Olulisemad tegevused Läänemere kaitses on järgnevad: Merekaitsealad Meretransport Kalandus Eutrofeerumine ehk toitainete liiast tulenev kahju Toksilised ained Merekaitsealad Merekaitsealade loomine on seni looduskaitses olnud tagaplaanil, vaid pool protsenti maailma meredest ja ookeanidest on kaitse all. Eestis peaaegu ei ole veel merelistel eesmärkidel loodud kaitsealasid Meretransport Läänemeri on kuulutatud Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolt eriti tundlikuks merealaks. Oluline on riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil teadvustada, et meretranspordi ohutuse - sealhulgas ka mereloodusele - tagavad küllaltki lihtsad ja teostatavad meetmed Kalandus Vältimaks ülepüüki ja kindlustada järjepidev Läänemere kalavarude säästev majandamine on vaja viia kalapüük kooskõlla kokku lepitud kvootidega ning luua võimalused kaladele edukaks sigimiseks läbi püügi ajalise ja ruumilise korraldamise Eutrofeerumine ehk toitainete liiast tulenev kahju
Ühendusse kuulub 9 Läänemere ranniku riiki, sh Eesti. Organisatsioon on asutatud 1968.a Saksamaal. Olulised tegevused Läänemere kaitses: Vältimaks ülepüüki ja kindlustada järjepidev Läänemere kalavarude säästev majandamine, on vaja viia kalapüük kooskõlla kokku lepitud kvootidega ning luua võimalused kaladele edukaks sigimiseks läbi püügi ajalise ja ruumilise korraldamise. Läänemeri on kuulutatud Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolt eriti tundlikuks merealaks. Oluline on riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil teadvustada, et meretranspordi ohutuse tagavad küllaltki lihtsad ja teostatavad meetmed. Reovete ja põllumajanduses liiaga kasutatud väetiste merre valgumine on merekeskkonnale suureks ohuks. Kui rannas värvub vesi rohekaks või pruunikaks, siis sisaldab see massiliselt vetikaid, mis võivad olla inimestele mürgised. Seda nimetatakse ka vee õitsemiseks, mis on hapnikuvaeguse tekkimise kaudu ohtlik teistele meres elutsevatele liikidele
nädalas mõnel Soome lahel sõitvatest laevadest vajadus ankur vette lasta. Muidugi ei pruugi need ohud tõeks saada. Ka Nord Stream väidab, et õnnetuse tõenäosus on väga väike. «Klassikaline käsitlus defineerib riski kui õnnetuse tõenäosuse ja kahju korrutist,» lausus Soomere. «Kui tõenäosus on väike ja kahju suur, on risk ikkagi suur.» Kolm aastat tagasi tunnistati Läänemeri eriti tundlikuks merealaks. Soomere sõnul lähtuvad toru ehitajad aga nendest normidest, mis on tunnistatud üldkehtivaks vabas vees, nagu Põhjameri või Vahemeri. Sellise vähese andmestiku ja pealiskaudse vaatluse alusel on mere kallale minek tõeline julgustükk. Eesti seisukohta oodatakse juuni alguseks ning riigil on ka sõnaõigus. keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu arvas, et kahtlemata peavad päritoluriigid arvestama mõjutatud riikide seisukohaga, ent kuidas keskkonnamõjude
Meretransport Läänemeres liikuvatele laevadele on esitatud ranged nõuded, et säilitada tihedast laevaliiklusest hoolimata merekeskkonna hea seisund. Meedias tuuakse reisi- ja kruiisilaevu sageli esile kui Läänemere suuri reostajaid. Tegelikkuses väheneb laevade poolt merereostuse tekitamine aasta- aastalt järjest enam, sest reostuse vältimise nõuded on aina karmimad. Läänemeri on kuulutatud Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolt eriti tundlikuks merealaks. Ühe olulisema rahvusvahelise keskkonnakonventsiooni MARPOL 73/78 tingimustel peavad laevad paigaldama merekeskkonna säästmise nimel oma pardale reovee puhastusseadmed. Eraldi Läänemere kaitseks on loodud Helsingi 1992. aasta konventsioon, mille rakendamist juhib Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM ehk Helsinki Commission Komisjoni üks eesmärke on kuulutada Läänemeri eripiirkonnaks, kuhu ei tohiks lasta ka puhastusseadmetest läbi käinud reovett. Tänu nimetatud
Kokkuvõte Ühiseks tunnuseks kõigil väljatoodud liikidel on see, et nende populatsioon on madal ja seda põhjustatuna inimtegevusest Läänemeres. Elustiku peaminse mõjutajana annab järjest enam tunda valgalas elava umbes 85 miljoni inimese tegevus: väärtuslike kalavarude ülepüük, eutrofeerumist põhjustavate toitesoolade ning ohtlike ühendite merrejuhtimine. Läänemeri on kuulutatud Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolt eriti tundlikuks merealaks. Eelkõige mere aeglase veevahetuse tõttu, mida koormab tihe meretrantsport. Läänemere olude parandamiseks on eriti tähtis just riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil tehtav koostöö. Vastasel juhul ei ole võimalik midagi muuta. Vältimaks ülepüüki ja kindlustada järjepidev Läänemere kalavarude säästev majandamine on vaja viia kalapüük kooskõlla kokku lepitud kvootidega ning luua võimalused kaladele edukaks sigimiseks läbi püügi ajalise ja ruumilise korraldamise.
hästitoimiva kaitsekorraldusega aastaks 2010. ELFi sooviks on merel tehtavaid töid ja pädevate kaitsekorralduslikke ettepanekute väljatöötamist igati toetada, et Läänemere kaitse kavandamine ja elluviimine saaks toetuda kindlatele teadmistele ja kogemustele. Meretransport Tegevuskava partnerorganisatsioonide toetusel täitus üks kava suuremaid eesmärke selles vallas: Läänemeri kuulutati Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolt Eriti Tundlikuks Merealaks (PSSA). Töötatakse edasi selle toetuseks, et rakendataks ka täiendavad kaitsemeetmed, näiteks transpordi ruumiline ja hooajaline korraldamine, transpordile keelatud alade loomine, laevade lootsimine, 15 satelliitjälgimissüteemid jne. Kava eduka elluviimise puhul mõjutab 2015. aastaks meretransport mere keskkonda minimaalselt.
jälgida olulisi muutusi mereökosüsteemides. Läänemere seisundi parandamiseks tuleb: 1) vähendada merre sattuvate toitainete koguseid vastuvõetava tasemeni, 2) säilitada looduslikud alad ja bioloogiline mitmekesisus, sh kalanduses, 3) vähendada ohtlike ainete kasutust ja mõju, 4) saada puhta meretranspordi näidispiirkonnaks, 5) leevendada kliimamuutuse mõju ja kohanduda sellega. Läänemeri on kuulutatud eriti tundlikuks merealaks: kehtestatud on laevatamise eeskirjad, kindlad laevateed, alad, kus on keelatud igasugune laevaliiklus jms. ((Foto: Rostocki sadamaga külgnev tööstusala. Rostock on vana hansa-ja sadamalinn Põhja- Saksamaal.)) Mõisted eutrofeerumine Küsimused 1. Nimeta maad, millel on kaldajoon Läänemerega. 2. Kuidas võib toimuda Läänemere reostumine mürkainete ja naftaga? Too näiteid. Millised on reostuse tagajärjed? 3. Millised on peamised Läänemerega seonduvad keskkonnaprobleemid? 4
annaabi.ee 
