4.Avalikkuse printsiip- kogu õiguskaitseorganite tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Aga see ei tähenda, et nt kõik linnaelanikud peavad olema kaasatud, isiku selja taga võib vaid seaduses sätestatud toiminguid teha. Kohtumõistmine peab toimuma absoluutselt, eranditeta , avalikult. 5.Poolte võrdsuse printsiip-õiguskaitseorgan kui menetleb mind, siis minul on ka omad õigused, kaitsta ennast, anda selgitusi. Menetluslikus kontestis on kõik inimesed võrdsed. Nt ei tohi alandada, mõnitada jne. 6.Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip-PS §12 deklareerib igaühe ja kõigi võrdsust seaduste ees. Õigusriigi tingimustes peab sellest lähtuma ja eesti on õigusriik. Kedagi ei jäeta nt. kriminaalvastutusele võtmata kui ühe või teise isiku käitumises kuriteo tunnused esinevad. Võrdsus seaduse ees.
prioriteedid haldusõiguslike aktide suhtes. Nõuab seda, et haldus peab seadust rakendama, seadusest kinni pidama ja ei tohi seadust rikkuda (teha toiminguid, mis on vastuolus seadusega). Kehtib kõigi halduse sfääride suhtes. Samuti nende meetmete suhtes, millel puudub välismõju. Kuigi PS § 3 lg 1 peab silmas formaalseid seadusi, kehtib ta kõigi materiaalsete seaduste suhtes. Formaalne seadus – vastavas menetluslikus korras vastava organi poolt vastu võetud seadused. Materiaalne seadus – kõik õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme. Määrusi võib anda seaduse alusel või …. ???? PS § 3 lg 1 ei hõlma Euroopa Liidu õigust. b. Seadusliku aluse ehk seaduse reservatsiooni printsiip Tuleneb PS § 3 lg 1 lause 1, kus formuleeringule – üksnes põhiseaduse alusel – on lisatud – ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. See
ta informatsiooni isikule jagab. Kuid ametnik peab kindlasti teavitama isikut sellest, et tema suhtes on menetlus alustatud ning seda, kuhu see menetlus on suunatud. Kui informatsioon on kogutud ja jääb üle vaid otsus teha, siis sellel piiril peab isikul olema võimalus tutvuga kogu informatsiooniga. See esitatav informatsioon peab olema adekvaatne, ei tohi viia eksitusse. Isikut tuleb informeerida võimalusest tutvuda selle informatsiooniga. Antud menetluslikus kontekstis võimaldab informatsioon isikul anda seletusi ja esitada vastuväiteid. Isiku ärakuulamise õigus peab realiseeruma mitmel menetluse etapil isik saab anda ütlusi, esitada vastuväiteid. Vastuväiteid peab isik saama esitada piiril, kus kõik tõendid on kogutud ja on vaja vaid otsustada. Oluline on, et isikule oleks loodud vastav juriidiline võimalus kogutud informatsiooniga tutvuga. Isikut ei saa sundida infoga tutvuma. Millal kuulub haldussund kohaldamisele?
B keeldus puuduste kõrvaldamisest ja esitas kohtusse hagi A vastu, milles palus tasumata arved välja mõista. Hagi tagamise korras palus ta keelata G-l vaidluse ajal maksta välja garantiist tulenevaid makseid, kui A peaks pöörduma G poole. Kas selline hagi tagamine on võimalik / lubatav? ei 6. seminar XII. Hagiasja lahendamine maakohtus XIII. Tõendid 1. Hagivastuse (kodutöö) analüüs Saadan oma vastuse sinna kust hagi tuli. Menetluslikus põhjenduses kirjutad seisukoha et ebaõige kohtualluvus on. Põhjendate miks ei ole hagejal teie vastu nõuet. Kohustus selgitada menetluse kulusid. see soodustab kompromissi. Hagi ese- ei tohi vaielda selle üle Asjaolud- esitan vastuväite, toon tõendi asjaolu kohta, kui ei meeldi siis lükkan väite ümber. Kui on asjaolu aga tõendit ei ole siis võib piirduda ainult vastuväitega aga kui on tõend siis see lisada. Kui jätan asjaolu tähelepanuta §231
ta informatsiooni isikule jagab. Kuid ametnik peab kindlasti teavitama isikut sellest, et tema suhtes on menetlus alustatud ning seda, kuhu see menetlus on suunatud. Kui informatsioon on kogutud ja jääb üle vaid otsus teha, siis sellel piiril peab isikul olema võimalus tutvuga kogu informatsiooniga. See esitatav informatsioon peab olema adekvaatne, ei tohi viia eksitusse. Isikut tuleb informeerida võimalusest tutvuda selle informatsiooniga. Antud menetluslikus kontekstis võimaldab informatsioon isikul anda seletusi ja esitada vastuväiteid. Isiku ärakuulamise õigus peab realiseeruma mitmel menetluse etapil isik saab anda ütlusi, esitada vastuväiteid. Vastuväiteid peab isik saama esitada piiril, kus kõik tõendid on kogutud ja on vaja vaid otsustada. Oluline on, et isikule oleks loodud vastav juriidiline võimalus kogutud informatsiooniga tutvuga. Isikut ei saa sundida infoga tutvuma. Millal kuulub haldussund kohaldamisele?
kohtu vahel taunitav, kuid erinevate institutsioonide tasakaalustamatu areng võib luua olukorra, kus enamus kogenenumad inimesed lahkuvad mõnest lülist paremini 6 tasustatavatele ametikohtadele. See avaldab aga mõju tervele süsteemile, sest kogu süsteem on täpselt nii tugev, kui tugev on tema nõrgem lüli. Seetõttu on vajalik tasakaalustatud süsteem, kus menetluslikus jadas politsei-prokuratuur-kohus on sotsiaalsed tagatised omavahel kindlas ja põhjendatud (st vastutusest ja vajalikest teadmistest lähtuvas) proportsioonis. Samuti peab selline süsteem tagama, et edasised muudatused toimuksid süsteemis tervikuna, kuna ainult nii on võimalik vältida asjatuid turbulentse ning tagada kogu süsteemi tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng. 6
Selle viimase kohta võib öelda "kuuldus", tunnistajaütlused on sel juhul aga vahendlikuks tõendiks ja KrMS § 66 lg 21 kohaselt üldjuhul ka tõendina lubamatud. Tunnistajaks sobib igaüks, kes asjast midagi teab, kuid sõltuvalt isiku menetluslikust seisundist on mõned rollid tunnistaja omaga siiski ühitamatud. Millised? Ja mida sel juhul tuleks teha, kui isik võiks samas kriminaalasjas olla nii tunnistaja kui ka mingis muus menetluslikus rollis? Üldjuhul on tunnistajal kohustus koostööd teha nii politsei kui kohtuga. Siiski on mõned erandid, kus välja kutsutu saab ütluste andmisest keelduda. Millised need erandid on? Ehkki enamuses saavad kõik tunnistajad juba kohtueelses menetluses üles otsitud ja üle kuulatud, tuleb neil üldmenetluses uuesti kohtusse ilmuda ja kohtus oma lugu rääkida. Miks? Aga kuidas toimida nende tunnistajatega, keda politsei ei ole eelnevalt kuulanud - kas ka kaitse pool võiks kohtus
annaabi.ee 
