Murrang Vabatahtlike üksuste loomine: · Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon jt. · suur roll oli kooliõpilastel, kes tõttasid iseseisvust kaitsma Eesti vägede ümberkorraldamine: · sõjavägede ülemjuhatajaks määrati kindral Laidoner Välisabi saamine: · Soome vabatahtlikud · Laevastiku ? eskaader Vastupealetungi algus 7. jaanuaril .........: · põhijõuks olid soomusrongid, mis koos kuperjanovlastega vabastasid Tartu · Utrias maabunud meredessant tõrjus enamlased Narvast · 1. veebruaril hõivati pärast ägedat Paju lahingut oluline raudteesõlm Valga · veebruari algul oli Eesti jälle võõrvägedest puhastatud, kui enamlased löödi välja ka Võrust ja Petserist Landeswehri sõda (1919.a. suvel Põhja-Läti) Landeswehr baltisakslaste maakaitsevägi: · peale Läti kütipolkude üleminekut enamlaste poolele Läti kaitseväe tuumikuks · kukutati Ulmarise valitsus ja sooviti taastada Balti-Herzogi riiki
13. Millal ründab Jaapan USAd? 14. Millal tundsid jaapanlased esmakordselt kaotosevalu? 15. Millal kujunes Hitleri-vastane koalitsioon? Kes sellega liitusid? Mis oli selle nimi? 16. Millal loodi ÜRO? 1. 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale 2. 03.09.1939, Britid/Prantsusmaa 3. 17.09,1939 4. Norra, Taani, Luksenburg, Holland, Belgia 5. Baltimaad, Bessaraabia 6. 1940, Prantsusmaa. Saksamaa-Itaalia, Suurbritannia-Prantsusmaa 7. 22.juuni.1940 8. Meredessant, pommitusrünnak lennukitel, Põhja-Aafrika 9. 1940 sügis.Itaalia, Saksamaa, Jaapan 10. Kreeka&Jugoslaavia 11. Juutide hirmus saatus II Maailmasõja ajal 12. 22 juuni 1941 13. 7.dets.1941, Pearl Harbort 14. 1942 Midway 15. Atlandi harta, 1941 august. USA(Roosevelt), Suurbritannia(Churchill), NSVL(Stalin) 16. 1942 esimesed pävad Talvesõda 1. Millal kuulutati välja Soome iseseisvus? 2. Millal sai soomest Rahvasteliidu liige? 3
Prantsusmaa alistus. 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne vaherahu Saksa ja Prantsuse vahel millega läks 2/3 läks Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas tegutses aga Saksa-sõbralik valitsus. Vaherahuga mitteleppinud prantslased eesotsas kindral Charles de Gaulle´iga rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning kutsusid prantslasi üles jätkama võitlust hitlerliku Saksamaa vastu. Samal aastal proovis ka Hitler vallutada Suurbritanniat, kuid see plaan kukkus läbi (meredessant, Inglismaa linnade pommitamine, lahingud Põhja- Aafrikas). 1940. aasta sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, millega allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. Hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsiooni režiim. Nende vallutanud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Seda nimetatakse holokaustiks. 22. juuni 1941 ründab
Prantsusmaa alistus. 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne vaherahu Saksa ja Prantsuse vahel millega läks 2/3 läks Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas tegutses aga Saksa-sõbralik valitsus. Vaherahuga mitteleppinud prantslased eesotsas kindral Charles de Gaulle´iga rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning kutsusid prantslasi üles jätkama võitlust hitlerliku Saksamaa vastu. Samal aastal proovis ka Hitler vallutada Suurbritanniat, kuid see plaan kukkus läbi (meredessant, Inglismaa linnade pommitamine, lahingud Põhja- Aafrikas). 1940. aasta sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, millega allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. Hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsiooni režiim. Nende vallutanud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Seda nimetatakse holokaustiks. 22. juuni 1941 ründab
