Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium Paleosoikum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paleosoikumi elustik Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed, hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed, kollalaadsed ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul
Merede pealetund niiske kliima, sõnajalgtaimede metsad,kahepaiksete ajastu , esimesed roomajad. Devon-395 maismaa kerkimine sõnajalgtaimede levimine,kalade ajastu ,putukad ja kahepaiksed. Silur-435milj. Suured sisemered,pehme kliima,esimesed maismaaselgrootud primitiivsed kalad. Ordoviitsium 500 milj, mandrite vajumine ja merede pealtundpehme kliima, valdavalt merevetikad esimesed maismaataimed,pea ja lülijalgsete areng. Kambrium-600 milj. Merevetikad,mereselgrootute levimine esimesed selgroogsedAguaegkond e. Proterosoikm 2600mlj.- mandrijäätumine, eukarüootsete organismide teke,esimeste hulkraksete ilmumine. Ürgaegkond e. Arhaikum- 4200 prokürootsete organismide teke.
Fifth level Paleosoikumis ...... toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus" , mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid , erinevad molluskid , trilobiidid , puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid) , hiljem lisandusid korallid , karbid ja okasnahksed . Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid . Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad . KeskPaleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed . Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik
(skeem 1). Paleosoikumis toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus · Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid · Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes
elavate organismide kogum. Ühes biotoobis võivad elutseda koos rohelised taimed, seened, mikroobid ja loomad. Rohelised taimed loovad orgaanilist ainet, loomad kasutavad seda toiduks ning mikroobid ja seened lagundavad seda. (ENEKE, 1982) Elukooslust hakkas esimesena uurima Kieli ülikooli professor Karl Möbius. Ta uuris Põhjamere austripankasid ja tuli järeldusele, et need pole juhuslikud astrite ja teiste mereselgrootute kogumid, vaid loodusliku valiku ja olevusvõitluse mõjul kujunenud organismide kompleksid. Karl Möbius määratles biotsönoosi kui üht elukeskkonna osa asustavate ja otseselt või kaudselt üksteisest sõltuvate organismide kooslust. Biotsönoosi kui üliorganismi, samuti selle kui inimühiskonna taolise sotsiaalse nähtuse kontseptsioon said aga karmi kriitika osaliseks. Kestvate diskussioonide tulemusena 20.-30.
Hävis rohkem kui 20% kõigist meres elavatest sugukondadest ja üle 70% kõigist liikidest. Kolmanda väljasuremise permi lõpu poole põhjustasid mitmed faktorid. Lõunapoolkeral olid mitmed suured jäätumised, kontinendid põrkasid omavahel kokku ning põhjustasid võimsaid vulkaanilisi perioode. Need hävitasid Maa osoonikihti ja muutsid nii maa kui ka mere happeliseks. Triiase ajastu lõpus leidis aset järjekordne massiline hävimine, mille käigus suri välja rohkem kui 50% kõigist mereselgrootute perekondadest, maismaal hävis 80-90% kõigist taimeliikidest. 65 miljonit aastat tagasi põrkas Maa kokku asteroidiga, kerkisid hiiglaslikud tõusulained ja puhkesid tuletormid. Hävis umbes 70-85% kõigist liikidest. (McGavin, 2006) Kunagi oli inimese mõju keskkonnale väga väike. Loomade ja taimede uuenemisvõime oli piisav, et korvata korjamisest ja küttimisest tekkinud kahju. Kuid inimpopulatsioon on kasvanud ja ökosüsteemid ei ole enam võimelised ise taastuma
Arold, 1987). Paleosoikumis toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus: · Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid · Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusid varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes
Ordoviitsium (488) Mandrite vajumine ja Valdavalt Pea- ja lülijalgsete areng merede pealetung, pehme merevetikad, esimesed kliima maismaataimed Kambrium (542) Merevetikad Mereselgrootute levimine, esimesed selgroogsed Aguaegkond Mandri jäätumine Eukarüootsete (proterosoikum) (2500) organismide teke, esimeste hulkraksete ilmumine
Ordoviitsium Mandrite Valdavalt Pea- ja lülijalgsete (488) vajumine ja merevetikad, areng merede esimesed pealetung, maismaataimed pehme kliima Kambrium Merevetikad Mereselgrootute (542) levimine, esimesed selgroogsed Aguaegkond(proterosoik Mandri Eukarüootsete organismide teke, esimeste um) (2500) jäätumine hulkraksete ilmumine Ürgaegkond(arhaikum) Prokarüootsete organismide teke (4600) 5
kaitsekategoorias 89 liiki. Selgrootud: Selgrootud: Maismaaselgrootud: Ainuraksed (in. ja koduloomade haigustekitajad), ümarussid, rõngussid (vihmauss), limused, vähid, putukad, ämblikulised, lutikalised, mardikalise, võrk- ja ehmestiivalised, kiletiivalised. Üldiselt liikidest nt: viinamäetigu, apteegikaan, ebapärlikarp, jõevähk, männi-sinelane, eremiitpõrnikas, muslaik-apollo. Mereselgrootud: Eesti mereselgrootute fauna on Läänemere vähese veesoolsuse tõttu liigivaene. Tuvastatud on 22 selgrootuteklassi kokku 440 liigiga. Suhteliselt liigirikkamad klassid on vähid (koorikloomad), keriloomad ja putukad (vastavalt 119, 100 ja 63 liiki). Ainult meres elutsevad karikloomad, kammloomad, siilussid, keraskärssussid ja hulkharjasussid. Loomastiku koosseisus on esikohal avarasoolased mageveevormid, vähem on mere- ja riimveevorme. Et Läänemeri on noor, puuduvad selle faunas autohtoonsed (kohapeal
annaabi.ee 
