Ülikooli päeval tegeles kirjandusega . 1833. asus ta arstiks Võru linnas . Samal aastal abiellus . Võrus töötas 44 aastat .Tõlkis ja kohandas eesti oludele '' Viina katk. '' ( 1840. ) Ligi 30 aastat toimetas '' Maarahva Kasulist Kalendrit ''. 1853. jutustas '' Paar sammukest rändamise teed '' , kogumik '' Sipelgas '' , 1843 , 1861 I ja II osa . Pildiajakiri '' Maailm ja mõnda '' ilmus aastal 1848 - 1849 . Tõlketeosena ilmus kolmeköiteline reisiraamat '' Maa - ja merepildid '' 1850 - 1861. Tema elutööks sai rahvaeepose '' Kalevipoeg '' koostamine. 1866. ilmus '' Eesti rahva ennemuistsed jutud ''. 1861. luuletuskogud '' Angervoksad ''. 1865. '' Viru lauliku laulud ''. Ta oli tihedas kirjavahetuses paljude progresiivsete kirjanike , ühiskonnateadlastega jne .. ( Koidula , Faehlmann ) 1867 - 1873. pidas ta kirjavahetust Koidulaga . Vanadusaastad veetis ta Tartus. 1877. lahkus ta Võrust ja asus elama tütre perekonda. 1879. avaldas käsiraamatu '' Kodutohter ''.
1837-1843 oli ta baltisaksa nädalalahe "Das Inland". Samasse perioodi (1842) mahub aga ka Kreutzwaldi ülimenukas (kordustrükkidega kokku üle 20 000 eksemplari) tõlketeos, saksa rahvaraamatu "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" mugandus. Eesti rahvale mõeldud esimesi aimekirjanduslikke, üldharivat sisu pakkuvaid kogumikke oli ka Kreutzwaldi "Sipelgas" I (1843; II 1861). Sellelaadseid trükiseid avaldas ta hiljem Tartu suurtrükkal Hans Laakmanni tellimusel ja kirjastusel, näiteks "Maa- ja merepildid" IIII (18501861) ja "Ristisõitjad" (1851). Oluliseks teoseks on populaarteadusliku sarjana ilmunud, rikkalikku sisu pakkuv ja kaunilt illustreeritud sari "Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" IV (1848 1849). Kolmas suur valdkond Kreutzwaldi rahvavalgustuslikust loomingust on seotud tema arstikutsega. Ta andis välja esimesed meditsiini-alased arstiraamatud, mis olid mõeldud maarahvale. Kreutzwaldi 1852 ilmunud
saj keskpaigal klassitsism kunsti pidurdama. 13. Romantism, realism, impressionism ja 19.saj lõpu kunst · Romantism Kujunes välja Prantsusmaal 19.saj Iiveerandil. Nimetus tuleb sõnast romantiline. Esimesena ülistas Napoleoni oma luules lord Byron. Kes ongi romantilise poeesia üks suurimaid esindajaid. Romantismi eelkäijateks olid saksa ja inglise maastikumaal. William Turner ,,Matused merel" õhulised ja nägemuslikud-fantastilised maastikud ja merepildid. Sakslane Caspar David Friedrich-,,Rändaja udumere kohal". Lõi avaraid laiu maastiku-merevaateid. Prantsuse esiteoseks oli maalija Theodore Gericault hiigellõuend ,,Meduse'i parv" . Romantismi tähtsaim esindaja on Eugene Delacroix ,,Chiose veresaun" seda maali peeti põlastavaks ja ta saavutas oma kuulsuse vabadusvõitlust ülistava maaliga ,,Vabadus viib rahva barikaadidele". Prantsuse romantilise maastikumaali suurmeister oli Camielle Corot. Tema maalide võlu on
kõrkus ja järeleandmatu iseeloom. Eestis klassitsistlik tü hoone, mõisahoone sakus, riisiperes. Romantism 19 saj II pool Stiili tekkel põhjused, vastuseis klassikalistele reeglitele, mõjutasid kunstnikke sünmused maailmapoliitikas. Hakati kunstiteoste süzeesid võtma kirjandusest, huvi tunti ka keskaja ja eksootiliste maade vastu, maastiku ja ajaloomaali vastu. Iseloomulik heledad toonid, mahlaka rohelusega maastikud, vabad ja hoogsad pintslitõmbed, merepildid. Kunstnike pettumused kaasajas, Teosed rahutud, ärevus, pingeline meeleolu on vastuolus klassitsismile omase vaoshoitusega. Delacroix teosed on rahutud, maalilised, täis tugevaid tundeid, suurteos Vabadus viib rahva barrikaadidele, romantiline hoog ja traagika. Impressionistid on tema värvikasutusest eeskuju võtnud. Skulptuuris ei loodud palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid, Rudei Marseljees Pariisi tähe võidukaarel õhkab geniaalsust. Realism 19 saj keskel
maad, fantastika, ülevad maastikud kuuvalgel, meri ja kunstniku kordumatu isikupära rõhutamine. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust kaasajas. Valitsesid unistavad ja luulelised meelelaadid. Maaliti maastikumaale ja ka ajaloomaale(lahingustseenid). Tunti huvi rahvaluule ja kunsti vastu. Vastandati ilusat ja inetut, head ja halba. J. M. William Turner tähtsamaid inglise romantikuid(1775-1851). Temeraire viimne teekond Suurepärane meremaalija. Merepildid mõjuvad võimsate romantiliste lavastustena. Algust/lõppu raske määratleda. Vihm, aur, kiirus Maastik Francisco Goya(1746-1828). Maalis inimesi sellistena nagu nad olid. Isegi tõi välja nende pahelise poole. Saturnus Caspar David Friedrich(1774-1840). Maalis müstilist loodust, kus eelistas lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Rändur udumere kohal Theodore Gericault Meduusa parv 1816. a. hukkus Aafrika ranniku lähedal prantsuse fregatt.
tendentslikult moonutav käsitlus ja Stalini kultus. Lüürilisemates eneseavaldustes alustas Smuul sõjaaegsete elamuste värsistamist, hakkas aga varsti võimu nõuetele vastavalt kujutama inimteadvuse ja inimsuhete muutumist, endise elusüsteemi ja kaasaja vastandlikkust, tööd ja rahu eest peetavat võitlust. Vormikvaliteetide suhtes muretu, mistõttu pääses mõjule rahvaliku, konkreetse ja pildirikka luulekeelega ning sundimatu huumoriga. Rannaloodus ja merepildid on tema luules eluvärskelt nähtud ja osa tema armastuslaule ei hooli 1940ndate esteetilistest arusaamadest. Luulekogus „Mere ja taeva vahel“ ja pärast seda loodutes muutub ta kirjutusviis süngemaks, käsitlus indiviidikesksemaks, hakkab sallima hellalt intiimseid või traagilisi toone. Luuletus „Kuidas kalamehed elavad“ esindab tema luule laululisuse alge üht olulisemat saavutust. Mõtisklev-humoristlik nimiluuletus „Mere ja taeva vahel“ on ballaadilise omapärast
annaabi.ee 
