Naftareostuse olemus Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja naftatankerid. Laevaõnnetuste peapõhjusi on inimfaktor suhtele 80:20 Soome lahel sõidab ligi 30 reisilaeva ristipõiki üle 100,000 tonniste tankerite tee. Naftareostuse tagajärjed Laastavad tagajärjed on naftareostusel elusloodusele. Lindudele, mereimetajatele ja muudele kaladele. Lindude sulestiku muudab veekindlaks looduslik lipiidne kaitsekiht. See kaitsekiht on aga kergesti haavatav naftareostuse saasteainete poolt. Nafta sisaldab PAH-e mis püsivad vees tükk aega ja on ohtlikud kaladele. See põhjustab kaladel geenimutatsioone ja muid tervisehädasid. Mereimetajad on kaitsetud kuna nad sõltuvad nii veest kui õhust. Peamised põhjused kuidas naftareostus mõjub mereimetajatele:
Täpsemalt fossiilkütuste põletamisest tingitud kliima soojenemine. Kui ennist sai öeldud, et orkaan Katrina tagajärgedeks olid suured inimkaotused ja rahalises mõttes suur tagasilöök USA-le, siis tegelikult oli kahju märksa suurem. Keskkond ja majandus olid olid samuti saanud suure löögi osaliseks. Torm põhjustas olulisel määral ranna erosiooni ning mõnes kohas olid rannaalad täiseti hävitatud. Need piirkonnad, mida enam polnud, olid olnud elukohaks mereimetajatele, partidele, kilpkonnadele, pelikanidele ja teistele loomadele. Lisaks sellele oli ligi 20% kohalikest soodest tänu tormile täielikult vee all. Loodusele tekitas orkaan palju kahju. Kokkuvõtteks võib öelda, et orkaan Katrina oli vaid üks laastavatest orkaanidest, mis on me Maad laastanud. Tänaseks oleme kuulnud juba ka Ikest ja Gustavist. Nagu väidavad teadlased, oleme meie, inimesed, ise oma hävitava eluviisiga nende orkaanide ja muude looduskatastroofide sagenemise põhjuseks
söömata jäänud, kuna isepuhstusvõime on kaladel üsna suur, aga siiski põhjustab reostus ikkagi kalade hukku ja haigestumist. Samuti võivad kalad haigestuda happniku puuduse tõttu vees. Kaladele on puhas vesi eluks ja paljunemiseks äärmiselt suure tähtsusega. Nafta sattumine nende elukeskkonda on lausa hukatuslik, kuna selle tagajärjel pidurdub õhuhapniku lahustumine vees ja kalad surevad. Naftareostuse mõju mereimetajatele. Naftareostus mõjutab ka meres elavaid imetajaid. Mereimetajad on ohus ja kaitsetud kuna nende elutegevus sõltub nii merest kui ka õhust. Osad imetjad elvad gruppidena ja teised üksikutena. Naftareostuse mõju oleneb suuresti nende käitumisest ja toitumisest. Oleneb kas nad on harjunud enda keha puhastama, mis teeb 8 suureks riski naftat soolestikku viia jne
kuidas reostus neile mõjub. Nende harjumused keha eest hoolitseda tõstavad võimalust õliga kokkupuutudest ka seda suukaudu toksiliste ainete sisse manustamist. Osade aruannet kohaselt enamus mereimetajaid ei väldi õlilaike ja reostatud rannalasid. Vaalu ja hülgeid näiteks on nähtud ujumas ja toitumas õlireostuse sees või selle läheduses . Kahjuks on täpsed mõjud teadmata kuna mereimetajaid pole teadlased väga palju uurniud. Peamised põhjused kuidas mõjub naftareostus mereimetajatele: - alajahtumine,kuna nahk juhib hästi soojust ja karvastik on määrdnud viivad ainevahetuse shokini - toksiline õju nafta alla neelamisel - ummistunud kopsud - hävinud hingetorud - kopsupuhitus tilkade ja aurude sissehingamisel - silmade ja naha vigastused pikaldasel kokkupuutel naftaga - stress naftast tekitatud käitumiserinevustele (www.amsa.gov.au: Impact of Oil Spills on Marine Mammals) 4 4
