keskkõrvapõletik • Peatrauma, barotrauma, oimuluu murd • Ototoksilised ravimid (aminoglükosiidid, lingudiureetikumid) • Mürakahjustus • Kasvajad (pontotserebellaarnurga kasvajad nt. vestibulaarne shwannoom) • Neuroloogilised põhjused (sclerosis multiplex, neurofibromatoos II tüüp) • Meniere tõbi • Vaskulaarsed haigused (insult, äkk-kurtus) • Vanaduskuulmisnõrkus • Enneaegsus, hüperbilirubineemia • Iatrogeenne (kõrvakirurgia tüsistusena) • Segatüüpi KL – Neurosensoorse kui konduktiivset tüüpi kuulmislanguse samaaegne esinemine – Kõige sagedasem põhjus otoskleroos, krooniline keskkõrvapõletik, kolesteatoom,
oksendamist, raskematel juhtudel võib olla raskusi seismise ja käimisega. Vertigo võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, ka kõrgusekartusest aga peamiselt seostatakse seda vestibulaaraparaadi juhtetee häirumises, kas siis sisekõrvas tekkivate kahjustustega, mida käsitletakse kui perifeerset vertigot või tasakaalu elundite häiretest ajust, mida käsitletakse kui tsentraalset vertigot. Peamine põhjus perifeerse vertigo tekkimisel on healoomuline asendivertigo, harvem on põhjus meniere haiguses või sisekõrva põletikus ehk labürintiidis. Healoomuline asendipeapööritus Esinemine Asendivertigo on kõige tavalisem vertigo põhjus, eriti vanemaealistel. Umbes 30% 70 aastastest on asendimuutusest tingitud vertigot kogenud vähemalt korra oma elu jooksul ja selle esinemissagedus kasvab eaga (Froeling jt, 1991) Näiteks on välja toodud, et 20% on peapöörituse põhjus lastel just asendivertigo aga vanemaealistel põhjustab peapööritust see haigus juba 50% juhtudest
Täpselt teadmata põhjustel moodustub tasku, mis on täidetud sarvestunud massiga ja mis suurenedes täidab kõrvas vaba ruumi. Suurenedes hakkab kolesteatoom kahjustama kuulmisluukesi ja ümbritsevat luukude, võib levida ka sisekõrva ning kahjustada kuulmisnärvi. Mõnikord tekib kolesteatoomile lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada
raskendatud, eriti müra keskkonnas, kuulmislangus enam väljendunud kõrgete toonide osas, seetõttu mehe kõne arusaadavam kui naise oma. Mõned helid tunduvad häirivad või liiga valjud, sageli kaasneb kõrvakohin (vile, pinin) Mürakahjustus: Äge - ühekordne tugev heli (plahvatus). Akustiline trauma. Krooniline - pidev ekspositsioon mürale. Võimalik vanaduskuulmisnõrkuse lisandumine. Iseloomulik on Carharti hammas (4000 Hz) Äkk-kurtus (äge neurosensoorne KL) Otoskleroos Meniere tõbi Peamised uurimismeetodid kuulmislanguse puhul: Eristatakse objektiivseid ja subjektiivseid uurimismeetodeid. Objektiivsed uurimismeetodid: Impedantsmeetria: võimaldab hinnata keskkõrva seisundit kuulmekile liikuvuse ja keskkõrva rõhu järgi, saab mõõta ka keskkõrvalihasrefleksi, mille kaudu hinnata seda refleksi vahendavate närviteede olukorda; Otoakustiliste emissioonide registreerimine (OAE): võimaldab hinnata sisekõrva
Täpselt teadmata põhjustel moodustub tasku, mis on täidetud sarvestunud massiga ja mis suurenedes täidab kõrvas vaba ruumi. Suurenedes hakkab kolesteatoom kahjustama kuulmisluukesi ja ümbritsevat luukude, võib levida ka sisekõrva ning kahjustada kuulmisnärvi. Mõnikord tekib kolesteatoomile lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada
ENG printsiip seisneb selles, et silmaliigutustel tekivad silmamunade elektrilises väljas muutused, millede positiivsed ja negatiivsed laengud kahe elektroodi kaudu ära juhitakse ja registreeritakse. Põhjus: häired tasakaalu ja lihaste koordinatsiooni reguleerivas närvisüsteemi osas (poolringkanalites, VIII kraniaalnärvi tuumades, väikeajus, suuraju otsmikusagaras). Nüstagmid esinevad kõige sagedamini väikeajukasvajate, Meniere`i sündroomi ja sclerosis multiplex`i korral. V - Kolmiknärvi kahjustus Kolmiknärvi kahjustuse sündroomid võivad olla motoorsed, sensoorsed või segaüüpi, s.o. samaaegselt esinevad nii motoorika- kui ka tundlikkushäred. Mälumislihaste ühepoolne lõtv halvatus Mälumislihaste kahepoolne lõtv halvatus Mälumilihaste lõtv halvatus Mälumislihaste supranukleaarne spastiline halvatus
annaabi.ee 