23. jaanuariks 1919 oli roodus juba üle 400 õpilase ja sisekaitse ülema korraldusel moodustati sellest Tallinna Kooliõpilaste Pataljon. Pataljoni ülemaks määrati alamaleitnant E. Leithammel. Tallinnas asudes oli õpilastel võimaldatud osavõtt koolitööst. Lahingutegevusest võtsid Tallinna kooliõpilased-juuniorid vabatahtlikena osa rindel võidelnud väeosade koosseisus. Nii oli soomusrongil nr. 2 nelikümmend, soomusrongil nr. 3 kaheksakümmend ja meredessant- pataljonis kaheksakümmend õppursõdurit. Rohkesti teenis juuniore rindel 4. jalaväepolgu koosseisus. Õppursõdurite peamiseks ülesandeks oli siiski sisemise julgeoleku kindlustamine Tallinnas. Kokku käis Tallinna pataljonist läbi umbes 1000 juuniori. Neist võttis lahingutegevusest osa 300 õpilast. Lahingutes langes 25 juuniori ja kaks pataljoni ohvitseri. 3 Tartu koolipoisid Tartus osalesid relvastatud üliõpilased ja kooliõpilased aktiivselt enamlaste võimu kukutamisel enne
10. Tead, kuidas toimus Prantsusmaa okupeerimine; millal ja kus allkirjastati Saksa- Prantsuse vaherahu. 1940 kevad alustab Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. Itaalia astub Saksamaa poolel sõtta. Saksa armee murrab Briti-Prantsuse vastupanu Prantsusmaal 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 11. Oskad nimetada, milliseid meetodeid kasutas Saksamaa, et murda Suurbritannia vastupanu (3 tk). 1. Hitleri meredessant Suurbritanniasse: kukkus läbi; 2. Saksamaa pommitas Suurbritannia linnu: britid pidasid vastu; 3. Lahingud Põhja-Aafrikas, et vallutada Briti asumaid. 12. Tead, kelle vahel ja millal sõlmiti Kolmikpakt. 1940. aasta sügis: Berliinis sõlmiti Kolmikpakt -> Saksamaa, Itaalia, Jaapan 13. Tead, millal ja kuidas algas Saksamaa rünnak Nõukogude Liidule. Tead, millal ja kus toimus Stalingradi lahing ja mis oli selle tagajärg. 22
Soomusrongidega ühinesid teel leitnant Julius Kuperjanov oma partisanidega. Ühiselt vabastati Tartu 14. jaanuaril 1919. 1919. aasta jaanuaris saavutas Eesti Ajutine Valitsus kogu eesti rahva poolehoiu. Sõjaväest kõrvalehoidmine ja väejooks lakkasid. Pärast Tartu vabastamist jätkus Eesti vägede pealetung nii ida kui lõuna suunas. Viru rindel vabastas 1. diviis kindral A. Tõnissoni juhtimisel 19. jaanuaril Narva. Suurt osa Narva lahingus etendas meredessant. See maabus 17. ja 18. jaanuaril Utria rannal. Pärast Narva vabastamist stabiliseerus rinne Narva jõe üldjoonel. Muide, Narvas sai Eesti sõjavägi saagiks oma esimese lennuki. Lõuna-Eestis opereeris Eesti 2. diviis polkovnik Viktor Puskari juhtimisel. Liikudes edasi Eesti lõunapiiri poole, lähenesid Eesti väed Valgale. Valga raudteesõlme kaotamine tähendas Lätis tegutseva Punaarmee ühenduste katkemist Venemaaga. Seepärast koondati Valga kaitsele tugevaid väeosi
ümberkorraldamine. Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. 1919. aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Hoogsate löökidega vabastasid soomusrongid koos Kuperjanovi partisanidega Tartu, Utrias maandatud meredessant tõrjus aga enamlased Narvast. Seejärel küll pealetung aeglustus, kuid 1. veebruaril hõivati pärast ägedat ja ohvriterohket Paju lahingut ülioluline raudteesõlm Valga. Samal päeval löödi enamlased välja ka Võrust ning veidi hiljem Petserist ja Alüksnest. Seega oli Eesti võõrvägedest puhastatud. Rahvaväe edu sundis Punaarmee juhatust koondama Lõuna-Eesti piiridele senisest veelgi suuremad jõud. Need alustasid veebruari keskel uusi katseid Eesti vallutamiseks
Lõunarindel, Tartu langemine, olukorrahinnangud aastavahetusel: Narva lahing, taandumine Viru rindel- Narva alla koondati kõik olemasolevad jõud. Alguspäeval kaitsesid Narva jõe joont veidi üle 1000 eestlase ja ligi 1800 sakslast. Nende vastas valmistusid rünnakuks 7000 punaväelast. 28. novembri varahommik algas Narva rindel ettevalmistava suurtükitulega, millele järgnes pealetung. Suudeti kõik löögid tõrjuda, kuid Saksa väed asusid lahkuma ning Narva- Jõesuus maabunud meredessant ähvardas tagalat, siis andis kindralmajor ALeksander Tõnisson ka Eesti üksustele taandumiskäsu. Enamik koosseisust läks laiali, mistõttu uutele positsioonidele Oru piirkonnas jõudis vaid 350 meest. Pärast Narva vallutamist Punaarmee jäi nädalaks täiesti passiivseks. Punaarmee üldpealetung algas uuesti 6. detsembril, kujunedes kiireks ja edukaks. Üksteise järel langesid punaväelaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. Algas sissetung Kesk-Eestisse.
