5) Eesti Keskkonnaministeerium peab rahvusvahelises koostöös silmas kaht olulist aspekti: rahvusvahelise keskkonnakaitselise kogemuse ja riikide abi suunamine Eesti keskkonna seisundi parandamisse; Eesti kogemuse ning jõukohase abi jagamine huvitatud riikidega. Ramsari (1971) konventsioon rahvusvaheline märgalade kaitse, eriti veelindude elupaikade kaitse; Berni (1979) konventsioon Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse; HELCOM Läänemere kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse osa. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. GMO-Geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ.
........................................................................10 Maailm ja keskkond Kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus, keskkkonna tervislikkus ja jäätmed on ülemaailmased probleemind, mis puudutavad ka Eestit. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige ja EL on maailma suurim kaubanduspartner, maailma suuruselt teine majandus ja suur poliitiline blokk, on tal ka rahvusvahelised kohustused. Ülemaailmasete keskkonnaküsimustega tegelemine on ka ELi enda huvides. Mereelupaikade seisundi halvenemine maakera vastaspoolel mõjub ka meie toiduvalikut. Naftareoustus ELi vetes võib tulla tankeritelt, mille kodusadam on väljaspool Euroopa Liitu. Seepärast osaleb EL aktiivselt rahvusvaheliste keskkonnalepingute üle peetavatel läbirääkimistel. Mõned neist on hästi tuntud, näiteks Kyoto protokoll kasvuhoonegaaside heitmete kohta ja Montreali protokoll osoonikihti kahandavate ainete kohta. Mitmed teised
meetmeid, mida on võimalik rahastada ühenduse teiste vahendite raames perioodil 2007- 2013. Projekte on kaht liiki: LIFE+ Looduse projektid ja LIFE+ Bioloogilise mitmekesisuse projektid. (Natura 2000 portaal) LIFE+ Looduse projektid peavad kaasa aitama linnudirektiiv ja/või loodusdirektiivi rakendamisele nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil ning toetama Natura 2000 võrgustiku edasist arengut ja rakendamist, sealhulgas ranniku- ja mereelupaikade ja -liikide osas. Rõhk on pikaajalistel ning jätkusuutlikel investeeringutel Natura 2000 aladel ning nendel asuvate, direktiivides sätestatud liikide ja elupaikade kaitsel. LIFE+ Looduse projektid peavad olema parimate tavadega (best practice) seotud projektid või demonstratsiooni projektid, see tähendab et projektid peavad olema kooskõlas antud valdkonnas traditsiooniliselt väljakujunenud tõekspidamiste ja
säilimiseks vajaminevate hooldustööde tegemiseks või ka kompensatsioone millegi tegemata jätmise eest. 2012. aastal koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik - 66 linnualast, kogupindalaga 12 590 km2 ja - 542 loodusalast, kogupindalaga 11 490 km2. Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 750 km2. Pisut alla poole Natura aladest asub meres ja Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 16,5 %. Mereelupaikade täiendavaks kaitseks moodustati Gretagrundi hoiuala, pindalaga 14650 ha. Toetused Peatamaks looduskaitseliselt üliväärtuslike poollooduslike koosluste kadumist on riik alates 2001. aastast Keskkonnaministeeriumi vahendusel toetanud poollooduslike rohumaade hooldamist ja taastamist loodushoiutoetuse maksmise ja loodushoiutööde tegemise lepingute sõlmimise teel. Maaelu arengukava raames makstakse Natura 2000 toetust põllumajandusmaa kohta. Seda toetust
Merekaitsealade loomine on seni looduskaitses olnud tagaplaanil. Vaid pool protsenti maailma meredest ja ookeanidest on kaitse all. Merekaitsealade loomine jäi piisava tähelepanuta ka EL Natura 2000 protsessis ja merelisi liike ja elupaiku on Loodusdirektiivi lisades väga vähe. Euroopa Komisjonis on nüüd loodud eraldi Meretöörühm ja EL mereekspertide töörühm kelle ülesandeks on merekaitsealade teemaga tegeleda . EL liikmesriigid pidid 2005. aasta lõpuks saatma uusi mereelupaikade ja-liikide ettepanekuid Loodusdirektiivi lisadesse. 2004. aasta lõpuks pidid riikidele tulema juhendid uute merealade kaitse alla võtmiseks. Kuna mere kaitse valdkond on olnud pikka aega unaruses ei ole veel välja kujunenud ühtset lähenemist. Sooviks on, et asjaga tegeletaks süüviti ning oleks suurem selgus erinevatel alustel moodustatavate kaitsealade olemuses. Eestis peaaegu ei ole merelistel eesmärkidel loodud kaitsealasid. Seni merele märgitud kaitsealade piirid
Laiemas tähenduses kujutab sidus maastik endast võrgustikku (maastike kompleksi), mille koosseisus on mitmekesise struktuuriga ning ökoloogiliselt toimivad üksused, mis tagavad väärtuslike elupaikade olemasolu ning sotsiaalsete ja majandusväärtuse säilimise. Sidusate ja mitmeotstarbeliste maastike säilitamise tulemusena suureneb eeldatavalt elupaikade looduslähedus ja mitmekesisus, loodus- ja kultuurmaastikud toimivad ja neid kasutatakse säästvalt, Läänemere väärtustatud mereelupaikade, rannikualade (sh väikesaarte) ja -koosluste, soode ja siseveekogude ning metsade seisund on kestvalt soodne. Meetmed (tegevussuunad): · Looduskaitse arengu pikaajaline ja teisi valdkondi arvestav kavandamine sidusate ja mitmeotstarbeliste maastike säilitamise vajadusest ning looduskaitse arengukava prioriteetidest lähtudes. · Tasakaalustatud toetuste süsteemi väljatöötamine maastike mitmekesisuse ning erinevate elupaigatüüpide säilimise tagamiseks.
Rio de Janeiro (1992) bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (BMK); Bonni konventsioon ja sellega seotud lepped – oleme hetkel liitunud EUROBATS leppega ehk nahkhiirte kaitse leppega ja AEWA leppega (Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe), ettevalmistamisel on liitumine ASCOBANS leppega (Põhjamere ja Läänemere väikevaalaliste kaitse kokkulepe). HELCOM – Läänemere kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse osa. IUCN – Rahvuvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing ehk Maailma Looduskaitse Liit. 86. Liikide kaitse korraldamine. Liigikaitse põhimõtted Kaitsealuse liigi seisundi parandamiseks, liigi säilimiseks vajalike tegevuste kavandamiseks ja eelisjärjestamiseks koostatakse tegevuskava liigi kaitse korraldamiseks. Looduskaitseseadus näeb ette liigi tegevuskavade koostamist: * I kaitsekategooria liikidele;
annaabi.ee 
