2025. aastaks ületab rahvaarv, kes on sunnitud teravilja sisse vedama, arvatavasti 1 miljardi. Kalavarude ja metsamaa vähenemine - Inimkond sõltub toidu, eriti loomse proteiini hankimisel suuresti maailmamerest. 1950-1997 suurenes kalapüük ookeanidest 19 miljonilt tonnilt rohkem kui 90 miljonile tonnile. Viiekordne suurenemine ainult poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliike säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimkonna arvukuse kasv, väheneb niisiis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaa ressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi - alanev põhjavee tase, kahanev külvipind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine - viitavad sellele, et ligi 3 miljardi
2025. aastaks ületab nende inimeste arv, kellele teravilja sisse veetakse, arvatavasti 1 miljardi. Kalavarude ja metsamaa vähenemine Inimkond sõltub toidu, eriti loomse proteiini hankimisel suuresti maailmamerest. Aastail 1950 1997 suurenes kalapüük ookeanidest 19 miljonilt tonnilt rohkem kui 90 miljonile tonnile. Viiekordne suurenemine poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliikide säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimeste arvu kasv, väheneb niisiis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaaressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi alanev põhjaveetase, kahanev külvipind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine viitavad sellele, et ligi 3 miljardi võrra
2025. aastaks ületab nende inimeste arv, kellele teravilja sisse veetakse, arvatavast 1 miljardi. Kalavarude ja metsamaa vähenemine inimkond sõltub toidu, eriti loomse proteiini hankimisel suuresti maailmamerest. Aastatel 1950 kuni 1997 suurenes kalapüük ookeanidest 19 miljonilt tonnilt rohkem kui 90 miljonile tonnile. Viiekordne suurenemine vaid poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliikide säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimkonna arvukuse kasv, väheneb niisis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaaressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi alanev põhjavee tase, kahaneb külvi pind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine viitavad sellele, et ligi 3 miljardi võrra suureneva
2025. aastaks ületab nende inimeste arv, kellele teravilja sisse veetakse, arvatavast 1 miljardi. Kalavarude ja metsamaa vähenemine inimkond sõltub toidu, eriti loomse proteiini hankimisel suuresti maailmamerest. Aastatel 1950 kuni 1997 suurenes kalapüük ookeanidest 19 miljonilt tonnilt rohkem kui 90 miljonile tonnile. Viiekordne suurenemine vaid poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliikide säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimkonna arvukuse kasv, väheneb niisis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaaressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi alanev põhjavee tase, kahaneb külvi pind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine viitavad sellele, et ligi 3 miljardi võrra suureneva
2025. aastaks ületab nende inimeste arv, kellele teravilja sisse veetakse, arvatavast 1 miljardi. Kalavarude ja metsamaa vähenemine inimkond sõltub toidu, eriti loomse proteiini hankimisel suuresti maailmamerest. Aastatel 1950 kuni 1997 suurenes kalapüük ookeanidest 19 miljonilt tonnilt rohkem kui 90 miljonile tonnile. Viiekordne suurenemine vaid poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliikide säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimkonna arvukuse kasv, väheneb niisiis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaaressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi alanev põhjavee tase, kahaneb külvi pind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine viitavad sellele, et ligi 3 miljardi võrra suureneva
2025. aastaks ületab rahvaarv, kes on sunnitud teravilja sisse vedama, arvatavasti 1 miljardi. Kalavarude ja metsamaa vähenemine - Inimkond sõltub toidu, eriti loomse proteiini hankimisel suuresti maailmamerest. 1950-1997 suurenes kalapüük ookeanidest 19 miljonilt tonnilt rohkem kui 90 miljonile tonnile. Viiekordne suurenemine ainult poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliike säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimkonna arvukuse kasv, väheneb niisiis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaa ressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi - alanev põhjavee tase, kahanev külvipind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine - viitavad sellele, et ligi 3 miljardi