käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 10) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kohtumise võib katkestada menetlustoiminguks, kui kohtumine on kestnud ühe tunni. (3) Kahtlustatav on kohustatud: 1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. 4. Süüdistatav, süüdistuse esitamine Süüdistatav on isik, kellele on esitatud süüdistus teatud kuriteo toimepanemises ning kelle kohta on prokuratuur koostanud süüdistusakti. või isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe
sellega rikutud õiguskindluse põhimõtet, kuna ta omandas kinnistu eesmärgiga rajada sinna elamurajoon. 1) Analüüsige, millise haldustegevuse liigiga on detailplaneeringu algatamisest keeldumise puhul tegemist? haldusorgani tegevus olemas, avalik.õiguslik presumptsioon, subjektiteooria on, välismõju on olemas, ühepoolne tahteavaldus, haldusaktist keeldumine on haldusakt, üksikakt, § 51 lg 1 tähenduses. detailplaneeringu algatamine tehakse korraldusega, see loetakse kohtupraktikas menetlustoiminguks. selle toiminguga algab detailplaneerimise menetlus. detailplaneeringu kehtestamisel saab vaidlustada volikogu otsust selle vastuvõtmisel, mitte planeeringut ennast. 10 2) Kas keeldumine on õiguspärane? pädevus keeldumiseks haldusorganil olemas, § 10 lg 1 ja 5. territoriaalne pädevus olemas, sisepädevus olemas. kas keeldumine on õiguspärane
Kohtualla andmise ja eelistungi peamine eesmärk praktikas: kohus peab asja planeerima nii, et tal oleks seda võimalikult katkestamata arutada algusest lõpuni. Kriminaalmenetluse katkematuse põhimõte alates aastast 2009. Otsus uurida Küsimus kriminaalmenetluse alustamisest. Kriminaalmenetlus algab esimesest menetlustoimingust. Kriminaalmenetluse alustamisest tuleb teavitada prokuratuuri. Esimeseks menetlustoiminguks ongi prokuratuuri teavitamine. Kui kriminaalmenetlust ei ole, ei saa jälitada, läbi otsida jne. Kriminaalmenetluse algatamiseks on vaja kriminaalmenetluse alust ja ajendit. Ajendiks on sündmus – kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Aluseks on kuriteokoosseisu esinemine ajendis. 3-1-1-129-13 (Sukles) in dubio pro duriore – sh kahtlased süttimised, surmajuhtumid jne. Kas igasuguse kahtluse korral saab menetlust alustada? 3-1-1-56-05. Kriminaalmenetluse alustamine
on või ei ole. Enne kriminaalmenetluse alustamist on lubatud telefonitsi või ka muude kaugkommunikatsioonivahendite abil täiendava info kogumine, sündmuskoha olustikuga passiivne tutvumine, olemasolevate dokumentidega tutvumine. Samas on ülekuulamisele või ka muus menetlustoimingus osalema kutsumine juba menetlustoiming! KrMS 193 lg 3 on sätestatud, et kriminaalmenetluse alustamisel prokuröri poolt edastatakse kriminaalasja materjalid vastavalt uurimisalluvusele. Esimeseks menetlustoiminguks võiks sellisel juhul lugeda kriminaalasja uurimisalluvusse saatmise määruse koostamisest. Kooskõlas 193 lg-s 2 märgituga peab kriminaalmenetlust alustanud uurimisasutus sellest viivituseta teavitama prokuratuuri. Ei nõuta kohustuslikus korras kirjalikku teavitamist ja seda võiks uurimise ja prokuratuuri kokkuleppel teha ka e-posti teel. Kui kriminaalasja menetlemisel ilmnevad sellise uue kuriteo tunnused, mis ei ole KrMS 216 alusel ühendatav senise menetlusega ühiseks
A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) PPA on riigi haldusorgan (HMS § 8 lg 1). Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (a.j. PPA). Haldusorgan ehk PPA on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla (Subjektiteooria). Vanglateenistus teostab võimu. Vahekokkuvõte:Vanglateenistuse käskkiri on menetlustoiminguks. B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS I. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus Vanglateenistusel on kindlasti pädevus HMS § 8 lg 1 ja VangS § 63 lg 4 alusel. Lisaks, on olemas ka territoriaalne pädevus ja antud määrus on kooskõlas kehtivate seadustega. Järelikult, käesolev Vangateenistuse haldusakt J-i suhtes on tema pädevuses. 2. Menetlusnõuded J on adressaadiksHMS § 11 lg 1 p 2mõttes.
Kahtlustataval on õigus: 1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest; 2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu; 3) tõlgi abile; 4) kaitsja abile; 10 5) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta (Kaitsjaga kohtumise võib katkestada menetlustoiminguks, kui kohtumine on kestnud ühe tunni); 6) kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel; 7) osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus; 8) esitada tõendeid; 9) esitada taotlusi ja kaebusi; 10) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;