kõrtsides elult viimast. Niipea kui inimesed said aru, et keegi neid päästma ei tule algas vabatahtlike üksuste loomine(nt. Skautpataljon, Kalevlaste Malev..), muutus ka seniste kõhklejate meeleolu. Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. 1919 a. Esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma, pärast seda algas Eesti Rahvaväe vastupealetung, soomusrongidega vabastati Tartu, meredessant tõrjus enamlased Narvast. 1. veebruar pärast Paju lahingut vabastati Valga, samal päeval ka Võru, Eesti oli võõrvägedest puhastatud. Punaarmee alustas veebruari keskel uusi katseid Eesti vallutamiseks. Lahingud kestsid ligi kolm kuud kuid olukorra peremeheks jäi siiski Rahvavägi. Sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner otsustas lahingutegevuse viia Läti ja Vene territooriumile. SÕDA TOIMUS PUNASTE JA EESTI RAHVA VAHEL!
väeosadega 23. jalaväediviisi 67. grenaderirügemendi meestest ja diviisi 23. suurtükirügemendi suurtükkidest ja suurtükiväelastest moodustati võitlusgrupp ,,Eulenburg". 67. rügement oli selleks ajaks Väikese väina dessandi tõrjumisel ning Tehumardi all läbimurdes kaotanud arvestatava hulga oma meestest. Ariste kaitseliini läbimurdmine punaväelastel käigult ei õnnestunud kindlustuste ja sakslaste meeleheitliku vastupanu tõttu. Kaitseliini tagalasse otsustati maandada meredessant (Lahingud Lääne-Eesti saartel; Melzer 1960, 7275). Kaugatuma ja Vintri dessandid Ariste kaitseliini korduv ründamine tankide toel ei toonud punaväelastele loodetud edu ning kaitse murdmiseks otsustati teha dessant kaitseliini taha. 11. oktoobril 1944 maabusid Punaarmee üksused amfiibautodel ja maabumispraamidel Kaugatoma randa. Saksa üksusi ei õnnestunud üllatada: 67. grenaderirügemendi II pataljon ja 23. jalaväediviisi tagavarapataljon surusid dessantüksused tagasi merre
süsteemis, otsustades võidelda selle vastu, hakkas organiseerima nn Vene vabastusarmeed, ennekõike sõjavangidest. Volhovi soodes ja metsades hävitati II löögiarmee. Vjazma piirkonnas tabas sama saatus NL poole 33.armeed, mis oli esialgu saksa kaitsest läbi murdnud, siis sisse piiratud, saadeti appi küll ratsaväekorpus ja õhudessantkorpus, see ei päästnud, terve armee koos lisakorpustega Vjazma all purustati. Õnnestus teostada ka meredessant Krimmi poolsaarele, laevadega paisati koguni 4 armeed, valmistuti ründama Sevastoopoli all tegutsevaid sakslasi, mais 1942 paiskasid sakslased kõik 4 armeed merre, anti end massiliselt vangi. Krimmi operatsioonis langeb vastutus paljuski ühe mehe õlule- Lev Mehlis, Punaarmee pol valitsuse ülem, oli Stalini käsul saadetud Krimmi, et asjadel pol pilk peal hoida, sattus ülesandest liigsesse
annaabi.ee 
