiri. Ajutised, asendusveolepingud: 1. Tellimuskiri (liinivedudel) 2. Kaikiri (liini ja tramp) 3. Kinnituskiri (tramplaevandus) Kaikirja saadab vedaja - Kaikiri kujutab endast dokumenti, kus on kirjeldatud pakutava veo
Kuid sellise dokumendi puudumine ei välista pretensiooni ja/või hagi esitamise õigust, kui tõendatakse, et akti koostamisest keelduti ilma mõjuva põhjuseta. Pretensioonide ja hagide esitamise õigus: Ühtne süsteem selles küsimuses, olgugi et mitmete riikide kaubanduslikku meresõitu reguleerivad koodeksid/seadused on püüdnud seda teha, sisuliselt puudub. Eelkõige sõltub see sellistest dokumentidest, nagu kaupade ostu-müügi leping, prahileping, kaupade mereveoleping, reisija mereveoleping, lähte- ja sihtsadama asukohariigi seadusandlusest jne., kusjuures olulist tähtsust omab nõude iseloom. Millised õigusdokumendid reguleerivad küsimust, tuleb vaadelda igal konkreetsel juhul eraldi. Tavaliselt on nõuete esitajateks prahtijad, kaubasaatjad, kaubasaajad, kindlustusfirmad, aga võivad olla ka sadamad, stividori- ja laofirmad, nimetatud firmade üksikud töötajad jne. Pretensioonide esitamise ja läbivaatamise aeg sätestatakse:
lähtesadama ja sihtsadama nimed. Poolte nõusolekul võib sellesse lisada muid tingimusi ja klaus- leid. Olenemata sellest, kes korraldab laadimislossimistööd ja tasub nende eest, kannab vedaja vas- tutust kauba säilimise eest selle veoks vastuvõtmise hetkest kuni saajale üleandmise hetkeni. Mereveoleping sõlmitakse alati kirjalikult. Mereveolepinguga sätestatakse, kas kauba veoks kasutatakse kogu laeva, selle osa või kindlaid laevaruume. Kui lepingus ei ole määratud tingimusi laeva konkreetse osa või ruumide kasutamise kohta, on vedajal õigus paigutada kaup laevas oma äranägemise järgi.
annaabi.ee 
