õhu käes 20 aastaga väikesteks tükkideks täielikult 500-1000 aastaga Klaaspudel - miljon aastat Konservikarp -100 aastat Mähkmed -500 aastat, teatud komponendid mitte kunagi Mahavisatudsuitsukoni -viis aastat Prügimäele saadetud paber ja papp -paar kuud Kahjulikkus elusolenditele Igal aastal hukkub miljon merelindu ja - looma, kes on plastmassijäätmeid või – tükikesi toiduks pidanud või neisse takerdunud. Ligikaudu 44% kõikidest merelindudest sööb mõnikord kogemata plastikut ja see võib tuua kaasa saatuslikke tagajärgi. Inimese organismis on tänapäeval umbes 100 uut sünteetilist keemilist ühendit, mida polnud veel 50 aastat tagasi. Kurvad faktid: Merre sattunud prügi tapab igal aastal vähemaltmiljon merelindu ja üle 100 000 looma. Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70 protsenti vajub põhja. Ülejäänu jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel
Läbirandajad. Läänemere kaudu kulgeb nn. Valge mere-Läänemere rändemagistraal, mida kasutavad paljud Põhja-Jäämere rannikul ja tundraveekogudel pesitsevad linnud, kes lendavad Lääne-Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Tüllastest: vöötsaba-vigle, väikerisla, suurrisla, ja kõvernokk-risla. Änlastest: laisaba-änn ja pikksaba-änn. Lõolastest: sarviklõoke. Partlastest: suur- laukhani. Eksikülalised. Neid satub Läänemerre selle eraldi asendi tõttu suhteliselt harva. Merelindudest: kaljukajakas, lunn, lühinokk-tikk. Haruldaseks on Arktikas pesitsev kuninghahk, põhjapoolsetest liikidest puna-veetallaja.
nagu nandu. Andides kohtab külmaga kohastunud linde ja loomi. Tulemaa loomastik meenutab antarktilist faunat, koosnedes kolooniatena elavatest imetajatest (merilõvi) ja merelindudest (albatross, pingviin jm). Põhilised keskkonnaprobleemid riigi territooriumil Transpordi arengut takistavad Andid Tolmutornid Erosioon Tulekahjud Looduskaitse riigis (kuidas on LK korraldatud, mitu looduskaitseala, rahvusparki jne.) Argentiinas on valju rahvusparke ASUKOHT-Argentiina loodeosa. VÄÄRTUS-Maa ajaloo põhietapid. LÜHIISELOOMUSTUS-Ala on Ischigualasto-Villa Unioni triiase häiluks
annab aimu kasvõi tõsiasi, et igal aastal jaotatakse inimestele laiali ligi 500 miljardit kuni triljon kilekotti. Kas teie suudate seda numbrit hoomata? Ümbertöötlusesse jõuab kahjuks alla 3% kõikidest plastkottidest. Viimasel ajal on hakatud rääkima ka Atlandi ookeani prügisaarest (North Atlantic Garbage Patch). 2008. aastal hoiatas Charles Moore meres hulpivat plasti puudutavas uurimuses (avaldati ajakirjas Environmental Research), et ligikaudu 44% kõikidest merelindudest sööb mõnikord kogemata plasti ja see võib tuua kaasa saatuslikke tagajärgi. Loomad söövad plasti, kuna vees hulpivad plastosakesed meenutavad planktonit ja kilekotid meenutavad meduuse(www.ecomedia.ee). 6 Tarmo Tuuling Atlandi ookean KOKKUVÕTE Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli väljaselgitada Atlandi ooekani suurus, asend,
Mind kutsuti ühe töö juurde, mis jäi aga tegelikult ära. Koos olid Jaan Eilart, asja organiseerija, Aadu Hint, Theodor Saar Kihnust ja Piho Võrtsjärve äärest. Mind kutsuti ka, sest mul oli kirjutatud kihnlastest ja Kihnu laidudest. Raamatu pealkirjaks pidi saama ,,Kihnu ja tema arhipelaag''. Me istusime ühe korra ka koos Aadu Hindi pool Mustamäel, aga millegipärast see raamat jäi kirjutamata, seda toimetust enam kokku ei saanud. Mina jäin oma ülesannet täitma - merelindudest kirjutama. Manijal käies nägin elu, mis oli väga minu lapsepõlve taluelu lähedane. Kuidas lapsed tööd tegid ja kuidas nendel olid oma ülesanded, kuidas poisid merel käisid, kuidas kodus leiba küpsetati, rahval oma keel oli. Materjali oli kirjutamiseks palju. Leivategu oli kõige rohkem hinge peal. Andsin käsikirja, mille nimeks oli mul pandud ,,Kaapekakk'', vanasti tehti ju lastele kaapekakku. Aga kirjastusest leiti, et raamat on liiga suur ja kaapekakk ei kõlba
Läbirändajad. Läänemere kaudu kulgeb nn. Valge mere – Läänemere rändemagistraal, mida kasutavad paljud Põhja-Jäämere rannikul ja tundraveekogudel pesitsevad linnud, kes lendavad Lääne- Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Tüllastest: vöötsaba-vigle, väikerisla, suurrisla ja kõrvenokk- riska. Änlastest: laisaba-änn ja pikksaba-änn. Lõolastest: sarviklõoke Partlastest:suur-laukhani. Eksikülalised. Neid satub läänemerre selle eraldi asendi tõttu suhteliselt harva. Merelindudest: kaljukajakas, lunn, lühinokk-tikk. Haruldaseks on Arktikas pesitsev kuninghahk, põhjapoolsetest liikidest puna-veetallaja. LÄÄNEMERE IMETAJAD Hülglased. Randalhüljes ei talu jääd ja elab seetõttu peamiselt Läänemere jäävabas lõunaosas, eriti Rügeni saare ümbruses. Eesti vetesse satub väga harva. Randalhülge elupaigaks on rannalähedased merealad. Poegib suve alguses, sünnitades ühe poja, kes on kohe suuteline ujuma. Viigerhüljes. Elukohaks on Põhja-Läänemere bassein
Läänemere taimestik Rohevetikad ca 1 m sügavusel, üheaastased, olulised veeloomadele. Mändvetikad moodustavad veealuseid aasu, olulised kalade jt. veeloomade elupaigad. Pruunvetikad kuni 30 m sügavusel. Veel sügavamal punavetikad. Läänemere loomastik · Kalad: räim ehk heeringa kääbus-alaliik, kilu, tursk, lest, emakala, merihärg, mudilad, merivarblane, tuulehaug jne. 14 · Siirdekalad: meriforell, lõhi, angerjas · Linnud: merelindudest hahk, kivirullija, alk. Teised linnud võivad mujal pesitseda ka väljaspool rannikuid: merisk, naaskelnokk, merikajakas, randtiir, liivatüll jt. Palju mageveelinde ka rannikuil. · Imetajad: viigerhüljes, hallhüljes, pringel. NÕMMED JA LIIVIKUD. VÄIKEELUPAIGAD NÕMMED JA LIIVIKUD Primaarselt või sekundaarselt kujunenud elupaigad liivapinnasel. Primaarne ainult rannikutel, kallastel liivastel setetel (tuiskliivade kinnistumine, kus arenevad nõmmed ja nõmmemetsad).
annaabi.ee 
