Pildikesi Vene tsaarikojast http://www.youtube.com/watch?v=shWDddC0NYI Peeter I (16821721) 16821696 valitses koos poolvenna Ivan Vga Kuni 1689 valitses regendina nende poolõde Sofia Katariina I (17251727) Läti, eesti või leedu päritolu? Teenijatüdruk Marta Skawronska Peetriga 7 last Riigiasju ajas vürst Mensikov Peeter II (17271730) Peeter I pojapoeg Mensikovi ja Dolgurukide võimuvõitlus Suri oma pulmapäeval 15 aastasena, rõugetesse Anna Ivanovna (17301740) Ivan V tütar Oli olnud abielus Kuramaa hertsogiga nn Kuramaa Anna Valitsemisasju ajas endine Kuramaa hertsogi tallipoiss Ernst von Bühren (Biron) Ivan VI (17401741) Anna õetütre poeg Imik (sai troonile 1,5 kuuselt) Vandenõuga kõrvaldati troonilt Elas terve elu vangistuses Jelizaveta Petrovna (17411762) Peeter I ja Katariina I
Arh. Peterburgis *Francesco-Bartolomeo Rastrelli (skulptori poeg) -Talvepalee Ermitaaz-maalikogu eriruumid Vallin de La Mothe -Smolnoi kloostri kompleks -Tsarskoje Selo (Puskino) pealoss+park+paviljonid *Domenico Tresini: 1706 arh-i töökoda=linnaehitus organiseerimise keskus ja tüüpprojektide looja -petropavlosvski kirki -Kaheteistkümne Kolleegium -Gostinoi Dvor *Mihhail Grigorjevits Zemtov Kadrioru lossi ehituse juht Moskvas *Ivan Petrovits Zarudnõi nn Mensikovi torn (kiriku kellatorn) *Dmitri Vassiljevits Uhtomski (arhitektuuri kool-töökoda) -Troitse-Seggu jkiistru jekkatirb Skulptuur. Arh-i kaunistuseks. Algul osteti ka välismaalt nn. Tauria Veenus. *Bartolomeo-Carlo Rastrelli (tuli 1716 Pr-lt Peeter I kutsel, oli esimene skulptor Venem.) -Peeter I püst -Anna Joanovna Maal: *Ivan Nikitits Nikitin (õppis välismaal) *Andrei M. Matveje... (õp. Välism.) *Ivan Jakovlevits Visnjakov
aastal kirjutati Venemaa ja Rootsi vahel alla Uusikaupunki rahu millega sõda lõppes. Aastal 1711 ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks. Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud, sultan aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga. Isiklikku Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu. Nad abiellusid 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Lapsed 1-st abielust: Aleksei (1690), Aleksander (1691), Pavel (1693) Lapsed 2-st abielust: Pavel (1704), Pjotr (1705), Jekaterina (1707), Anna (1708), Jelizaveta
Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Pärast põhjasõda Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu. Abiellusid nad 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Pärast Peetri surma 1725 päris ta trooni Katariina I nime all ja suri 1727. 7 Administratiivreformid
· sõjalaevastiku rajamine · partiarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul. Tähtsaimad Peetri kultuurireformid olid: · kalendri- ja kirjauuendus · Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine · lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt Isiklikku Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Legend: "Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu." Abiellusid nad 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. · Esimene naine Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina
Öösel läks vihm üle lumeks. Sõdurid ja kuningas pidid magama lögasel maal. Alles 30 km enne Narvat toimus Pühajõe juures esimene kokkupõrge rootslaste ja venelaste eelsalkade vahel (Pühajõe lahing). 19. novembril 1700 jõudsid läbimärjad ja mudased rootslased Narva. Ööl vastu 18. novembrit (29. novembrit) 1700, kui oli saabunud sõnum kokkupõrkest Pühajõel, lahkus Peeter I ülepeakaela, et mitte öelda põgenedes, koos Aleksandr Mensikovi ja marssal Goloviniga lahinguväljalt Novgorodi. On ka arvatud, et ta oli ümberpiiratud Narva kindluse vallutamises kindel. Samuti arvatakse, et Peeter tahtis abiväe saabumist kiirendada. Vene vägede ülemjuhatajaks määras ta kiirustades hertsog Charles Eugène de Croy. Croy ei osanud vene keelt ega tundnud endale alluvaid Vene ohvitsere. Seetõttu oli tal raskusi käskluste andmisega. Pealegi polnud ta nõus Vene vägede asetusega. Samal päeval, 29
aasta veebruaris moodustatud Kõrgeima Salanõukogu kätte, mis koosnes püsivast 7 salanõunikust. Peeter II (1727-1730) Elas aastatel 1715-1730. Peeter II asus troonile kui ta oli 11-aastane. Keisriks krooniti ta 25. veebruaril 1728. aastal. Kuna ta oli alaealine, siis valitsesid tema eest esialgu vürst Aleksandr Mensikov ning tema kaaskondlased, hiljem aga oli riigis tegelikuks võimuks Kõrgeim Salanõukogu, mille koosseis aga muutus, sinna kuulusid ebasoosingusse langenud Mensikovi asemel 4 vürsti Dolgorukide suguvõsast ning 2 Golitsõnit. Peeter II valistusajal viidi Venemaa Keisririigi valitsemine üle Peterburist Moskvasse. Ametlikult kuulutas Peeter end oma vanaisa reformide vastaseks, ent tegelikult laveeriti tema ajal läänelikkuse ja traditsioonide vahel. Anna Ivanovna (1730-1740) Elas aastatel 1693-1740. Pärast Peeter II surma 1730. a. valis Ülemsalanõukogu 43-aastase Anna
