Merekaartide ja teatmike korrektuur ja hoidmine laevas Korrektuuri p6hiprintsiibid · Paljud merekaartidel olevad navigatsiooniga seotud elemendid on pidevas muutumises · Maa ja merep6hja reljeef muutuvad suhteliselt aeglaselt · Navigatsioonim2rgid, faarvaatrid, veepealsed ja veealused ohud muutuvad kiiresti · Kuna kaarti ettevalmistus ja v2ljandmine v6tab 8ksjagu aega, v6ib ka uus kaart p2rast v2ljaandmist vajada otsekohe korrektuuri · Korrektuuriinfo levikukiirusest ja kvaliteedist s6ltub paljuski meres6iduohutus
Ankrut hiivates, niipea kui ankur on põhjast lahti, langetatakse ankrukera, öösel lülitatakse sisse käigutued. 15 Sõiduajal, kui ankur on klüüsis, kinnitatakse ankruketi kõik pidurid, kuna lintpidur võib laeva vibratsioonist avaneda. Ankrukoht peab kindlustama tuule ja laine varju. Akvatooriumi suurus peab tagama laeva ohutuse. Soovitatavad ankrukohad on tähistatud merekaartidel (A alfa, B bravo jne.). Ankrukoha valimisel tuleb arvestada laeva suurust, ankrupaiga sügavust, merepõhja iseloomustust jne. Merekaartidel märgitud ankrupaikadel on ära toodud nende sügavus ja põhja iseloomustus. Samuti on need karakteristikud välja toodud lootsi raamatutes. Kui tuleb jääda ankrusse rannikulähedusse, kus ei ole märgistatud eraldi ankrupaiku, tuleb nendesse kohtadesse läheneda väga ettevaatlikult ja pidevalt vee sügavust kontrollides
tähistatakse tähega d. Kui kompassinõela põhjapoolne ots kaldub tõelisest meridiaanist paremale poole, on magnetkalle idapoolne (E), mis loetakse positiivseks (+). Kui kompassinõela põhjapoolne ots kaldub tõelisest meridiaanist vasakule, on magnetkalle läänepoolne ja loetakse negatiivseks. Magnetkalle muutub perioodiliselt. Et meresõitja saaks määrata magnetkalde väärtuse alati mistahes ajal, on merekaartidel näidatud magnetkalde väärtus, määramise aasta ja aastane muutus. Magnetkalde väärtuse arvutamisel kindlaks aastaks tuleb määrata õiend, mis saadakse aastate vahe korrutamisel magnetkalde muutumise kiirusega. Näide: kaardil on näidatud magnetkalle väärtus 1975 aastal 4°,8 W. Aastane vähenemine 0°,04. Määrata magnetkalde väärtus aastal 1993. Dd = - 0°,04* (1993 - 1975) = - 0°,72 - 0°,7 d1993 = 4°,8 - 0°,7 = 4°,1
tähistatakse tähega d. Kui kompassinõela põhjapoolne ots kaldub tõelisest meridiaanist paremale poole, on magnetkalle idapoolne (E), mis loetakse positiivseks (+). Kui kompassinõela põhjapoolne ots kaldub tõelisest meridiaanist vasakule, on magnetkalle läänepoolne ja loetakse negatiivseks. Magnetkalle muutub perioodiliselt. Et meresõitja saaks määrata magnetkalde väärtuse alati mistahes ajal, on merekaartidel näidatud magnetkalde väärtus, määramise aasta ja aastane muutus. Magnetkalde väärtuse arvutamisel kindlaks aastaks tuleb määrata õiend, mis saadakse aastate vahe korrutamisel magnetkalde muutumise kiirusega. Näide: kaardil on näidatud magnetkalle väärtus 1975 aastal 4°,8 W. Aastane vähenemine 0°,04. Määrata magnetkalde väärtus aastal 1993. Dd = - 0°,04* (1993 - 1975) = - 0°,72 - 0°,7 d1993 = 4°,8 - 0°,7 = 4°,1
ristiretkede kaudu. Andmeid leidus Henriku Liivimaa kroonikas, vaku- ja hindamisraamatutes, katastriandmetes, piirilepetes ja teistes 13.-16. sajandi ürikutes. Maamõõtmisega tegelesid juba 15. sajandi algul ordu õpetatud maamõõtjad, kes oskasid mõõta ja arvutada maatükkide pindalasid lihtsamate geomeetriliste kujundite abil. Üha enam on kujutatud Põhja-Euroopa alasid, sh Läänemerd ja Liivimaad 16.-17. sajandi maa- ja merekaartidel, mida tollal koostasid peamiselt Madalmaade kartograafid. Koostatud kaardid pakkusid eelkõige Liivi sõja eel Venemaale, Saksamaale, Taanile, Poola-Leedule ja Rootsile, kes soovisid geopoliitilisi muudatusi läbi suruda. Eesti alade kohta koostatud tolleaegsed säilikud on laiali neid alasid valitsenud riikide arhiivides. (Potter, Treikelder 2011) Rootsi kuningavõimu alla jäämisel algas Liivi- ja Eestimaal suurem süstemaatiline mõõdistamine ja boniteerimine
Veeteede ameti töötajad hoolitsevad väilade korrasoleku ja laeva- tee poidega tähistamise eest. Väil on laevade sissesõidutee sadamasse ja väljasõidutee sadamast, mis on tähistatud poide ja muude meremärkidega. Mereväila sügavus on kontrollitud, kirjeldatud merekaartidel ja laeva juhtidele teada, mistõttu on väilas liikumisel tagatud meresõidu ohutus. Mereväil lõpeb tavaliselt sadamabasseini suudmega. Piirivalve ja politsei kontrollivad inimeste liikumist sadama territooriumil. Turvairma tähtsamad ülesanded sadamas on kindlustada sadama
annaabi.ee 
