Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid Euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. Teiseks tarbis ülikkond üha rohkem idamaiseid kaupu, eriti vürtse, siidi ja lõhnaaineid, mille eest tasuti rahaga, sest Euroopa kaupade valjavedu ei suutnud sissevedu tarvilikul maaral katta. Kulla ja hõbedavajaduse rahuldamiseks ei olnud Euroopas tol ajal aga enam võimalusi ning see sundis eriti mereriikide valitsejaid pöörama pilgud Euroopast kaugemale. Olemasolevad vähesed tõesed ja rohked legenditaolised teated India, IndoHiina, Indoneesia, Hiina ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse "Indiatesse", nagu neid kokku nimetati võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Siin mängis oma osa Vahemere suurte kaubalinnade Genova ja Veneetsia rivaalitsemine. Eriti pakiliseks muutus küsimus pärast seda,
Tänu Karl XI oli Rootsi armee siiski oma ülesannete kõrgusel. Sõja algus Põhja sõda algas Kuramaale koondatud Saksi vägede üllatusrünnakuga Riiale ööl vastu 12 veebruari 1700. Linna vallutada ei õnnestunud,algas Riia piiramine.Suvel tungisid Taani väed Rootsi liitlased Holsteini hertsogi valdustesse. Rootsi väed seepeale aga tungisid Hollandi laevastikuga otse Kopenhaagenisse ja sundisid taanit rahu sõlmima.Rootsil täielikult Taanit purustada ei lubatud kuna see ei olnud suurte mereriikide huvides.See peale läksid Rootsi väed Karl XII juhtimisel pärnu.Samal ajal kuulutas Venemaa Rootsile sõja ning tsaar Peetri juhtimisel hakkati piirama Narvat.Rootsi väed olid aga väga võimsad ning kui Peeter I nägi kaotust põgenes ta oma vägede juurest. Narva lahing peeti 19 november 1700 lumetormis.Tänu lumetormile võitsid sõija Rootslased.Venelased kaotasid koguoma juhtkonna ,suurtükid ja lipud Rootsi omapäi Pärast Narva lahingut puhkas Rootsi armee Ida-Eestis
Meri on ju südamelähedane igale mereriigi elanikule, kuid kas tänane Eesti on mereriik? Geograafilist asukohta ja ümbrust vaadeldes on eestlastel väga vedanud, merepiiri pikkuseks on 3794 kilomeetrit. Eesti on Läänemere kaudu avatud ka Maailmamerele, mis katab 2/3 maakerast, täpselt sedavõrd suur ala annab võimaluse loendamatutele eesootavatele tegudele. Kõik eeldused mereriigiks oleks justkui olemas. Peale ilmselgete erinevuste, sisemaiste ja mereriikide vahel, on ka muid vähem märgatavaid põhjusi, mille alusel saab tituleerida teatud piirkonna mereriigiks. Eestlase sünnimaa kujundab tema ise, kõik sõltub sellest, kui suurel määral kasutatakse ära erinevaid sansse. Tänu erakordsele vanalinnale ning rohelisele loodusele on turism alati toonud olulisi summasid riigikassasse, tõenäoliselt õitseb turismindus ka tulevikus. Vale on jääda soojaks saanud kohale istuma, tuleks rõhuda arengule, seeläbi leida uusi võimalusi turistide
Suurimaks saavutuseks astronoomia areng. Koperniku poolt avastati uus heliotsentriline maailmakäsitlus päikesekeskne. Kiiresti arenes arstiteadus. Tekkis anatoomia. Mindi üle uuele kalendrile (Gregoriuse). 6.Suurte maadeavastuste eeldused ja põhjused :1) Euroopa linnades kujunes uus elanikkond, kes tegeles kaubanduse ja käsitööga, eesmärk oli kasumi saamine. Kulla ja hõbedavajaduse rahuldamiseks ei olnud Euroopas tol ajal enam võimalusi ja see sundis mereriikide valitsejaid pöörama pilgud Euroopast kaugemale. Mereteid otsiti ja selle käigus avastati veel maid. 7. Maadeavastusretked Hispaanias-Pärast Portugali keeldumist siirdus Kolumbus Hispaaniasse. Tänu Hispaania kaupmeeste survele , kes olid juba tükk aega murega jälginud portugallaste edusamme, andis kuninglik paar Fernando ja Isabel ekspeditsiooniks nõusoleku. Esimesel reisil avastas Kolumbus Bahama saared ja Haiti. Tagasi Hispaanias, sai ta suurte auvalduste osaliseks
Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine.
Nende vaimsus ja tahe on seal endiselt aimatav – tundub, nagu oleksid nad vaid hetk tagasi sealt lahkunud. Püüdkem siis oma vaimusilma ja – kõrva manada seal kunagi laua taga istunud meeste nägusi, tegusi ja hääli. Kui teie laeval on korralik ühiskajut, siis ei tohiks see üldsegi raskeks ülesandeks olla… 2.4 MEREMEHE VORMIRIIETUS-AJALUGU JA TRADITSIOONID Meremehe riietus, ühtne vormirõivas, mis on kohustuslik kõikide maade sõjalaevastikes ja arenenud mereriikide kaubalaevastikus. Põhimõtteliselt kogu maailmas sarnane, riigiti võib olla erinevusi. Ühtne vormiriietus võeti kasutusele algselt sõjalaevastikes. Kuna Eesti oli tollal Tsaari -Venemaa koosseisus siis võeti vormirõivas kasutusele koos Venemaa sõjalaevastiku asutamisega 1711 aastal. Madruse vormirõivaste eeskujuks oli põhiliselt 19 sajandil Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide meremehe riietus. Esimene ühtne meremehe riietus (tööriietus) õmmeldi kokku purjeriidest
annaabi.ee 