magnaadid, sealhulgas vürst Hieronim Augustyn Lubomirski. Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas Frederik IV rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid Holstein-Gottorpi sisse, vallutades selle Schleswigi-osa 2.Sõja otsustavad aastad 2.1Sõjategevus Poolas Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August 15. oktoobril 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-Poola vägi Aleksandr Mensikovi juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta. 29. oktoobril tuli 5000 Rootsi sõdurit kindral Arvid Axel Mardefeldi juhtimisel Vene vägede vastu Kaliszi lahingusse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis Stanislaw I Leszczyski, pillutati laiali. Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola magnaate) langes vangi ning vene poolel teeninud kindralleitnant von Rönne vangistas kindral Mardefeldi
polnud, pakkus Karlile läbirääkimisi. Tema läbirääkijad allkirjastasid 24. septembril (14. septembril) 1706 Altranstädti rahulepingu. Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles 1707. aastal. Altranstädti rahu ei toonud Rootsile mingit kasu, isegi mitte tasu kuus aastat peetud sõja eest. Sõja otsustavad aastad Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August 15. oktoobril 1706. Vahepeal marssis 20 tuhandest mehest koosnev Vene vägi Aleksandr Mensikovi juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta. 29. oktoobril tuli 5 tuhat Rootsi sõdurit Vene vägede vastu Kaliszi lahingusse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis Stanislaw I Leszczyski, pillutati laiali. Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola magnaate) langes vangi. Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida
alamklassi vahel. Keskklassi euroopalikus mõttes Venemaal ei tekkinudki. Katariina I 1684-1727 Vene keisrinna 1725-1727, Peeter I lesk. Läti.poola päritolu, sündinud vaeses peres, tegi karjääri oma ilu ja arukuse abil. Väidetavalt jõudis (olles korra ka abielus) läbi erinevate meeste soosingu Peeter I sõbra Mensikovi kätte, kes ta siis Peeterile andis. Peeter armus temasse ja võttis naiseks. Mensikov aitas ta ka peale Peetri surma võimule (oma poja Aleksei oli Peeter 1718 tapnud). Reaalselt oli võim Ülemasalanõukogu käes, kuhu kuulusid Mensikov, Golovkin, krahv Pjotr Tolstoi (srn
1704. aasta vallutatud alad liidetakse vastloodud Ingerimaa (hilisem Peterburi kubermag) kubermanguga. Kubermangu eesotsas oli Aleksander Danilovits Mensikov. Temast saab esialgu Ingerimaa kindralkuberner. Esimest korda puutub meiega kokku 1703- 04. aastal, et osaleda Seremetjevi kõrval Tartu ja Narva hõivamisel. 1710. aastal, kui siinsed alad lähevad Vene riigi koosseisu, siis päris kohe Eesti- ja Liivimaad ei taastata, vaid luuakse üldine kubermang, mille eesosas oli Mensikov. Mensikovi saatus pärast Peetri surma uue valitseja silmis tal soosingut polnud, oli sunnitud elama Venemaa eksiilis, Siberis. 1727 liidetakse Tartumaa taas Liivimaaga. Ainus, mis Ida-Virumaal jäi lahtiseks, oli Narva linna küsimus. Ei liidetud Eestimaa koosseisu, vaid Peterburi kubermangu. Saaremaa on esialgu pärast kapitulatsioone olnud Liivimaa koosseisus. 1731 taastatakse tema omaette provintsi õigused. Tuleb omaette maavalitsus ja sealsed võimustruktuurid. Kubermang kreisid kihelkond
Trezzini ( 1676-1734 ), kelle loomingus on silmapaistvamad ehitised Peeter-Pauli katedraal ( 1712-33 9, iseloomuliku barokse kupli ja sihvaka kellatorniga; Peeter I suveloss ( 1710-14 ), mille projekt oli lähedane ülikutemaja kinnitatud tüüplahendusele ja 12 kolleegiumi hoone, milles kaheteistkümnel üheks kokkuliidetud hoonel on igaühel eenduv risaliit ja volutfrontoon; hoone ühtset pikka fassaadi aksentueerib keskne sissekäik. Tagasihoidlik on ka teise itaallase D. Fontana ehitatud Mensikovi loss ( 1710-60 ), mille arhitektuuris aimub lähedust hollandi kodanikemajaga. Varabaroki ajajärgul rajatakse Venemaale ka esimesed pargid - Peterburi linna Suveaed ( 1704 ), millele järgnesid suviste linnalähilosside ( ka kaugemate ) pargiansamblid ( Petrhof Peterburi lähedal, Kadriorg Tallinnas ). 82 Kõrgbaroki juhtivaks meistriks sai itaalia päritolu arhitekt B
annaabi.ee 
