kogutud ruumiandmed. (Kutser, T. 2010) 6 2011. aastal oli rannikumere kaugseire alaprogrammi tööülesanneteks satelliidiproduktide operatiivne laadimine GIS serverisse ning nende produktide avalikustamine kaardiserveri kaudu, satelliidi MERIS algoritmide kontroll Läänemere tingimustes ja Hiiumaa laidude piirkonna põhjataimestiku muutuste aegridade analüüs. (Kutser, T. 2011) 2012. aasta alguses edastati TÜ Eesti Mereinstituudi kodulehe kaudu kõigile huvitatud tarbijatele regulaarselt MERIS’e klorofüll-a, lahustunud orgaanilise aine ning hõljumi produkte ja satelliidi MODIS merepinna temperatuuri kaarte. Kahjuks kaotas Euroopa kosmoseagentuur satelliidiga ENVISAT, millel MERIS sensor paiknes, ühenduse aprillis ning peale ligi kümme aastat toimunud mõõdistusi loeti selle satelliidi missioon lõppenuks. Hetkel on kaalumisel kas teha uus GIS rakendus satelliidi MODIS produktide edastamiseks või
nutikus hoidis Vostoki töös, Vello Park sai vapruse eest Tööpunalipu ordeni. · 1983-84 ja 1987-88 oli sesoonses rühmas geograaf August Loopmann. · 1972-73 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjoznajas Enn Kaup. Kolm aastat hiljem talvitus ta Novolazarevskajas, hiljem tegi sesoonseid uurimistöid mitmel Antarktika veekogul. · 1981-83 oli Mirnõis ja 1987-88 Molodjoznajas aeroloog-geograaf Rein Männik. · 21. jaanuaril 1996. a. seilas Eesti Mereinstituudi poolt Kanada polaarturismi firmale "Marine Expeditions" renditud ökoturismilaev "Livonia" Marguerite'i lahele, Antarktika lähedal, sellega tegi laev Eesti meresõidu ajalugu, olles esimeseks Eesti lipu all olevaks laevaks, mis käinud nii kaugel lõunapolaarjoone taga. Laevaarstiks oli Tallinna Keskhaigla kardioloog dr. Rein Vahisalu, kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust. Eesti Vabariik liitus Antarktika lepinguga 45. riigina 17
seireprogrammid: 1. Vee kvaliteet Pinnavee kvaliteeti on uuritud ja andmeid kogutud juba aastakümneid. Andmete põhjal on valminud uurimus OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt. 2. Taimestik Rannaniitude taimestiku seiret on tehtud alates 1994. aastast. Saadud teave võimaldab paremini planeerida karjatamist ja karjatuskoormusi. 3. Kalad Matsalu rahvuspargis on uuritud kalastikku väga erinevatest aspektidest Eesti Mereinstituudi teadlaste poolt. 4. Kahepaiksed Kahepaiksete sigimispaikade inventeerimist on teostatud alates 1994. aastast. Peamiselt on uuritud rannikualasid kuid vaatlusi on teostatud ka Kasari luhal ning Puise, Matsalu ja Kloostri metsades sigivatest kahepaiksetest. Kahepaiksete seire toimub Penijõe ümbruses riikliku seire raames. Peamine eesmärk on saada võrdlusandmeid erinevate koosluste kahepaiksetest ning erinevate Eesti piirkondade kahepaiksete seisundist
Hõbekoger naturaliseerus hästi rikkaliku põhjataimestikuga ja mudase põhjaga järvedes ning rannikumeres. Eesti merelahtedesse on hõbekoger tõenäoliselt rännanud pigem Läänemere lõunapoolsest osast, kuna sarnaselt Eestile introdutseeriti hõbekokre Lätis, Leedus, Poolas ja mujal Euroopas. 1980-ndatel aastatel oli hõbekokre üksikute isenditena kaaspüügina kalurite võrkudes Eesti rannikumeres peamiselt Pärnust lõunapool. Sajandivahetuseks moodustas hõbekoger Eesti Mereinstituudi poolt regulaarselt läbiviidava rannikumereseire andmete põhjal olulise osa madalate merelahtede biomassist kõikjal Eesti läänerannikul. Täna püütakse teda rannikumerest üle kümne tonni aastas ja ta on oluline õngekala siseveekogudes. [24] Võõrliikide ohjamine Millised on tänased võimalused võõrliikide ohjamiseks? Võõrliikide ohjamiseks on pakutud hierarhilist lähenemist:
Oma teadustöös on ta põhjalikult uurinud Eesti pisiimetajaid, villkäppkrabi, jõevähki jt. Reinvaldt toetas mitmete bioloogiajaamade ehitamist. [http://et.wikipedia.org/wiki/Edvin_Reinvaldt] (30.03.08) Evald Ojaveer (sünd. 7.aprill 1933) Ta on Eesti merebioloog, ihtüoloog. Aastatel 1957-1990 töötas Eesti Teaduste Akadeemia ZBI Mereihtüoloogia laboratooriumis. 1990-1992 oli ta Eesti Teaduste Akadeemias ökoloogia ja mereuuringute instituudi asedirektor. Alates 1992 Eesti Mereinstituudi teadusdirektor. Ojaveer on uurinud kliima muutuste ja inimtegevuse mõju Läänemere ökosüsteemile. Räime embrüoloogiat, liigisiseseid rühmitusi ja arvukuse kõikumise põhjusi, ta on tegutsenud Läänemere kalavaru hindamise ja haldamisega. 1986-1989 oli Läänemere Kalade Komitee esimees. 1995-1997 ühenduse Läänemere Bioloogid president. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 338) Arvi Järvekülg (27. detsember 1929- 4.novenmber 2002) ..
8 http://www.sea.ee/avalehekulg/ 9 http://pk.emu.ee/struktuur/limnoloogiakeskus/ 10 http://vl.emu.ee/ 11 http://web.tftak.eu/ 65 määramiseks ning lisaks mitmed erinevad EKF toetust saanud projektid perioodil 2007 2013 (Lisa 8). · Kalandussektori toetamiseks on loodud Maamajanduse Infokeskuse alla Kalandusvõrgustiku üksus12 ning Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juurde pikaajalise projektina Kalanduse teabekeskus13. 2008 aastal tööd alustanud Kalandusvõrgustik aitab kaasa kalanduse tegevusgruppide teadmiste ja kogemuste vahetamisele Eesti ja ka Euroopa Liidu tasandil toetusesaajate ja teiste kalanduse arengust huvitatud osapoolte kaasamisel. Samuti on kalandusvõrgustiku ülesanne toetada koostöö alustamist, korraldada koostööle pühendatud temaatilisi kohtumisi, soodustada kontaktide vahetamist, korraldada
annaabi.ee 