5 Vähid Vähid on veeloomad. Öeldakse, et vähid on sama olulised vees nagu putukad maismaal. Kuna vähke leidub kõikides veekogudes tõesti väga rohkearvuliselt, on neil suur roll kogu veekogu toiduahelates ja aineringes. Peaaegu kõigi kalade eksisteerimine sõltub suurel määral vähkidest, mõned toituvad neist kogu elu jooksul, teised pärast marjaterast koorumist. Hiiglaslikele mereimetajatele kiusvaalale ja sinivaalale on vähid põhitoiduks. Vähid ise söövad peale muu tohutul hulgal surnud veeloomi ja aitavad sellega hoida veekogu puhtust. Vähke leidub igasugustes maakera veekogudes: soolastes ja magedates, suurtes ja väikestes, sügavates ja madalates. Enamik neist elutseb veekogu põhjal või ujub vabalt ringi, kui leidub ka kinnitunud liike - näiteks ka meie randades veealustele esemetele kinnitunud tõruvähid. Vähkidest parasiidid elavad teiste loomade küljes
kalade koed sültjalt värisema ja eksitades neid. Lisaks kalade leidmisele ja kangestamisele kasutavad delfiinid kajalokatsiooni ookeanihämarustes orienteerumiseks, võimaldades neil jälgida veealuseid kaljusid ja teisi füüsilisi objekte, mis jäävad neist mõnesaja meetri kaugusele. See süsteem tuleb kasuks ka pimedas takistuste asukoha kindlaks määramisel ja neist möödumisel. Teised elusolendid paistavad neile mereimetajatele justnagu röntgeniaparaadi all. Kuna koed koosnevad 90 protsendi ulatuses veest, läbivad delfiinide skaneerivad lained neid peaaegu takistamatult. Ainult luud ja õhuga täidetud õõnsused peegeldavad tagasi heli, seega paistavad kalad poolläbipaistvate kontuuridena, millel on näha luustik ja ujupõis. Ka inimesed on näha uduste ja läbipaistvatena, peale keha kontuuride on näha ka skeletti ja õhuga täidetud kopsude kujutist (De Wetter, 2008; Downer, 2000; De Becker, 2011). KOKKUVÕTE
mõjutada. Mürgisus ja ohtlikkus sõltub koostisest ja kemikaali tüübist, kogusest, mis teel on loom kokkupuutunud mürgiga (hinganud sisse, söönud, imendunud, väline kokkupuude) ja looma parameetritest nagu sugu, vanus ja üldine tervislik seisund. (Nomack, 2010) Vaid 12% õlireostusest ookeanis tuleb õlileketest. Ülelejäänud tuleb laevadelt, kanalisatsiooni äravoolust ning prügi vette tühjendamisest. (Soosaar, 2011) Naftareostusel on nii lühiajaline kui ka pikema toimega efekt mereimetajatele. 7 Näiteks hülged ja saarmad, kes on sattunud naftaloiku, hakkavad hiljem automaatselt end lakkuma, et proovida puhastada oma karvkatet ebameeldivast ja segavast õlist. Nii satuvad aga nende elundkondadesse toksilised kemikaalid, mis tekitavad tõsiseid kahjustusi seedesüsteemile ja siseorganitele. Paks viskoosne ja kleepuv õli ummistab ühtlasi ka delfiinide ja vaalade
konstateerida kõikide limuste organisatsooni ühtsust. Kõikidel limustel peale ühe klassi esindajate on enam või vähem selgelt eristunud pea, kus paikneb suuava. Limuste mõnede klasside esindajatel on mitmes suhtes väga suur tähtsus. Näiteks paljud karbid on filtreeriva toitumisviisiga. Sellega puhastavad nad veekogu vett hõljeainetest. Karbid ning mõned teod ja peajalgsed on põhiliseks toidukomponendiks töönduslikult tähtsatele kaladele, lindudele ja mereimetajatele. Nende klasside esindajad olid toiduks ürginimestele ja mõned neist (näiteks auster, rannakarp, korvkarp, kammkarp, viinamäetigu, kaheksahaarmelised peajalgsed jt.) on säilitanud selle tähtsuse meie päevani. Karpide ja tigude kojad on pärlmutri tooraineks ja mõned karpidest tekitavad pärleid. Limustel on suur tähtsus ka juhtkivististena. 2 Limused on küllaltki laialt levinud selgrootute loomade rühm, nad elavad nii maismaal kui ka veekogudes. Kokku on neid rohkem kui 120 000 liiki
165. Nitrifitseerijate bakterite elutegevuse lõpp-produktiks on: A. Ammoniaak; B. Nitritid ja nitraadid; C. Dilämmastikoksiid ja molekulaarne lämmastik; D. Aminohapped. Nitrifitseeriad oksüdeerivad ammooniumiooni ja nitritiooni, B on õige; 166. Kas haplodiploidia on omane: A. Lindudele? B. Seriaalsetele polügaamidele? C. Mesilastele ja sipelgatele? D. Suurtele mereimetajatele (kotik, merilõvi)? E. Happelistele diploidsetele mullaselgrootutele? Kiletiivalistel see esineb, C on õige.
annaabi.ee 
